Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Otsuse kuupäev
27. november 2014
Tsiviilasja number
2-14-59296 XXX vs XXX abielu lahutamise nõudes
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
Lõpplahend hagimenetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Rahuldada hagi ja lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) abielu, milline on sõlmitud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX ja välja antud abielutunnistus nr XXX.
Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
2-14-59296 jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik XXX esitas 17.10.2014 Harju Maakohtule hagi XXX vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis ning ning abiellumist tõendab samal päeval koostatud abieluakt nr XXX ja välja antud abielutunnistus nr XXX. Poolte abielusuhted lõppesid ja pooled elavad eraldi 2009 septembrist. Kohus võttis hagi menetlusse 22.10.2014 ja määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Hagimaterjalid ja kohtukutse on kostjale kätte toimetatud 12.11.2014 TsMS § 326 alusel postkasti panekuga hagejale teadaoleva kostja elukoha aadressil XXX Tallinnas, kus pooled viimati koos elasid ning mis on rahvastikuregistris märgitud alates 02.09.2014 kostja muu sideaadressina. Äriregistri andmetel on samal aadressil registreeritud ka XXXOÜ, XXX OÜ ja XXXOÜ, mille kõikide ainuosanik ja juhatuse liige kostja on. Seega on kostjal tihe side aadressiga XXX Tallinnas ja sealt on eelduslikult kindlustatud kostjal kohtudokumentide kättesaamine. Samuti on kohtumaterjalid edastatud kostja kahele e-posti aadressile, millest XXX on rahvastikuregistri andmetel kehtiv alates 02.09.2014 ja XXX on registreeritud Maksu- ja Tolliameti andmebaasis. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et kostja on hagimaterjalid ja kohtukutse kätte saanud. Hageja kuulati ära kohtuistungil Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas 05.11.2014. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde. Pooled ei ela koos viis aastat. Hageja ei soovi leppida ja ei pea võimalikuks abielu jätkamist. Hageja soovib asja sisulist lahendamist, kui kostja ei ilmu kohtuistungile ja abielu lahutada. Kostja ei ilmunud 26.11.2014 kohtusse ärakuulamisele.
Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu
2-14-59296 lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Hageja on Eesti Vabariigi kodanik, kostja kodakondsus on määratlemata. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostja, kellele hagiavaldus ja kohtukutse on kätte toimetatud TsMS § 326 alusel postkasti panekuga, ei ole hagile vastanud ja kohtuistungile ilmunud. Samuti ei ole kostja põhistanud hagile vastamise võimatust ega teavitanud kohut võimalikust seaduslikust takistusest kohtusse ilmumisel. Kostja loetakse istungi toimumise ajast nagu ka asja sisust teavitatuks. Hageja on taotlenud asja sisulist lahendamist, kohus aktsepteeris hageja taotlust. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Menetluskulud
2-14-59296 Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.