Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kuid tulenevalt osundatud paragrahvi 2.lõikest ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Osundatud paragrahvi lg 3 alusel võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et L. H. on xxxxxxxxxx.a. sündinud A. H. isa ning K. L. on nimetatud lapse ema (tl 4). Seega on L. H. kohustus anda A. H. ülalpidamist ning vastava kohustuse mittetäitmisel on lapsel õigus nõuda vanemalt ülalpidamise andmist. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Üldreeglina – tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja soovib elatise väljamõistmist seadusjärgses miinimummääras, so 2014.a 177,50 eurot. Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist lähtudes PKS § 101 lg 1 ning igakuine elatis ei või olla sellest määrast väiksem, puudub kohtul vajadus analüüsida hageja poolt nõutava elatise suuruse põhjendatust. Kostja on taotlenud elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Seega tuleb poolte poolt kohtule esitatud tõendite alusel anda hinnang kostja poolt elatise vähendamise aluseks toodud asjaoludele. Kostja on avaldanud, et alates veebruarist 2014 puudub tal sissetulek, sest ettevõttel OÜ xxxxxxxx, kus kostja töötab, tekkisid majanduslikud raskused (tl 14). Kostja on esitanud tõendina kontoväljavõtted maksete tegemise kohta selgitusega „A. elatusraha“ alates 02.08.2012 (tl.16) ja Põlva Vallavalitsusele selgitusega „A. H. “ ajavahemikul 03.01.201215.07.2013 (tl.15). Samuti on esitatud tõend arve nr.13338 tasumise kohta L. H. poolt xxxxxxxxxxxxxx OÜ-le summas 130,27 eurot 13.08.2013.a. (tl.17). Tõendeid majandusliku seisundi kohta, mis võimaldaksid kohtul kontrollida kostja majanduslikku olukorda ja analüüsida alaealisele lapsele makstava seadusjärgse elatismäära vähendamist kostja poolt esitatud ei ole.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja poolt lapsele antava elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära puuduvad alused. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1118-12 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale elatise maksmisel seaduses sätestatud miinimummääras oleks tema ise varaliselt vähem kindlustatud, kui elatist saav laps. Kuigi kostja on võtnud osa lapse ülalpidamisest, ei saa seda lugeda piisavaks ning vastavaks lapse vajadustele. Kohtupraktikas loetakse, et vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seetõttu esinevad alused elatise väljamõistmiseks kohtu poolt. Kohtule 03.10.2014 edastatud e-kirjas on hageja esindaja taotletud elatise väljamõistmist alates 01.04.2014.a. Seega jätab kohus tähelepanuta tõendid, mis tõendavad ülalpidamiskohustuse täitmist enne 2014.a. aprillikuud (tl.15,17). 2014.a. aprillist kuni 2014 maini on kostja maksnud hagejale elatist 60 eurot kuus, kokku 120 eurot. Nimetatud elatis on tasutud Kristel Pärn-Mägi arveldusarvelt Diana Limbaku arveldusarvele selgitusega „A. elatusraha“ (tl 16). Hageja ei ole esitanud vastuväiteid nimetatud ulatuses elatise saamise kohta. Pooled ei ole esitanud kohtule andmeid, et kostja on ajavahemikul juunist kuni novembrini 2014 andnud hagejale ülalpidamist. Seega ei ole kostja 2014.a. täitnud ülalpidamiskohustust vajalikus ulatuses. Vähemtasutud elatise summa ajavahemikus 01. aprillist 2014 kuni 2014 novembrikuuni kaasa arvatud) on 1300 eurot (8 x 177,50 - 120). Kohus mõistab elatise välja tagasiulatuvalt ühekordse summana kuni kohtuotsuse tegemiseni. Elatist makstakse tulenevalt PKS § 100 lg 4 iga kalendrikuu eest ette. Seega on sissenõutavaks muutunud ka novembrikuu elatise maksmise kohustus. Alates 01. detsembrist 2014.a. mõistab kohus elatise välja 177,50 eurot kuus. Vastavalt PKS § 101 sätestatule tuleb elatissumma ümber arvestada, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. PKS § 97 p 2 alusel on õigustatud elatist saama ka täisealiseks saanud laps, kui ta jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. Kui kostja on enne kohtuotsuse tegemist elatise maksmise kohustust täitnud, tuleb lugeda kohtuotsus tasutud summade ulatuses täidetuks ning tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise summast tuleb makstud elatise summa maha arvata. Kohus määrab järgneva kuu elatise maksmise kohustuse täitmise tähtajaks eelneva kuu 30.kuupäeva, seega hiljemalt 30.novembriks 2014.a. tuleb kostjal tasuda hagejale detsembrikuu elatis. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, millest võib järeldada, et hageja kohtuvälised kulud puuduvad. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.