Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Otsuse kuupäev
04. detsember 2014
Tsiviilasja number
2-14-58092
Tsiviilasi
XXXvs XXXabielu lahutamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
Lõpplahend hagimenetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post:
kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX
Rahuldada hagi ja lahutada XXX(sündinud XXX, Eesti Vabariigi isikukood XXX) ja XXX(sündinud XXX, Eesti Vabariigi isikukood XXX) abielu, milline on sõlmitud XXXEesti Vabariigis Tallinna Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.
Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2-14-58092
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik XXX esitas 26.09.2014 Harju Maakohtule hagi XXX vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis ning abiellumist tõendab samal päeval koostatud abieluakt nr XXX. Pooled elavad lahus alates 2013 juunist, kostja viibimiskoht on hagejale teadmata. Seega ei ole abielu võimalik lahutada Perekonnaseisuametis. Kohus võttis hagi menetlusse 09.10.2014. Kohus määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Hagimaterjalid ja kohtukutse on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teade avaldatud 17.11.2014). Hageja kuulati ära kohtuistungil Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas 29.10.2014. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Abielusuhted on lõppenud, hageja ei tea kostja elukohta. Hageja ei soovi leppida ja ei pea võimalikuks abielu jätkamist. Hageja soovib asja sisulist lahendamist ja abielu lahutada. Kostja ei ilmunud kohtuistungile 29.10.2014 ja 03.12.2014. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal
2-14-58092 kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, reguleerib nõukogu määrus nr 2201/2003 (Brüssel II bis määrus) artikkel 3. Brüssel II bis määruse art 3 lg 1 punkt a sätestab, et abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil -on abikaasade alaline elukoht või -oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või -on kostja alaline elukoht. Hageja elukoht on Eesti Vabariigis ja ta on Eesti Vabariigi kodanik. Kostja elukoht on Eesti Vabariigis ja ta on Rootsi kodanik. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostjale on hagimaterjalid saadetud kõigile hagejale ja kohtule teadaolevatele aadressidele. Kostja, kellele hagiavaldus ja kohtukutse on kätte toimetatud avalikult, ei ole hagile vastanud ja kohtuistungile ilmunud. Samuti ei ole kostja põhistanud hagile vastamise võimatust ega teavitanud kohut võimalikust seaduslikust takistusest kohtusse ilmumisel. Kostja loetakse istungi toimumise ajast nagu ka asja sisust teavitatuks. 29.10.2014 taotles kohtuistungil kohalolev hageja asja sisulist lahendamist. Kohus aktsepteeris hageja taotlust. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 sätetest saab kohus
2-14-58092 asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.