Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

Samuti on kohtutäitur Ivi Kalmeti täitemenetluses Jõgeva Elamu Halduse AS nõue Sxxxx Kxxxxxxx võlgnevuses Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärus 10.06.2010 alusel (ts asi 2-0920670) summas 1022.53. 19.03.2013 loovutas AS Jõgeva Elamu kohtutäitur Ivi Kalmeti täitemenetluses olevad nõuded, sealhulgas nõuded Kxxxxx Kxxxxxxx ja SxxxxxKxxxxxxx vastu Jõgeva Elamu Halduse ASle. Kohtutäituril ei ole õnnestunud Jõgeva Elamu Halduse AS nõudeid kummagi kostja suhtes täita. Kxxxxx Kxxxxxxxxx kuuluvad: korter aadressiga xxxxxxxxxxxxxxxxxx linnas ja kaasomandis olev xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kxxxxx xxxxxxx ja xxxxxxKxxxxxxx abielu kestis xxxxxxxxxxx kuni xxxxxxxxxx. Mõlemad kinnistud on Kxxxxx Kxxxxxxx omandisse registreeritud abielu ajal Sxxxx Kxxxxxxxxx ning need on seega kostjate ühisvara. Hageja palus ühisvara jagamist TMS § 14 lg 2 alusel ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. 21.08.2014.a kohtu eelistungil palus hageja võimalust nõude täpsustamiseks seoses sellega, et perekonnaseadus on pärast kostjate abielu lahutamist muutunud. Hagi täienduses palus hageja lõpetada kostjate ühisomandi AÕS § 77 lg 2 kohaselt. Hageja leidis, et kinnistud tuleb jagada kostjate vahel selliselt, et kinnistud müüakse avalikul enampakkumisel ja enampakkumise viib läbi Jõgeva kohtutäitur Ivi Kalmet, sest hageja kõik nõuded kostjate vastu on kohtutäitur Ivi Kalmeti menetluses. Avaliku enampakkumisega on võimalik saada kõrgem müügihind, seega on kinnisasjade müük avalikul enampakkumisel asjas mõlema kostja jaoks õige ja mõistlik lahendus. Reaalosades jagamine toob endaga kaasa suuri kulutusi ning hageja ei näe ka võimalust, et ühisomanikud jagaksid vara kokkuleppel, kuna seni pole nad seda suutnud. Hageja hinnangul pole mõistlik jätta kinnistud ühele või teisele kaasomanikule, sest mõlemal kostjal on võlgnevusi ja täitmata kohtulahendeid, mille osas on kohtutäitur alustanud täitemenetlusi. Kostjate vastuväited Kostja Sxxxx Kxxxxxxx teatas kirjalikus vastuses hagile, et ta võtab hagi õigeks ja tunnistab ühisvara jagamisele suunatud nõuet. 21.08.2014.a kohtu eelistungil selgitas kostja, et kinnistu osa xxxxxxxxx on ostetud abielu ajal. Kostja teatas, et tal puudub teise kostjaga igasuguine kontakt. Sxxxx Kxxxxxxx kirjalikus menetluses pärast hagi nõude muutmist mingeid vastuväiteid ega seisukohti ei esitanud. Kostja KxxxxxxKxxxxxxx kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud, kohtuistungile 21.08.2014.a ei ilmunud ning ei esitanud ka hiljem seisukohta muudetud hagi nõude osas. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada muudetud nõudes. Puudub vaidlus, et kostjad Kxxxxx Kxxxxxx ja Sxxxx Kxxxxxxx olid abielus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.a. Samuti puudub vaidlus, et abielu ajal soetati järgmine vara: - kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, reaalosa korterile nr 46 , kinnistusraamatu registriosa number xxxxxx (t lk 15); - 1/2 kaasomandist kinnistule asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kinnistusraamatu registriosa number 2081638 (t lk 16-17).

Mõlemad kinnistud on registreeritud Kxxxxx kxxxxxxx nimele. Kostja Sxxxx Kxxxxxx kinnitas, et vara on ühisvara, kostja Kxxxxx Kxxxxxx nimetatud asjaolule vastuväiteid ei esitanud. Vastavalt kehtiva perekonnaseaduse (PrkS) § 210 lg 2 kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt juhul, kui abielusuhted lõppesid enne 2010. aasta 1. juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. Seega tuleb abikaasade vara koosseis välja selgitada kuni 30.06.2010.a kehtinud perekonnaseaduse alusel. Nimetatud seaduse § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. Seega on eelnimetatud Kxxxxx kxxxxxxx nimel registreeritud korteriomandi kinnistu ja 1⁄2 suurune mõtteline osa xxxxxxxxx asuvast kinnistust kostjate ühisvara. Hagejal on õigustatud huvi nimetatud vara jagamiseks. Kostjatel on täitmata kohustusi hageja ees (T lk 6-14), mille suhtes on algatatud täitemenetlused. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Kehtiva PrkS § 211 sätestab, et enne nimetatud seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul kehtib abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates uue perekonnaseaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatu. PrkS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Käesolevalt puudub kostjate vahel vastav kokkulepe, mistõttu tuleb vara jagada asjaõigusseaduse (AÕS) sätete alusel. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja on põhjendanud, miks on kõige mõttekam ühisomandi lõpetamise viis vara müümine avalikul enampakkumisel ning seejärel saadud rahaliste vahendite jagamine. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud argumendid on asjakohased. Kumbki kostja pole soovinud jätta ühte või mõlemat kinnistut oma ainuomandisse hüvitades teisele omanikule tema omandi osa. Samuti pole nad avaldanud soovi, et toimuks nende vaheline enampakkumine. Kohus nõustub hagejaga, et kinnistute jagamine reaalosadeks on kulukas. Lisaks ei ole korteriomandi kinnistu jagamine reaalosadeks üldse võimalik ning xxxxxxxxx asuva kinnistu jagamine on keerukas, kuna sellel on lisaks kostjatele veel üks kaasomanik, kelle huve reaalosadeks jagamine võiks kahjustada. Eeltoodut arvesse võttes on parim viis kostjate ühisomandi jagamiseks vara müümine avalikul enampakkumisel. Lähtudes abikaasade ühisvara osade võrduse põhimõttest, tuleb vara võõrandamisel saadu jagada kostjate vahel võrdselt. Kohus leiab, et kuna hagi tuleb rahuldada, tuleb jätta otsuse täitmise kulud kostjate kanda, mistõttu võib enne rahaliste vahendite jagamist arvata vara võõrandamisel saadust maha võõrandmaisega seotud kulud. Hageja palus, et kohus lahusvara arvel korraldaks kostjate kohustuste täitmise. Nimetatud nõuet kohus rahuldada ei saa. Eeldatavalt toimub hageja nõuete täitmine täitemenetluses ja seda saab pärast vara müümist teha juba kummagi kostja lahusvara arvel nagu näeb ette TMS § 14 lg 2.

Hageja on palunud määrata enampakkumise läbi viijaks Tartu piirkonna kohtutäituri Ivi Kalmeti. Esitatud taotluse saab rahuldada, kuna tegemist on otsuse täitmise korra kindlaks määramine TsMS § 445 tulenevalt. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lõike 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja on tasunud riigilõivu 250.- eurot ja palunud selle jätta kostjate kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 jätab kohus kõik menetluskulud kostjate kanda, määrates, et kummagi kostja kanda jääb 1⁄2 kuludest. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse vastavalt sama paragrahvi lõigetele 2-8. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.