Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Otsuse kuupäev
16. detsember 2014
Tsiviilasja number
2-14-61389 XXXvs XXXabielu lahutamise nõudes
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
lõpplahend, kohtuistungi aeg 15.12.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX ) kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) lepinguline esindaja: [email protected])
Indrek
Nuut
(e-post:
Rahuldada hagi ja lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) abielu, milline on sõlmitud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
2-14-61389 Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik XXX esitas 24.11.2014 Harju Maakohtule hagi XXX vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud XXXTallinna Perekonnaseisuametis ning abiellumist tõendab samal päeval koostatud abieluakt nr XXX. Poolte abielusuhted on lõppenud 21.06.2014. Kohus võttis hagi menetlusse 26.11.2014 ja määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Hagimaterjalid ja kohtukutse on kostjale 03.12.2014 kätte toimetatud. Hageja ja kostja kuulati ära kohtuistungil Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas 15.12.2014. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja ei pea võimalikuks abielu jätkamist. Pooled ei ela koos pool aastat, hageja elab oma ema juures. Poolte ühine laps elab praegu poolte kokkuleppel koos isaga. Hageja on kindlal veendumusel, et ta ei soovi leppida. Kostja vastas kohtule, et ta ei ole nõus abielu lahutamisega ja soovib hagejaga leppimiseks aega kuni kuus kuud. Kostja leiab, et abielu lahutamine tuleb otsustada koos kostja poolt esitatud nõuetega. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
2-14-61389
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja ja kostja on Eesti Vabariigi kodanikud. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Hageja kinnitas, et soovib abielu lahutamist, ei taha kostjaga leppida ning ei pea võimalikuks abielu jätkamist. Kohus jätab kostja taotluse leppimiseks tähtaja andmiseks rahuldamata, kuna kohtul ei ole alust arvata, et abielu saab säilitada. Hageja ja kostja elavad eraldi ning hageja leppida ei soovi. Lähtudes hageja kindlast veendumusest, ei ole kohtu hinnagul põhjendatud eeldada, et leppimiseks tähtaja andmine ja tsiviilasja lahendamisega viivitamine aitab abielu säilitada. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 sätetest saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning neid taastada ei ole hageja kindla vastuseisu tõttu võimalik. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Hageja on hagiavalduses märkinud, et hageja ja kostja ühise lapse XXX ülalpidajaks ja kasvatajaks on mõlemad vanemad, seega ei olnud hagi esitamise ajal poolte vahel vaidlust lapse suhtes vanema õiguste määramise osas. Kohus on pooltele selgitanud, et ühisvara jagamise hagi ja avalduse vanema õiguste määramiseks ja lapsega suhtlemise korraldamiseks lahendab kohus eraldi menetluses. Hageja on hagiavalduses soovinud pärast abielulahutust perekonnanimeks „XXX“. Kohus selgitas hagejale NS § 11 sätteid 15.12.2014 e-kirjaga ja kuulas hageja 16.12.2014 täiendavalt ära. Hageja kinnitas kohtule, et ei soovi perekonnanime muuta. Lähtudes eeltoodust säilib hageja abielu ajal kantud perekonnanimi.
Menetluskulud
2-14-61389
Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.