Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
27.november 2014, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu E. M.’u hagi M. M.’u vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1597,50 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E. M. (ik x), seaduslik esindaja E. M. (elukoht x; e-post: x) Hageja lepinguline [email protected])
esindaja
Kaili
Siilak
(e-post:
Kostja: M. M. (ik x, elukoht x; e-post: x) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Sikut (e-post: [email protected]) Kohtuistung
24.11.2014
Kohtuistungil osalesid
E. M., K. Siilak ja adv Sikut
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt E. M.’u hagi M. M.’u vastu elatise väljamõistmiseks. Jätta rahuldamata elatise nõue osas, mis puudutab elatise väljamõistmist E. M.u õpingute lõppemiseni või kuni tema 21-aastaseks saamiseni, kui E. täisealiseks saamisel jätkab põhivõi keskhariduse omandamist.
2.Välja mõista M. M.’ult E. M.’u kasuks elatis ülalpidamiseks igakuiselt perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras alates 18.03.2014 kuni E. M.’u täisealiseks saamiseni xx xx xxxx.
Välja mõista M. M.ult E. M.u kasuks tagasiulatuvalt perioodi 01.10.2013 – 17.03.2014 eest elatis summas 932,41 € (üheksasada kolmkümmend kaks eurot ja 41 senti).
4.Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb maksta E. M.’u (isikukood x) arvelduskontole nr EEx Swedbank AS-is.
5.Menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja M. M.’u kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
E. M. (seadusliku esindaja E. M.u vahendusel) esitas 18.03.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. M.ult elatise 177,50 € kuus saamiseks. Kohus tegi 01.04.2014 võlgnikule makseettepaneku. M. M. 13.04.2014 vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 12.05.2014 määrusega ning asi anti üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 09.06.2014 hageja kohtu määratud tähtaja jooksul esitas oma põhjendatud nõude hagiavalduse vormis. Hageja taotleb kostjalt välja mõista elatise perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 18.03.2014 kuni E. M.u täisealiseks saamiseni või tema õpingute lõppemiseni, kui ta täisealiseks saamisel jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema 21aastaseks saamiseni. Samuti hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatise alates 01.10.2013 kuni 17.03.2014 vastavalt sel ajal kehtinud minimaalmäärale kokku summas 932,41 €. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hageja sündis xx xx xxxx E. M.u ja kostja M. M.u abielust. Kostja on hageja isana kantud hageja sünniakti. xxxx.a kevadel E. M.u ja M. M.u abielulise kooselu lõppemisel jäi laps ema ülalpidamisele. Kuni 2013.a oktoobrikuuni kostja täitis osaliselt lapse ülalpidamise kohtusust. Alates 2013.a oktoobrikuust kostjapoolne ülalpidamine täiesti puudub.
KOSTJA VASTUS
19.08.2014 vastuseks elatise nõudele kostja esitas E. M.u vastu vastuhagi isaduse vaidlustamiseks. Kohus 10.10.2014 kohtumäärusega keeldus vastuhagi vastuhagina menetlusse võtmast ning eraldas selle iseseisvasse menetlusse. Vastuhagis kostja kinnitab, et E.i vanemate abieluline kooselu lõppes xxxx.a kevadel. M. M. pidas E.i oma bioloogiliseks lapseks kuni 2013.a sügiseni, mil E. M. seadis lapse põlvnemise hagejast kahtluse alla, andes telefonikõnedes ja suhtlusportaalis Facebook kostjale mõista, et lapse bioloogiline isa ei ole M. M.. Muid vastuväiteid elatise nõudele kostja ei esitanud.
KOHTUISTUNG
Hageja esindaja jäi 24.11.2014 kohtuistungil oma nõude juurde. Menetluse jooksul ei ole kostja lapse ülalpidamises mingilgi määral osalenud. Kostja lepinguline esindaja kohtuistungil elatise suurusele ega tagasiulatuvalt elatise nõudele vastuväiteid ei esitanud, mööndes, et kuni kostja on kantud isana hageja sünniakti, on tal elatise maksmise kohustus. Kostja ei olnud nõus elatise väljamõistmisega kuni lapse õpingute lõppemiseni, kui ta pärast täisealiseks saamist õpinguid jätkab. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse peatada elatisehagis menetlus kuni isaduse vaidlustamise asjas kohtulahendi jõustumiseni. Menetluskulud palus kostja esindaja jagada vastavalt seadusele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära poolte selgitused ning tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja poolte kirjalike seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub.
2.PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning laste ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Praeguses asjas ei ole vaidlust, et M. M. ei ole alates 01.10.2013 elatist maksnud ega osalenud E.i ülalpidamises muul viisil. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid elatise väljamõistmise põhjendatuse kohta. Kostja on kantud E.i isana tema sünniakti, kostja vastuhagi isaduse vaidlustamiseks on veel lahendamata. Samuti ei nähtu kostja vastuhagist tõsiseid argumente, millest võiks järeldada, et kostja tõepoolest ei ole hageja isa ning elatise asjas menetluse peatamata jätmine ning kostjalt elatise väljamõistmine on ilmselgelt ebaõiglane. Vastuhagile lisatud hageja ema ja isa sõnumivahetus pigem kinnitavad E. M.u väiteid, et kostja on valesti tõlgendanud E. M.u teadet, et kostja enam nende ellu ei kuulu.
3.PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. 2013.a kehtinud kuupalga alammäära 320 € järgi oli minimaalne elatis 160 € kuus, 2014.a on minimaalne elatis 177,50 € ning alates 01.01.2015 kehtima hakkava töötasu alammäära 390 € järgi on järgmisel aastal elatise miinimum 195 € kuus.
4.Kohus leiab, et praegu ei ole õiguslikku alust rahuldada hageja nõuet mõista elatis välja juhuks, kui hageja täisealiseks saamisel jätkab õpinguid. Alaealise lapse vanema seadusjärgne esindusõigus lõpeb lapse täisealiseks saamisega. Seega ei ole alaealise lapse vanemal õigus käsutada õigusi, mis lapsel võivad tekkida täisealiseks saamise järel. Lisaks ei ole praegu PKS § 97 p 2 sätestatud elatise saamise eeldused (õpingud põhi- või keskhariduse omandamiseks) täidetud ning kohtul ei ole võimalik prognoosida, kas täisealiseks saamise järel hagejal elatise saamise õigus ja –vajadus püsivad. Eeltoodu alusel kohus rahuldab elatise nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni.
5.PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja ei ole tagasiulatuvalt elatise väljamõistmisele vastu vaielnud ega toonud esile, et ta on vaidlusalusel perioodil lapsele piisavalt ülalpidamist andnud. Hageja on arvestanud õigesti tagasiulatuva elatise 17.03.2014 seisuga, arvestades kehtinud elatise määra ning kuude ja päevade arvu. Kohus rahuldab tagasiulatuva elatise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuvalt alates 01.10.2013 kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 18.03.2014 sissenõutavaks muutunud ja tasumata elatise summas 932,41 €.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi osaline rahuldamine tähendab üksnes
elatise maksmise lõpptähtaja muutmist, muus osas kohus rahuldas hagi, hagejaks on alaealine laps ja kostjaks tema isa, kostja ülalpidamiskohustuse rikkumist ei eitanud, siis on õige ja põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.