lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-1303/15

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 19.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-1303/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1202
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-1303/16Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja23.12.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

19. detsember 2014.a kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu, Tartu mnt 85, Tallinnas

Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad

2-14-1303 XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX); Kostja: XXX(välisriigi isikukood XXX; elukoht XXX; e-post

XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

28.05.2014.a, edasi kirjalik menetlus

Kohtuistungil osalesid

Hageja XXX

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Lahutada XXX ja XXX abielu, mis on sõlmitud XXX.a. Casamassimas Bari provintsis Itaalia Vabariigis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.
3.Abielu lõpeb otsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Hageja nõue ja põhjendused

1.Hagiavalduse kohaselt palub hageja lahutada poolte 19.12.2002.a. sõlmitud abielu, kuna poolte abielusuhted on lõppenud. Hageja on seisukohal, et pooltevaheline kooselu ei taastu. Kostja pole abielu lahutamisest huvitatud ja hoidub eemale. Menetluse kestel esitas hageja kohtule dokumendid, mille kohaselt on kostja algatanud 14.06.2014.a Itaalias abikaasade vastastikusel nõusolekul lahuselu menetluse. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kohus on kostja lepingulisele esindajale hagimaterjalid kätte toimetanud. Kostja hagiavaldusele kirjalikku seisukohta ei esitanud (tlk 77-78). Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Asja materjalidele lisatud abielutunnistuse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 19.12.2002.a. (tl 6) Itaalia Vabariigis. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 10.10.2014.a. Kostja hagile vastanud ei ole. TsMS § 346 lg 2 järgi abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. Arvestades kostja elukohta välisriigis, palus kohus kostjal teatada, kas ta soovib isiklikult kohtusse ilmuda, et olla asjas ära kuulatud. Kostja kohtu kirjale ei vastanud, isiklikku ärakuulamist ei soovinud. Seega on kohus seisukohal, et käesolevas asjas ei saa oodata, et kostja Itaaliast Eestisse kohtusse tuleb. Samas ei ole Itaalia kohtul õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, seega ei saa kostjalt seletust võtta Itaalia kohtus.
5.Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, 27. november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 artikkel 3 lg 1 p a järgi abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik. Hageja on Eesti Vabariigi kodanik ja ta esitas kohtule tõendid, millest nähtuvalt on ta elanud Eesti Vabariigi territooriumil alates juunist 2013.a. (tlk 30-31).
6.Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REÕS § 57 lg 3 kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Vaidlust ei ole selles, et abielu lahutamise hagi kohtule esitamise ajal oli abikaasadel elukohad eri riikides ja neil on erinev kodakondsus. Poolte

viimane ühine elukoht oli Itaalia Vabariigis, seega peaks kohus kohaldama antud hagis poolte abielulahutusele itaalia õigust.

7.Euroopa Justiitsvõrgustiku tsiviil- ja kaubandusasjades andmete kohaselt on lisaks kriminaalõigusega seotud juhtudele (mille hulka kuuluvad lisaks rasketes süütegudes süüdimõistmisele ka juhud, kui isik mõistetakse õigeks piiratud süüdivuse, süüteo aegumise või intsesti puhul süüdimõistmiseks objektiivsete tõendite puudumise tõttu) Itaalias abielu lahutamise aluseks lahuselu; abikaasa poolt välismaal saavutatud abielu kehtetuks tunnistamine, lahutamine või uue abielu sõlmimine; abielu teostumata jäämine ning soovahetus (http://ec.europa.eu/civiljustice/divorce/divorce_ita_et.htm).
8.REÕS § 60 lg 2 järgi kui abielu lahutamine ei ole käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õiguse järgi lubatud või on lubatud ainult väga rangetel tingimustel, kohaldatakse selle asemel Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus või kui tal oli abielu sõlmimise ajal elukoht Eestis või Eesti kodakondsus. Kuivõrd lahuselu ja abielu lahutamise õiguslikud tagajärjed on erinevad, muuhulgas ei saa isik enne abielu lahutamist uuesti abielluda, on kohus seisukohal, et itaalia õiguse kohane kolmeaastase lahuselu nõue pärast kohtus toimunud lahuselumenetlust on Eestis elava ja Eesti kodakondsusega hageja õigusi liialt piirav ega ole kooskõlas eesti õigusega. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb kohaldada eesti õigust. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
9.Osundatud normist nähtuvalt tuleb kohtul hagi rahuldamiseks põhjendada, milliste faktiliste asjaolude alusel on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielusuhted on lõppenud, pooltel abielulist kooselu enam ei ole ja samuti seda, mis annab alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta.
10.Arvestades asjaolu, et hageja on väljendanud soovi abielu lahutamiseks, kostja on Itaalia Vabariigis algatamas abielulahutamisele eelnevat kohustuslikku lahuselumenetlust ning on samas aktis väljendanud, et abielusuhete taastamine ei ole võimalik ja pooled elavad eraldi, siis leiab kohus, et abielu tuleb lahutada. Arvestades esitatud seisukohti ja dokumente tuleb neist kohtu arvates järeldada, et poolte abielu on lõppenud, ning selle jätkamine on võimatu. Kuivõrd pooled on väljendanud tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks ja on välistanud võimaluse abielusuhete taastumiseks, siis leiab kohus, et puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb abielulahutuse nõudes rahuldada. PKS § 66 p 2 tulenevalt abielu lõpeb otsuse jõustumisest.
11.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotamine
12.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja