Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Otsuse kuupäev
17. detsember 2014
Tsiviilasja number
2-14-23385
Tsiviilasi
XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks ja eluruumi kasutamise korra kindlaksmääramiseks
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlustoiming
lõpplahend, kohtuistungi aeg 27.11.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Mihkel Leesment (Claudius Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected] ) Kostja: XXX(isikukood viibimiskoht: XXX)
XXX,
elukoht
XXX;
Kostja seaduslik esindaja: eestkostja Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, e-post: [email protected])
2-14-23385 Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik XXXesitas 26.06.2014 Harju Maakohtule hagi XXXvastu abielu lahutamiseks ja eluruumi kasutamise korra kehtestamise nõudes. Hageja ja kostja on abiellunud XXXTallinna Perekonnaseisuametis ning abiellumist tõendab samal päeval koostatud abieluakt nr XXX. Kohus võttis hagi menetlusse 01.07.2014. Hagimaterjalid on kostjale 03.07.2014 kätte toimetatud TsMS § 322 lg 4 alusel. Kostja esitas 16.07.2014 vastuse, milles vaidles hagile tervikuna vastu. Kohus kontrollis kostja tsiviilkohtumenetlusteovõimet, algatas 22.09.2014 menetluse XXXeestkostja määramiseks ja peatas tsiviilasja nr 2-14-23385 menetluse kuni kostjale eestkostja määramise otsustamiseni. Kohus määras tsiviilasjas nr 2-14-57955 07.11.2014 määrusega XXXeestkostja tähtajaga viis aastat. Kohus uuendas käesolevas tsiviilasjas menetluse 11.11.2014 ja määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Pärnu Maakohtu kohtunik kuulas kostja ära 24.11.2014 TsMS § 15 lg 2 alusel erinõude täitmise korras tema viibimiskohas. Kohtuistung toimus 27.11.2014. Ärakuulamine. Hageja ja kostja seaduslik esindaja kuulati ära kohtuistungil Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas 27.11.2014. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja ei pea võimalikuks abielu jätkamist. Korteriomand asukohaga XXX, Tallinnas, on hageja lahusvara ja hageja ei soovi, et pärast abielu lahutamist oleks kostjal võimalik jätkata selle korteri kasutamist ning hooldekodust sinna tagasi tulla. Kostja seaduslik esindaja vastas kohtule, et on eestkostetava nimel eestkostetava abielu
2-14-23385 lahutamisega nõus. Teine nõue ei ole üldse aktuaalne, kuna kostja viibib hooldekodus ja ei ela hagejale kuuluvas korteris. Eestkostja kindlustab kostja kandmise rahvastikuregistrisse linnaosa täpsusega ning hageja aadressilt väljaregistreerimise. Kostja isiklikud asjad on võimalik hageja käest vastu võtta akti alusel. Kostja kuulati isiklikult ära 24.11.2014 Pärnu Maakohtu kohtuniku poolt tema viibimiskohas, Hoolekodus Fööniks. Kostja vastas kohtule, et ta ei ole nõus abielu lahutamisega. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. Hageja ja kostja on Eesti Vabariigi kodanikud. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Kohus on pooled isiklikult ära kuulanud. Hageja kinnitas, et soovib abielu lahutamist, ei taha kostjaga leppida ning ei pea võimalikuks abielu jätkamist. Kostja seaduslik esindaja on nõus kostja abielu lahutamisega. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 sätetest saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning neid taastada ei ole hageja kindla vastuseisu tõttu võimalik. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Hageja on esitanud ka eluruumi kasutamise korra kehtestamise nõude, milles palub määrata kindlaks XXX, Tallinnas, asuva korteriomandi (kinnistusregistriosa nr XXX) kasutustingimused selliselt, et keelata kostjal nimetatud korteriomandi kasutamine oma
2-14-23385 elukohana alates kohtuotsuse jõustumisest ning kohustada kostjat tagastama korteriomandi valdus, st talle kuuluvad esemed korterist eemaldama ja võtmed hagejale üle andma, hiljemalt kohtuotsuse jõustumisel. PKS § 68 lg 1 kohaselt, kui abikaasad ei jõua abielu lõppemise korral eluruumi ja selle juurde kuuluvate tavalise sisustuse esemete edasises kasutamises kokkuleppele, võib kumbki abikaasa nõuda, et kohus määraks kindlaks kummagi abikaasa õigused ja kasutustingimused nimetatud esemete suhtes. PKS § 68 lg 2 kohaselt, kui perekonna ühise eluasemena kasutatav eluruum on ühe abikaasa ainuomandis, määrab kohus eluruumi teise abikaasa kasutusse ainult juhul, kui see on vajalik ebaõigluse vältimiseks. TsMS § 369 kohaselt, tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 461 lg 1 kohaselt, kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et korteriomand asukohaga XXX, Tallinnas, on hageja lahusvara tulenevalt XXXsõlmitud abieluvaralepingust (notari Maive Ottase ametitoimingute raamatu registri nr XXX) ja abieluvararegistri kandest. Pooled on kohtuistungil saavutanud üksmeele korteriomandi valduse üleandmise osas. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada ja kohustada kostja vabastama Tallinnas, XXX, asuva korteriomandi valduse, millega on hõlmatud kogu hageja nõue. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Raivo Einula kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.