Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
25. september 2014. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-56201
Tsiviilasi / taotlus
M. A. hagi I. G. vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M. A.., isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja (ema) N. P. (endise nimega A.), isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja I. G., isikukood *, elukoht *
Menetlustoiming
Hagiavalduse osaliselt menetlusse võtmisest keeldumine
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud, menetluse käik 21.08.2014. a esitas M. A. oma seadusliku esindaja (ema) N. P. vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja palub välja mõista kostjalt elatis 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suuruses kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatis ühe aasta ulatuses alates hagi esitamisest 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suuruses. Hageja märgib hagiavalduses, et hageja sündis hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust, kuid kostja lahkus ühisest kooselust pärast hageja sündi ning ei pidanud vajalikuks kanda end sisse hageja sünnitunnistusele hageja bioloogilise isana. Hageja palub, et kui kostja vaidleb vastu sellele, et ta ei ole hageja bioloogiline isa, siis määrata kostja ja hageja DNA-ekspertiis tuvastamaks kostja isadus hageja suhtes. 01.09.2014. a määrusega jättis kohus M. A. poolt (seadusliku esindaja vahendusel) esitatud hagi I. G. vastu käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so hagiavalduse täpsustamiseks ja riigilõivu tasumiseks summas 300 eurot. 23.09.2014. a esitas M. A. (seadusliku esindaja vahendusel) hagiavalduse täpsustuse ning menetlusabi taotluse. Kohtumääruse põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega, leiab, et esitatud hagiavaldust ei saa osaliselt menetlusse võtta. Hageja palub mõista välja kostjalt I. G. tagasiulatuvalt hagi esitamisest ühe aasta ulatuses ajavahemiku 22.08.2013. a kuni 21.08.2014. a kohta hageja M. A. kasuks elatis 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses summas 2054.- eurot. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 84 lg 1 p-le 3 on lapse isa mees, kes on lapse eostanud ja kelle isaduse on kohus tuvastanud. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 96 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 108 järgi õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-36-08 öelnud, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Vanemalt, kellest laps põlvneb, ei saa nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud isaduse tuvastamise ja elatise nõude kohtule 21.08.2014. Seega, kui kohus põlvnemise tuvastab, siis saab elatist nõuda alates 21.08.2014. Tsiviilasja nr 3-2-1-36-08 on menetletud 2008. aastal ning sel ajal kehtinud kehtinud perekonnaseaduse järgi, kuid käesoleval ajal kehtiv perekonnaseadus ei ole selles osas muutunud.
Eeltoodu alusel keeldub kohus menetlusse võtmast M. A. hagiavaldust osas, millega hageja palub välja mõista I. G. elatise tagasiulatuvalt. Kohus märgib, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja vastavalt TsMS § 372 lg-le 5 esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse TsMS § 371 lõike 1 punktides 9,11 ja 12 nimetatud alusel. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda osas, milles kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.