2-14-52367/6 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrusega nr 6 oli kehtestatud töötasu alammäär 2013.aastal 320 eurot. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 alusel on töötasu alammäär 2014. aastal 355 eurot ja 2015. aastal 390 eurot. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kuid tulenevalt osundatud paragrahvi 2.lõikest ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Osundatud paragrahvi lg 3 alusel võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et A. Õ. on xxxxxxxxxx sündinud A. K. ja xxxxxxxxxx sündinud R. K. isa ning R. U. on nimetatud laste ema (tl 3,4). Seega on A. Õ. kohustus anda A. K. ja R. K. ülalpidamist ning vastava kohustuse mittetäitmisel on lastel õigus nõuda vanemalt ülalpidamist. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Üldreeglina – tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist seadusjärgses miinimummääras, so 2013.a. summas 160 eurot lapse kohta, kokku 320 eurot kahele ülalpeetavale ja 2014.a 177,50 eurot lapse kohta. Kuivõrd hagejad nõuavad elatise väljamõistmist lähtudes PKS § 101 lg 1 ning igakuine elatis ei või olla sellest määrast väiksem, puudub kohtul vajadus analüüsida hagejate poolt nõutava elatise suuruse põhjendatust. Kostja on vastuses hagile avaldanud, et tal ei ole võimalik maksta elatusraha 320 eurot kuus kuna tema sissetulek on 355 eurot, tervislikel põhjustel. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-118-12 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi

piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tema väiteid tervisliku seisundi kohta kinnitaks. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tema sissetulekuks on 355 eurot, so miinimumpalk. Hagejate esindaja on kinnitanud, et kostja on 2014 aastal maksnud elatisena 49 eurot poeg A. K. . Esitatud seisukohtadest kohus järeldab, et kostja ei ole võtnud osa laste ülalpidamisest. Tasutud elatist summas 49 eurot ei saa lugeda piisavaks ning vastavaks laste vajadustele. Kohtupraktikas loetakse, et vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seetõttu esinevad alused elatise väljamõistmiseks kohtu poolt. Hagiavalduses on taotletud elatise väljamõistmist alates 2013.a. Ajavahemikul 2013.a. mai kuni 2014.a. oktoober on kostja andnud hagejale A. K. elatist 49 eurot (tl 1 pöördel, 17 ja 17 pöördel). Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus mõistab elatise välja tagasiulatuvalt ühekordse summana kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kuivõrd elatist makstakse tulenevalt PKS § 100 lg 4 iga kalendrikuu eest ette, on käesolevaks ajaks muutunud sissenõutavaks elatise nõuded alates 19. maist 2013.a. kuni 30.novembrini 2014. Seega on kostjal tekkinud kohustus tasuda tagasiulatuvalt elatist A. K. ühekordse summana 3090,58 eurot, sealhulgas 2013.a. 7 kuu 13 päeva eest tasumata elatis 1187,08 eurot ja 2014.a. 11 kuu eest tasumata elatis 1952,50 eurot, millest on maha arvatud 49 eurot. PKS § 101 sätestatu kohaselt tuleb elatissumma ümber arvestada, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. PKS § 97 p 2 alusel on õigustatud elatist saama ka täisealiseks saanud laps, kui ta jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. R. K. on peale hagiavalduse esitamist saanud täisealiseks. Kohus kontrollis telefoni teel hageja esindajalt R. U. , kas R. K. on käesoleval ajal omandamas haridust. Hageja esindaja kinnitas, et R. K. töötab ja käesoleval ajal ei õpi. Seega puudub kohtul alus R. K. kasuks elatise väljamõistmiseks alates tema täisealiseks saamisest xxxxxxxxxx.a. Kostjal on kohustus tasuda R. K. elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi esitamist, s.o alates 19.05.2013 kuni tema täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx ühekordse summana 2274,98 eurot, sealhulgas 2013.a. 7 kuu 13 päeva eest tasumata elatis 1187,08 eurot ja 2014.a. 6 kuu 4 päeva eest tasumata elatis 1087,90 eurot,. Kui kostja on elatise tasumise kohustust täitnud, tuleb lugeda kohtuotsus tasutud summade ulatuses täidetuks ning tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise summast tuleb makstud elatise summa maha arvata. Hagejad on taotlenud, et arveldusarvele.