Perekonnaõigus › Abielulahutus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

10. november 2014 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-50189

Tsiviilasi

V. L.i hagi J. L.i vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja V. L., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx Kostja J. L., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk.xxxxxxxxxx x-x, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx xxxxxx, xxxxx-xxxxxxxxxxi xxxxxx, xxxx xxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Rahuldada V. L.i hagi. Lahutada V. L.i (L., isikukood xxxxxxxxxxx) ja J. L.i (L., isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti xx xx xxxx Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta koostati abieluakt nr xxx.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Sisulised asjaolud 07.03.2014 esitas V. L. kohtule hagiavalduse J. L.i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xx xx xxxx Pärnus (esitatud vastav tõend). Abielulised suhted lõppesid 2009.a sügisel, 2010.aasta mais kolis kostja elama xxxxxxxxx ega ole rohkem naasnud. Abielu jätkamise soovi ei ole kummalgi poole puhul alust arvata ning neil pole ühiseid lapsi ega ühisvara.

Tsiviilasi nr 2-14-50189 Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja vastuse nõude kätte 21.03.2014, vastust hagile kostja ei esitanud. Kohus kuulas hageja isiklikult kohtus ära kohtuistungil 28.10.2014, kostja sai kätte kohtukutse, kuid istungile ei ilmunud ega võtnud kohtuga ka muul moel ühendust (kohus palus seda eraldi kirjaga, mis saadeti koos kohtukutsega). Kohus leidis, et hagi aluseks olevad asjaolud on selged ning arutas asja sisuliselt. Hageja jäi kohtuistungil oma nõude juurde. Ta selgitas, et pärast kostja lahkumist käis ta temal veel korra xxxxxxxxx külas, kuid alates 2010.aastast ei ole olnud mingit kontakti. Hagejale teadaolevalt on kostjal xxxxxxxxx maja ja poeg, kes käis abielusuhete ajal ka kahel korral Eestis. Abielu jätkamist ei pidanud hageja võimalikuks. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PkS § 67 lg 2). Kohus, kuulanud ära hageja seletused, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei ole olnud tänaseks juba viis aastat. Hageja soovib abielu lahutada, kostja sellele vastuväiteid ei esita – ka tema menetluslik käitumine viitab sellele - ja peamiseks takistuseks selle tegemiseks väljaspool kohut on PkS § 64 teine lause. Selle kohaselt ei saa perekonnaseisuasutus abielu lahutada, kui vähemalt üks abielupooltest Eestis ei ela. Kostja on lahkunud Eestist ning elab xxxxxxxxx juba pikka aega, plaani tagasi pöörduda temal ilmselt ei ole. Kohus on kontrollinud rahvastikuregistrist, et kehtivaid Eesti dokumente kostjal pole – elamisluba ei kehti. Kuivõrd sisuliselt pooled on väljendanud tahet nende vahel sõlmitud abielu lahutamiseks ja nad elavad eraldi, leiab kohus, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Abielu taastamise perspektiiv puudub. Seega rahuldab kohus hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja poolt tasutud riigilõiv jääb seega tema enda kanda, millega ta kohtuistungil ka nõustus. Muid teadaolevaid menetluskulusid pooled kandnud ei ole.