Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 17.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-14-16340/25
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 17.12.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1614

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

2-14-16340/28Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja23.12.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-14-16340

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.detsember 2014.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-16340

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

1597.5 eurot Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Hageja seadusliku esindaja lepinguline esindaja: Ivo Kallas, advokaat (Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid, e-post [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja: Külli Aas (City Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected])

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi aeg

16.12.2014.a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja seaduslik esindaja ja tema lepinguline esindaja ning kostja lepinguline esindaja

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista XXX igakuine elatis alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, elatise summa muutub koos palga alammäära muutumisega) XXX kasuks tema ülalpidamiseks alates 10.10.2014.a kuni XXX täisealiseks saamiseni.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

5.Igakuine elatis ja tagasiulatuv elatis tuleb tasuda XXX kontole XXXXXXXXXX SEB Pangas märkega „elatis“ ja „tagasiulatuv elatis“. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud XXX kanda. Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused, kostja vastuväited Kohtu menetluses on XXX hagi XXX vastu elatise nõudes alammääras ning elatise nõudes alammääras ühe aasta eest enne hagi esitamist. Kostja ei ole hageja ülalpidamises aastaid osalenud ja hageja ülalpidamiskulud on ühes kuus vähemalt 380 eurot. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus alamääras elatise väljamõistmisega selliselt, et tasub rahas igas kuus 65 eurot ja ülejäänud kulutused teeb hageja kasuks otse. Kostja palub tagasiulatuva elatise jätta välja mõistmata, kuna on teinud hageja kasuks kulutusi. Kostja arvates osaleb ta lapse ülalpidamise rahaliste panustega ja ka muul viisil. Õige ei ole hageja ema väide selles, et tema üksi kannab lapse ülalpidamise kulud. Lapse ema on jätnud omapoolse ülalpidamiskohustuse oma alaealise lapse suhtes täitmata ning ei tee endast olenevalt kõik, et leida endale töökohta. Hageja ema on töötu, kuigi on terve, noor inimene. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kostja näeb pidevalt, kui hageja tuleb tema juurde, et laps on alatoidetud (laps on ülikõhn), lapse hügieen on olematu, seljasolevad riided on mustad ning ilmastikule mittevastavad (külmade ilmadega õhukesed riided, ilma mütsi ja kinnasteta jne.), kodune elukeskkond ei ole alaealise lapse jaoks kohane, laps jäetakse ema poolt üksi koju, ilma järelevalveta. Kostja on hageja ema usaldanud ja ei ole säilitanud ostude kohta tšekke. Hageja seaduslik esindaja ja kostja leppisid 23.05.2014.a kokku, et kostja tasub hageja ülalpidamiseks elatist 100 eurot kuus. Kostjal on lisaks hagejale ülalpidamisel veel üks alaealine laps ning käesoleval ajal kostja õpib ülikoolis ning sissetulekud on vähenenud, mis oli ka poolte kokkuleppe üheks põhjuseks. Kostja on ostnud lapsele riideid vähem alt 100 euro eest ja jalanõusid vähemalt 160 euro eest, mida tõendab fotodega esemetest. Kuna kostja soovib oma lapsele võimalikult heade tingimuste loomist ka tema enda juures ja vanematel on hetkel võrdne hooldusõigus ning hageja on olulise aja ka kostja juures (ligikaudu 30% ajast kuu kohta), siis leiab kostja, et hagejale ruumi sisustamine kostja juures, on samaväärne panus ülalpidamiskohustuse täitmiseks ja tuleb arvestada ülalpidamise hulka. Erinevalt hageja seaduslikust esindajast, ei ole hagejal ema juures oma ruumi sisustatud. Arvetega on tõendatud mööbli ostmine hagejale: toolid 71,34 eurot, laud ning kapp 73,50 eurot. Kostja poolt tõendatud vähemalt 144,84 euro ulatuses lapse kasvatamiseks – õpi- ja elukeskkond - loomiseks tehtud kulutused, mis on otseselt ülalpidamise hulka kuuluv kulutus. Lisaks on kostja teinud aasta jooksul minimaalselt järgmisi kulutusi: ostnud lapsele hügieenitarbeid vähemalt 50 euro ulatuses, ostnud mänguasju 60 euro ulatuses, lapsele toiduraha, s.o eelkõige toitlustamine perioodil, kui laps on isa juures – mitte vähem kui 500 eurot, jm. kulutused, mille kohta ei ole kostja pidanud vajalikuks säilitada tšekke, kuna poolte vahel oli tema jaoks selge kokkulepe ning oma lapse eest hoolitsemine on elementaarne.

Kokku on Kostja poolt tagasiulatuva aasta jooksul tehtud kulutusi summas 1888 eurot ja 12 senti. Kui kohus leiab, et kostja oleks sõltumata kokkuleppest pidanud tasuma elatist alammääras, siis tuleb eeltoodud summad arvesse võtta ning ühtlasi arvestada, et laps viibib isa juures kuus vähemalt 30% ajast. Kostja soovib ülalpidamist täita selliselt, et tasub isiklikult osa maksudest, mis on seotud lapse ülalpidamisega, vajalike esemete ostmisega, millele eelnevad kirjalikud kokkulepped selle kohta, mida lapsel on vaja. Ülejäänud osas, mida ei ole võimalik arveldada konkreetsete maksetega – s.o toiduraha, on kostja valmis maksma Hageja seadusliku esindaja arvelduskontole või lapse nimel avatud kontole – 65 eurot kuus, mis on mõlema vanema panus korral 130 eurot kuus ning peab katma vajadused lapse normaalse toidulaua tagamiseks. Sellisel kujul on kostja nõus elatise tasumisega nõudega alammääras. Tagasiulatuva elatise nõude palub kostja jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi põhjendama ega tõendama. PkS § 100 lg 1 teise lause kohaselt kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Millegagi ei ole põhjendatud kostja taotlus tasuda hagejale elatist selliselt, et 65 eurot rahas ning ülejäänud summa erinevate kulutuste kaudu. Kostja tasus varasemalt hageja lasteaiakulutusi, kuid hageja ei käi enam koolis ning vajadus selliste kulutuste järele puudub. Samuti ei ole tõendatud kostja väited, et hageja seaduslik esindaja ei oska raha hageja kasuks otstarbekohaselt kasutada. Elatise tasumine erinevate maksete kaudu ja hageja kasuks kulutusi tehes, tooks kaasa vaidlusi hageja vanemate vahel. Käesoleval juhul ei ole ilmnenud erilisi põhjuseid, mis tingiksid elatise tasumise muul viisil kui rahaliselt. Kostjalt tuleb elatis lapse kasuks välja mõista vastavalt nõudele alates 10.10.2014.a. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja tagasiulatuva elatise nõue perioodil 10.10.2013.a kuni 10.10.2014.a on 2083.13 eurot (108.38 + 2 x 160 + 9.1775 + 57.25). Kostja väitel on ta nimetatud perioodil ostnud lapsele riideid 100 euro eest - kombinesoon väärtusega mitte vähem kui 50 eurot ja jope koos pükstega väärtusega mitte vähem kui 50 eurot ning lapsele jalanõusid väärtusega vähemalt 160 eurot. Kostja on esitanud kombinesooni, jope koos pükstega ning jalanõude kohta fotod. Hageja seadusliku esindaja seletusest nähtuvalt ostis kostja kombinesooni neli aastat tagasi, jope kaks aastat tagasi ning kõik jalanõud on lapsele soetanud vanaema, aga mitte kostja. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud kostja poolt lapse ülalpidamiskohustuse täitmine tagasiulatuva elatise perioodil lapsele riiete ja jalanõude ostmisega.

Kostja on väitnud ja esitanud kirjalikud tõendid selles, et on ostnud hagejale kapi väärtusega 26.83 eurot, kirjutuslaua väärtusega 34.42 eurot, töötooli väärtusega 44.5 eurot ja töötooli väärtusega 14.95 eurot (kõik nimetused on ilma käibemaksuta), seega kokku mööbliesemeid väärtuses 144,84 eurot sealhulgas käibemaks. Hageja seadusliku esindaja seletusest nähtuvalt tõi kostja hagejale kooli alguseks kirjutuslaua ja ilma käetugedeta kontoritooli ehk tooted vastavalt väärtusega 41 eurot (26.83 + k/m) ja 18 eurot (14.95 + k/m), seega kokku mööbli väärtuse 69 eurot. Muude kostja poolt nimetatud esemete olemasolu hagejal hageja seaduslik esindaja ei kinnitanud. Laua ja tooli tõi kostja kokkuleppel hageja seadusliku esindajaga. Hagejale kooliks vajaliku mööbli ostmist võib pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks ja ning summa tuleb maha arvata tagasiulatuva elatise nõudest. Kostja esitas kirjaliku tõendina konto väljavõtte, millest nähtuvalt ta on nimetatud perioodil tasunud hageja lasteaiakulusid summas 552.37 eurot. Hageja seadusliku esindaja seletusest ilmnevalt tasus kostja lasteaiakulu tema nõusolekul. Lasteaiakulu on osa lapse ülalpidamiskulust, seega tuleb nimetatud summa arvata maha tagasiulatuva elatise nõudest. Lisaks on kostja väitnud, et tagasiulatuva elatise perioodil on hageja tema juures viibinud 30% ajast. Nimetatud perioodil on kostja teinud hageja toidule kulutusi vähemalt 500 eurot, hügieenitarvetele vähemalt 50 eurot ja mänguasjadele vähemalt 60 eurot, kokku 610 eurot. kostja väited selliste kulutuste tegemise kohta ei ole tõendatud ja hageja ei võtnud neid õigeks. Seega ei ole kulutused summas 610 eurot tõendatud. Kostja on enda väitel tagasiulatuva elatise perioodile teinud hageja kasuks kokku kulutusi summas 1888.12 eurot sealhulgas lasteaiatasu 873.28 eurot, riided 100 eurot, jalanõud 160 eurot, mööbel 144.84 eurot). Nimetatud summadest on tõendatud kulutuste tegemine ja sellega ülalpidamiskohustuse täitmine lasteaiale 552.37 eurot ja mööblile 69 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis summas 1530.76 eurot. Kostja ülalpidamisel on veel tema 13.03.2012.a sündinud laps. Kohus arvestab seda asjaolu, kuid veel ühe ülalpeetava olemasolu ei ole käesoleval juhul aluseks elatise väljamõistmiseks alla alammäära. Poolte taotlusel määrab kohus elatise tasumise viisi ja korra. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Elatis tuleb tasuda igas kuus hageja (lapse) kontole. Kostja taotles võimalust tasuda tagasiulatuv elatis igas kuus ühe aasta jooksul, hageja seaduslik esindaja nõustus sellega. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.