2-14-57009/6 - Perekonnaõigus - Abielulahutus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

andnud hagejale mingeid selgitusi. Sellise käitumisega on kostja tekitanud hagejale ja perekonnale varalist kahju ning süvendanud poolte vahelisi erimeelsusi. Saabudes pärast viimast tööreisi Eestisse sai hagejale teatavaks asjaolu, et tema äraoleku ajal on abikaasat nähtud korduvalt teiste meeste seltskonnas mitmete tunnistajate juuresolekul, kes võivad vajaduse korral tunnistada kostjapoolset abielupetmise fakti. Pärast petmisest teadasaamist palus hageja kostjat talle kuuluvast eluasemest välja kolida, kuid kostja keeldus seda tegemast. Arvestades asjaolu, et kostja omab töökohta ning ei vaja abikaasa ülalpidamist, pidas hageja tema väljatõstmist õiglaseks. Viimane asjaolu süvendas perekonnas tekkinud erimeelsusi ja pingeid veelgi ning kostja keeldus lõplikult hagejaga suhtlemisest. Hageja oli sunnitud lahkuma talle kuuluvast eluasemest ning käesoleval ajal elab hageja kostjast eraldi, vältimaks kostjapoolseid võimalikke provokatsioone. Viimasel ajal on kostja muutunud hageja suhtes ka vägivaldseks. Ebaõnnestunult on kostja provotseerinud hagejat mitmeid kordi vägivallale. Üks nimetatud juhtumistest leidis aset augustis 2014. Olles tulnud oma alaealise tütrega talle kuuluvasse korterisse aadressil Tallinn, XXX, kus muuhulgas soovis arutada kostjaga abielulahutuse kohtuvälist stsenaariumi ja variante, muutusid kostja poeg koos kostjaga vägivaldseks, rünnates hageja alaealist tütart eesmärgiga provotseerida hagejat, et viimane astuks vastusamme, kuid õnneks seda ei järgnenud. Kohale kutsuti politsei. Augustis 2014 leidis aset ka järgmine provokatsioon. Kostja esitas hageja kohta valekaebuse hageja poolt tema suhtes kohaldatud väidetava vägivalla suhtes, mille tõttu kutsuti hageja ülekuulamisele. Hageja on andnud politseis ütlusi, lükates esitatud valesüüdistused ümber ning kõigi eelduste kohaselt tehakse asjas menetluse alustamata jätmise otsus, mille põhjal kavatseb hageja esitada kostja vastu avalduse valekaebuse esitamise (Karistusseadustiku § 319) kohta. Tulenevalt ülaltoodust ja asjaolust, et abikaasad on pikemat aega faktiliselt elanud eraldi ning et kostjal on tekkinud abieluvälised suhted, on hageja seisukohal, et abielu ei saa säilitada. Hageja on kostjale pakkunud võimalust lahutada abielu kohtuväliselt, kuid kostja on sellest keeldunud.

asi, mis probleemiks on olnud, oli rahaküsimus. Hageja ütles, et ta ei anna kostjale alkoholi tarvitamise jaoks raha. Kostja palus kohtul anda talle aega, mille kestel ta püüaks hagejaga ühendust saada ja selgitada, miks ta kohtusse pöördus. Kostja ütles, et ei ole õige, et hageja alates juulikuust kostjaga juba enam koos ei elanud. XXX läks ta 17. septembril 2014. Pärast seda saabus kostjale sms, milles hageja palus kostjat vabastada tema eluruum ja kolida hagejale kuuluvast korterist välja. Kostja leiab, et hageja ema kogu aeg segas end nende abielu vahele. Hageja oskab ilusti valetada ja laveerida. Võib-olla selles on põhjus. Kostja sooviks hagejaga leppida. Kostja nimetab hagiavalduses esitatut valeks. Kostja ei taha abielu lahutada, vaid palub anda aega, et leppida hagejaga. Kohus selgitas kostjale, et selgitab välja hageja soovi leppimise osas. Kohus pöördus 27. oktoobril 2014 hageja poole ja küsis, kas hageja soovib kostjaga leppida ning milline on hageja seisukoht kostja taotluse kohta, millise ta esitas ärakuulamisel kohtus 27. oktoobril 2014. Hageja vastas kohtule samal päeval, kinnitades, et kahjuks mitmete varasemalt kirjeldatud asjaolude tõttu (vägivald jne) on leppimine tema jaoks võimatu ja ebamõistlik. Pärast kohtusse pöördumist on hageja korduvalt proovinud võtta XXX ühendust, kuid kostja on lisanud hageja telefoninumbri nn. musta nimekirja, mis näitab ka tema tegelikku tahtmatust hagejaga suhelda ning näitab, et tema soov saada kuni kuuekuulist lepitusaega on lihtsalt viis kuidas saaks lahutust venitada. Kohtusse pöördumine oli hageja poolt viimane ja pikaajaliselt kaalutletud otsus, mitte pelgalt emotsioonide ajendil tegutsemine. Kostja ja tema poja vaenulik suhtumine hagejasse ja hageja tütardesse kinnitas hageja veendumust, et kohtusse pöördumine oli õige samm nii hageja kui ka tema pere tulevase rahulolu seisukohalt. Hageja on lõplikult kindel, et lahutamine on ainuõige samm tema ja ta pere jaoks. See aitab hagejal alustada uut elu ja võib olla uusi suhteid, milles ei näe ta enam kohta kostjal. Hageja peab suhetes kõige olulisemaks usaldust üksteise vastu ja ka armastuse olemasolu. Pikaajaliselt on jäänud ainsateks tunneteks XXXsuhtes hirm ja vastumeelsus. Hageja palus veelkord siiralt kohtult abielu lahutada, kuna ta on lõplikult kindel, et leppimine on välistatud ja arvestades kõike eelpool toodut ja eelkõike tunnete lakkamist ebamõistlik. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 1 kehtestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisasutus ei ole pädev abielu lahutama.

PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hageja põhjalike seletustega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte abielusuhted on pöördumatult katkenud ja hageja välistab täielikult mistahes leppimise kostjaga või katkenud abielusuhete taastamise. Pooled elavad lahus alates juulist 2014. Kuigi kostja vaidles abielulahutusele vastu, on ta kohtu hinnangul faktiliselt õigeks võtnud haginõude, kuna kinnitas, et abielusuhted on katkenud ja kumbki pool elab eraldi. Samas avaldas kostja korduvalt, et ta leiab, et siiski võiks temale veel anda ühe abielusuhet jätkata leppimise teel. Poolte ärakuulamisel saadud teavet hinnates ja tuginedes oma siseveendumusele leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu pole võimalik säilitada ega pooli lepitada. Seepärast peab kohus ainuõigeks, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui poolte teravad suhted on muutunud hagejale väljakannatamatuks ja talumatuks koormaks, tuleb sellest koormast vabaneda, mis tähendab, et kohus ei pea abielu jätkamist enam võimalikuks. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Selles mõttes tuleb abikaasade valikuid austada. Poolte ärakuulamisel jõudis kohus kindlale veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu taastamine välistatud. Kohus on tuvastanud kostja soovi leppida, kuid hageja on kategooriliselt leppimise vastu, mistõttu kohus ei pea võimalikuks asjas menetlust peatada pooltele leppimisaja andmisega. Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, see tähendab abielu lahutada ja seega haginõue rahuldada.