2.Mõista välja XXX tütar XXX kasuks elatis alates 01.07.2014.a pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni XXX täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda igakuiselt 10-ndaks kuupäevaks XXX arveldusarvele nr
XXXXXXXXXXXXXX
AS-is SEB Pank.
3.XXX on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige 1(4)
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hagiavaldusest nähtub, et hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine tütar XXX on sündinud XXX.a. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras alates 01.07.2014.a. Hageja palub elatise kanda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Kostja vastus
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja ei nõustu elatise väljamõistmisega, kuna tal on hageja seadusliku esindajaga suuline kokkulepe, et kohe, kui kostja leiab töö, asub ta oma tütrele elatist tasuma. Kostja on senini toetanud tütre kasvatamist sularaha, toidu-, riide- ja esmatarbekaupade andmisega, kuid seda ei ole võimalik tõendada.
3.Kostja on hageja esindajale teinud ettepaneku, et ostab nõutava summa eest lapsele vajaminevaid toidu-, riide- ja esmatarbekaupu, kuid hageja esindaja sellega ei nõustunud ning tahtis igakuiselt saada 150 eurot sularahas või pangaülekandega. Kostja sellega ei nõustu, kuivõrd ei ole rahul sellega, kuidas hageja seaduslik esindaja oma raha kulutab. Kostja on nõus kandma lapse kasvatamisega otseselt seotud kulud, nt lasteaiamaks jne. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Käesoleva asja hind on 1 737,50 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
6.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 2(4)
järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära.
7.Hagiavaldusest nähtub, et hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine tütar XXX on sündinud XXX.a. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja elab koos emaga. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras alates 01.07.2014.a.
8.Kostja vaidleb hagile vastu ja ei nõustu elatise väljamõistmisega, kuna tal on hageja seadusliku esindajaga suuline kokkulepe, et kohe, kui kostja leiab töö, asub ta oma tütrele elatist tasuma. Kostja on senini toetanud tütre kasvatamist sularaha, toidu-, riide- ja esmatarbekaupade andmisega, kuid seda ei ole võimalik tõendada. Kostja on hageja esindajale teinud ettepaneku, et ostab nõutava summa eest lapsele vajaminevaid toidu-, riide- ja esmatarbekaupu, kuid hageja esindaja sellega ei nõustunud ning tahtis igakuiselt saada 150 eurot sularahas või pangaülekandega. Kostja sellega ei nõustu, kuivõrd ei ole rahul sellega, kus hageja seaduslik esindaja oma raha kulutab. Kostja on nõus kandma lapse kasvatamisega otseselt seotud kulud, nt lasteaiamaks jne.
9.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks temalt peaks välja mõistma elatise alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja on noor, tööealine ja terve. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Hageja nõue on niigi esitatud võimalikus seadusega ettenähtud alammääras. Kostjalt tuleb elatis hageja kasuks seaduses sätestatud alammääras välja mõista. Kohus on seisukohal, et seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohus otsuse nr 3-2-1-7-05 p-s 20 põhjendades, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegeliku statistilise uurimise tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
10.Riigikohus rõhutab otsuses nr 3-2-1-118-12, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda last ülal pidada ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama, kasutades tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise.
11.Kostja soovib ülalpidamiskohustust täita ostes lapsele vajaminevaid toidu-, riide- ja esmatarbekaupu. Kohus osundab, et Riigikohus on 16.01.2013.a otsuses tsiviilasjas nr 32-1-159-12 märkinud, et kehtiva perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Seega ei ole ülalpidamiskohustuse täitmine kostja soovitud viisil seaduse ja Riigikohtu praktikaga kooskõlas. Elatist tuleb tasuda igakuise rahalise maksena ning last kasvatav vanem otsustab, kuidas ta saadud elatisraha arvelt lapsega seonduvad kulutused katab.
12.Hageja palub elatisraha kanda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus, et elatis 3(4)
tuleb tasuda igakuiselt XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Kohus märgib, et segaduste vältimiseks tuleb elatis tasuda igakuiselt 10-ndaks kuupäevaks.
13.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
14.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2, käesoleval ajal kehtivast töötasu alamäärast ning 2015.a töötasu alamäärast on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 737,50 eurot. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.