Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

Asjaolud ja menetluse käik 21.10.2014 esitas Keila Linnavalitsus Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks eestkostetava XXX nimel tehingu tegemiseks. Pärimise tulemusel tekkis pärandvara ühisus, mida ei ole senini lõpetatud. Kuna kaaspärijad soovivad kinnistul (registriosa nr XXX) hakata metsa üles töötama, on nad pöördunud Keila linna kui XXX eestkostja poole sooviga omandada XXX kuuluv 4/12 suurune mõtteline osa XXX kinnistust. Koos pakkumusega on esitatud ka XXX kinnistu metsa väärtuse hindamise akt nr XXX, mille kohaselt on XXX kinnistu väärtuseks umbes 41 000 eurot, millest XXX kuuluva osa väärtuseks on eeltoodu põhjal umbes 13 667 eurot. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut eestkostetava nimel XXX(surnud 20.06.2009) pärandvara jagamiseks nii, et kinnistu asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr XXX) jääb kaasomandina 4/12 mõttelises osas XXX. Samuti soovib eestkostja kohtu nõusolekut võõrandada XXX kuuluvat 4/12 mõttelist osa samast kinnistust. Kohus võttis avalduse menetlusse 23.10.2014, määras XXX riigi õigusabi korras esindaja ja küsis arvamust esitatud avalduse osas. XXXmenetluses määratud esindaja advokaat Kaupo Kask esitas arvamuse 06.11.2014, mille kohaselt advokaadi nõupidamisel metsandusspetsialistiga selgus, et XXX kinnistu väärtuse hindamise aktis toodud summad vastavad üldjoontes praktikas makstavatele summadele. Advokaat Kaupo Kask asus seisukohale, et ilma pärandvara täielikku koosseisu ja selle jagamise viisi teadmata, ei ole hetkel võimalik anda nõusolekut eestkostjale pärandvara jagamiseks. Juhul kui pärandvara koosseisu kuulub üksnes XXX kinnistu, asukohaga XXX, registriosa number XXX, siis anda XXX eestkostjale Keila linnale nõusolek XXX nimel XXX pärandvara jagamiseks nii, et XXX kinnistu (registriosa nr XXX), jääb kaasomandina 4/12 suuruses mõttelises osas XXX. Samuti anda XXX eestkostjale Keila linnale nõusolek võõrandada XXX

2-14-59478 kuuluv 4/12 suurune mõtteline osa XXX kinnistust (registriosa nr XXX) mitte vähem kui 13 667 euro eest. XXX kinnistu müügist saadud raha tuleb kanda XXX nimel avatud arvelduskontole. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Kohus nõustub avaldaja poolt esitatud põhjendustega ja eestkostetavale määratud esindaja seisukohaga. Kohus leiab, et taotletavad tehingud lähtuvad eestkostetava huvidest ja on tema õiguste kaitsmiseks vajalikud. TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Perekonnaseaduse (PKS) § 187 lg 1 p 1 kohaselt, eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit ning p 2 järgi ei või sõlmida pärandvara jagamise lepingut. PKS § 186 lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Tallinna notari Triin Lekki poolt edastatud XXX pärandvara inventuuri (pärimistoimik XXX) kohaselt oli pärandvara kooseisus lisaks kinnistule (registriosa nr XXX) ka sõiduauto Peugeot 206 (reg.märk XXX ) väärtusega 2500 eurot ja AS SEB Pank arvelduskontol raha 22,43 eurot. Kohtu nõudel esitas Keila Linnavalitsus kohtule jagatava pärandvara koosseisuga seonduvad täpsustatud andmed ja teatas kohtule, et kuigi XXX pärandvara ei ole varem jagatud, on XXX pärijad ühiselt võõrandanud sõiduauto Peugeot 206 (reg.märk XXX) ning andnud üle pärandvara hulka kuulunud rahasumma. Sõiduauto Peugeot 206 on müüdud 07.05.2012 1000 euroga ja XXX arvelduskontole on kantud sellest 500 eurot. Antud perioodil oli XXX eestkostjaks tema ema XXX. XXX AS SEB Pank arvelduskontol olnud raha on sugulaste poolt antud XXX emale samuti 2012. a. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades eestkostetava huvisid, palub Keila Linnavalitsus pärandvara jagamisel mitte

2-14-59478 arvestada pärandvara inventuuris märgitud sõiduautot ega raha AS SEB Pank pangakontol. Avaldaja on tõendanud oma väiteid XXX pangakonto väljavõttega. Kohus leiab, et ei esine takistusi XXX nimel tehingute tegemiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb anda nõusolek eestkostetava XXX nimel tehingu tegemiseks so XXX pärandi jagamiseks kaaspärijate vahel avaldaja poolt taotletud viisil. Samuti tuleb anda nõusolek eestkostetava nimel pärandvara jagamise tulemusena kaasomandisse omandatud 4/12 mõttelise osa kinnistu asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr XXX) võõrandamiseks, so müügitehingu tegemiseks ning asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kuivõrd ülejäänud pärandvara on kaaspärijad käsutanud Pärimisseaduse § 147 ja Asjaõigusseaduse § 74 alusel ühiselt, siis peab kohus põhjendatuks arvestada pärandvara jagamisel ainult kinnistut (registriosa nr

XXX).

Kinnistu (registriosa nr XXX) müügist saadud tulu tuleb paigutada PKS § 186 lg 1 kohaselt Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutusse XXX nimele avatavale eraldi kontole ning konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 tulenevalt jätab kohus eestkostetavale riigi kulul määratud õigusabi kulud riigi kanda, kõik muud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.