1.Rahuldada XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista XXX XXX kasuks alates 01.05.2013 kuni 30.04.2014 sissenõutavaks muutunud elatis 1340 (üks tuhat kolmsada nelikümmend) eurot ja alates 01.05.2014 igakuine elatis 310 (kolmsada kümme) eurot kuni XXX lõpetab põhi- või keskhariduse omandamise põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
3.Elatis tuleb maksta XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s selgitusega „XXX elatise raha“.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostja hageja isa ning hageja ema ja kostja vahel oli suusõnaline kokkulepe, mille kohaselt lubas kostja igakuiselt tasuda 310 eurot. Hagiavalduse kohaselt kulub hageja ülalpidamiseks ühes kuus keskmiselt 698 eurot, mis sisaldab järgmisi kulusid: eluasemele 181 eurot, toidule 200 eurot, transpordile 40 eurot, sidele 22 eurot, tervishoiule 20 eurot, hügieenitarvetele 25 eurot, koolikohustuse täitmisele 25 eurot, riietele ja jalanõudele 120 eurot ning muud vältimatud püsikulutused on 65 eurot. Elatise väljamõistmist taotletakse tagasiulatuvalt 1340 eurot ja alates 01.05.2014 summas 310 eurot kuus. Kostja vastuväited
2.Kostja esitas vastuväited, et kuna ta on töötu, siis ta ei ole võimeline summat 310 eurot kuus tasuma. Tegelikkusele ei vasta väide, et tal on hageja emaga suuline kokkulepe 310 euro tasumiseks kuus ning ta on tasunud elatist vastavalt oma võimalustele ja sissetulekutele. Kostja leiab, et hageja on täisealine ning tõendit õppimise kohta pole esitatud, mistõttu on elatisenõue alusetu. Kostja märgib, et elamistingimuste parandamine korteri soetamise näol, on elatise suhtes asjakohatu, põhjendamatud on kulutused transpordile, kuna ühistransport on tasuta, igakuiselt ei pea tegema riietele kulutusi ja meelevaldne on sidekulud 22 eurot kuus. Kostja on nõus tasuma 100 eurot kuus, juhul kui leiab tõendamist elatise saamise õigus. Kostja palub hagiavalduse jätta tervikuna rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
3.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, kuni 21 aastaseks saamiseni, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
4.Kohtule esitatud hageja sünnitunnistustest nähtub, et hageja on sündinud XXX ning kostja on hageja isa. Vaidlust ei ole, et hageja elab koos emaga Tallinnas aadressil XXX ning makstav elatise summa on vähenenud peale seda kui kostja töötuks jäi.
5.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab täitma oma täisealise lapse ülalpidamiskohustust ja kui suures ulatuses.
6.Hageja on hariduse omandamise tõendamiseks esitanud XXX tõendi, millest nähtub, et ta õpib 2014/15 õppeaastal teisel kursusel. Järelikult hageja on õigustatud saama ülalpidamist oma vanematelt.
7.Hagiavalduse kohaselt kulub hageja ülalpidamiseks ühes kuus keskmiselt 698 eurot, mis sisaldab kulutusi eluasemele, toidule, transpordile, sidele, tervishoiule, hügieenitarvetele,
koolikohustuse täitmisele, riietele ja jalanõudele ning muid vältimatuid püsikulutusi.
8.Hagejal kulub eluasemele 181 eurot. Kostja esitas vastuväite, et hageja ema poolt korteri soetamine ja pangalaen on tema eraasjad ning elamistingimuste parandamine ei puutu elatise maksmisse. Riigikohtu 3-2-1-69-13 p-st 17 tuleneb, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Seega on kostja vastuväide, et korteri soetamine ja panagalaen on hageja ema eraasjad, asjakohatu. Hageja on eluasemekulude tõendamiseks esitanud Nordea Panga maksegraafiku väljavõtte, mille kohaselt on igakuised laenu tagasimaksed 330 eurot, Swedbank AS-i väljavõttest nähtub, et kodu soetamiseks võetud omafinantseeringu laenu intresside tagasimakse on 32 eurot kuus ja Nordea sihtotstarbelise (köögi soetamiseks) lisalaenu väljavõttest nähtub, et tagasimaks on 115 eurot kuus. City 24 ja Kinnisvara KV.EE portaalide väljavõtetega on tõendatud, et poole väiksemate pindadega üürikorterite üürihinnad algavad 400,00 eurost kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Kogu Tallinnas pakutavate üürikorterite hinnad algavad keskmiselt 695-st eurost kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Järelikult on hageja kulutused elamispinnale keskmisest üürihinnast madalamad. Kommunaalkulude tõendamiseks esitatud KÜ XXX arvetest perioodil juuli 2013 kuni märts 2014 nähtub, et kommunaalkulud on keskmiselt 160 eurot kuus. Kokku on eluasemega seotud kulud 637 eurot kuus (330+32+115+160). Arvestades, et hageja elab koos emaga, on lapsele langeva osa suurus keskmiselt 318,50 eurot kuus. Seega on hageja kulutused eluasemele täies ulatuses põhjendatud ja tõendatud.
9.Hagiavalduse kohaselt on hageja toidukulud 1 kuus 200 eurot. Kostja esitas vastuväite, et 200 eurot kuus on palju ja sellega ta nõus ei ole. Hageja on toidukulude tõendamiseks esitanud Prisma, Maxima, Säästumarketi, Solarise, Stockmanni, Rimi, Selveri jt kaupluste kulutšekke perioodist 08.2013-04.2014. Samuti on esitatud hageja 06.10.2014- 30.10.2014 menüü, millest nähtub, et kulud toidule on 213 eurot kuus. Hageja peab terviseprobleemide tõttu sööma iga kahe tunni tagant. Hagejal tekkis pärast kostja telefonikõnet, milles kostja teavitas hagejat, et lõpetab tema rahalise toetamise, hirm toimetuleku pärast ja psühholoogiline tõrge süüa ning peale haiglaravi, peab ta sööma ainult vedelaid toite. Hagejal on paaniline hirm, et ta tõmbab endale midagi kurku. Hageja tervisliku seisundi tõendamiseks on esitatud Tallinna Lastehaigla haigusjuhtumi väljavõte, teatis individuaal- ja perenõustamise kohta ning kiirabikaart XXX . Arvestades asjaolu, et hagejal on tervislikust seisundist tulenevalt erivajadused toidu osas (tavapärasest tihedamad söögikorrad, vedelad toidud), peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks toidukulusid 200 eurot kuus.
10.Hagiavalduse kohaselt on kulud transpordile keskmiselt 40 eurot kuus. Hageja esindaja on sunnitud sõidutama hagejat sihtpunkti põhjusel, et hageja kipub hilinema nii kooli kui arsti vastuvõtule. Kostja esitas vastuväite, et kulutused transpordile on põhjendamatud, kuna Tallinna ühistransport on täielikult tasuta. Kohus leiab, et kuna ülalpidamise ulatuse määravad
nii lapse vajadused kui ka kooselava vanema elulaad, mh ka kasutatav transpordivahend, siis on kulud kütusele põhjendatud. Hageja on põhistanud kütusekulu suurust ka Google Mapsi väljavõttel põhineva arvestusega, millelt nähtuvad hageja sihtkohad, vahemaa kilomeetrites ja keskmine kütusekulu. Kohus leiab, et hageja transpordikulu on vajalik ja põhistatud ning kokku 40 eurot kuus ei ole ülemäära suur kulutus.
11.Hagiavalduse kohaselt sisaldavad sidekulud 22 eurot mobiiltelefoni kõnesid, interneti pulka ja mobiiltelefoni järelmaksu. Kostja esitas vastuväite, et sidevahendi kulu 22 eurot kuus on meelevaldne ja temal on pakett 3 eurot kuus olenemata kõnemahust ning tal puudub vajadus osta järelmaksuga telefoni. Kostja vastuväitest nähtub, et tal on telefon olemas ja ta kasutab ainult kõneteenust, mistõttu ei ole antud juhul hageja ja kostja kasutatavad paketid võrreldavad. Kohtu hinnangul on tänapäeval tavapärane, et omatakse mobiiltelefoni ja kasutatakse sellega kaasnevaid teenuseid, sh internetiteenust. Internetiteenuse kasutamine on hageja puhul põhjendatud ja vajalik, kuna ta omandab kutseharidust ja interneti teenuse abil on võimalik suhelda kooliga - saada kätte ja edastada õppeülesandeid, saada õppetööks vajalikke õppematerjale, sh raamatukogudest jne. Sidekulud on tõendatud Tele2 Eesti arvetega ja tasumist tõendavate maksekorraldustega.
12.Hageja on märkinud, et tervishoiule kulub keskmiselt 20 eurot kuus. Tervishoiule tehtavate kulutuste tõendamiseks on esitatud erinevate apteekide kviitungeid. Hagiavaldusest nähtub, et kulutused hügieenitarvetele on keskmiselt kuus 25 eurot, mis on tõendatud Selveri, Prisma, Rimi, Maxima, Orlin OÜ, Stockmanni Depilatsiooni Buduaar OÜ kviitungitega. Kohus peab kulutusi tervishoiule ja hügieenile vajalikeks ja põhjendatuteks kokku summas 45 eurot.
13.Hagiavalduse kohaselt on kulutused riietele ja jalanõudele keskmiselt kuus 120 eurot. Kulude tõendamiseks on esitatud Seppäla, Takko Fashion, kaubamaja, Walking, Polaria, NewYorker, NS King jt kaupluste kviitungid. Kostja esitas vastuväite, et igakuiselt ei pea tegema kulutusi riietele. Kohus märgib, et hagiavalduses on toodud välja kulud 1 kuu kohta keskmiselt, mis ei tähenda igakuiselt 120 euro suuruse kulutuse tegemist. Eelduslikult on kulud jalanõudele ja rõivastele suuremad sügisest-kevadeni ja väiksemad suvel. Kohus arvestades, et rõivad ja jalanõud peavad hagejal olemas olema neljaks aastaajaks ning erinevate vajaduste tarbeks, et tema vanust arvestades kannab hageja täiskasvanutele mõeldud rõivaid ja jalatseid ning kaubandusvõrgus müüdavate jaekaupade üldteada olevaid hindasid, peab vajalikuks ja mõistlikuks kulutusi garderoobikaupadele keskmiselt 120 eurot kuus.
14.Kulutused lapse koolikohustuse täitmisele ja muud kulud (sh hobid) on 90 eurot. Hageja õpib rätsep-stilistiks, mistõttu hageja hariduse omandamine ja hobi ühtivad, siis on ameti omandamiseks vajalikud kulutused erinevate materjalide soetamiseks ja tööks vajalikud tarvikud (õmblusmasin, kangad, nööbid, lukud, niidid, nõelad jms). Lisaks on hageja hobideks kitarrimäng ja maalimine. Samuti käib hageja aegajalt teatris, kinos ja kontsertidel. Kulud on tõendatud Hammond OÜ, Pärlipesa, Kangadžungel OÜ Koduekstra, Homeart sisustuspood, Kuukivi Helmepood, Euronics jt kaupluste kviitungitega, kino ja teatripiletitega (Coca-Cola Plaza, Solaris Kino, Cherry voucheri, Piletilevi, NO99) Kitarrikool OÜ rendilepingu, Tallinna Huvikeskus Kullo koondarve ja Creazy deal voucheriga. Järelikult on ka kulud koolikohustuse täitmisele vajalikud ning põhjendatud ja tõendatud.
15.Kohus on seisukohal, et hageja ühe kuu vältimatud kulutused, mis on tõendatud või kohtu poolt peetud mõistlikuks ja vajalikuks, on järgmised: eluasemele 318,50 eurot, toidule 200 eurot, transpordile 40 eurot, sidele 22 eurot, tervishoiule 20 eurot, hügieenitarvetele 25 eurot, riietele ja jalanõudele 120 eurot ning koolikohustuse täitmisele ja muud vältimatud püsikulud (hobid, kono, teater, kontsert, raamat) 90 eurot, kokku 835,50 eurot. Jagades lapse kulutused mõlema vanema vahel võrdselt, siis tuleks kummalgi vanemal kanda kulutusi 417,75 eurot kuus.
16.Hagiavaldusest nähtub, et kostja on alates 2013 detsembrist tasunud elatis alla seaduses sätestatud määra (2013. aastal oli miinimummäär 160 eurot kuus ja 2014 aastal 177,50 eurot kuus). Seega on kostja ülalpidamise kohustust rikkunud, mis seisneb ülalpidamise ebapiisavas ja ebaregulaarses andmises, mistõttu on alust eeldada, et kostja ei täida ka tulevasi kohustusi õigel ajal ja vajalikus ulatuses.
17.Kostja vaidleb hagiavaldusele summas 310 eurot kuus vastu, kuna ta on töötu. Kostja on nõus tasuma miinimumelatist. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab ta täitma lapse ülalpidamiskohustus oma sissetuleku arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga muu vara arvel. Kohus leiab, et kostja on tööealine isik, kelle puhul on töötus ja raske majanduslik olukord ajutise iseloomuga. Kostjal on kõik võimalused teenida piisavat sissetulekut ning seda kinnitab ka asjaolu, et kostja on varasemalt tasunud elatist 310 eurot kuus. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et ta ei ole suuteline elatist teenima vähemalt varasemaga samaväärses ulatuses. Kostja konto väljavõttega on tõendatud, et tal on võimalik nn. säästude arvel tellida kaupu ja vahendada neid ostjatele. Seega omab ta sissetulekut vahendusteenuse osutamisest. Individuaalse tööotsimiskavaga on tõendatud, et kostjal on keskeri haridus tehnik-elektrikuna, pikaajaline töökogemus ehituspuusepana, B ja C kategooria juhiluba ning arvuti kasutamise oskus tavakasutaja tasemel, mis aitab töö leidmisele kaasa. Järelikult ei anna kostja vastuväited, et ta on töötu, alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus, võttes arvesse hageja põhistatud vajadusi ja tavalist elulaadi, asjaolu, et elatise maksmise kohustus on lühiajaline, lõppedes kutsehariduse omandamisega ning, et kostja töötus on ajutine olukord, leiab, et kostjalt on põhjendatud välja mõista hageja kasuks igakuine elatis 310 eurot.
18.PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd tagasiulatuva elatise nõude õigus tuleneb seadusest, siis ei sõltu see hageja esindaja ja kostja omavahelisest suulisest kokkuleppest elatise maksmiseks. Samas tõendab faktiliselt makstud elatise määr suulise kokkuleppe olemasolu. Samuti ei sõltu elatise maksmine ega suurus sellest, kas hageja teenib ise suvel täiendavat lisaraha või mitte. Kuivõrd hageja oli 2013. aastal alaealine isik ning käesoleval ajal laps, kes täisealiseks saanuna jätkab hariduse omandamist, siis on ta õigustatud saama ülalpidamist põhi- või keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97).
19.Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja elatist tagasiulatuvalt 1340 eurot. Hageja märgib, et kostja täitis kokkulepet tasuda 310 eurot kuus kuni juunini 2013. Kuivõrd kostja tasus 2013 aprillis ja 2013 juunis kokkulepitud summast suurema summa (aprillis tasus rohkem 130 ja juunis 20 eurot), siis on 150 euro võrra vähendatud alates 2013 juulist maksmisele kuuluvat summat. Tagasiulatuv elatise nõue summas 1340 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
20.Tulenevalt eeltoodust kuulub väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud elatis summas 1340 eurot ja alates 2014 maist igakuine elatis 310 eurot, kuni hageja lõpetab põhi- või keskhariduse omandamise põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni.
21.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Kostjal tuleb tasuda hageja igakuine elatis ja sissenõutavaks muutunud elatis hageja ema XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s selgitusega „XXX elatise raha“. Menetluskulude jaotus
22.Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
24.Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.