Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 27.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-14-58384/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 27.10.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 801

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Maili Tartu

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2014.a, Pärnu

Tsiviilasja number

2-14-58384

Tsiviilasi

D. M. hagi F. M. vastu elatise nõudes.

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: D. M., isikukood x, seaduslik esindaja isikukood x, elukoht x, e-post: x.

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast D. M. hagi F. M. vastu elatise nõudes ning tagastada avaldus selle esitajale.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik ja kohtu seisukoht.

x.,

Tsiviilasi nr 2-14-58384

1.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

02.10.2014.a esitas D. M. (seadusliku esindaja I. M.i kaudu) Pärnu Maakohtusse hagi F. M. vastu elatise nõudes. 08.10.2014.a jättis kohus esitatud hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt oli hagiavalduses järgmised puudused: - Esitatud nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud ei ole selged (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 ja 2). Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Hagiavalduses on nii hageja, hageja seadusliku esindaja kui ka kostja elukohaks märgitud x. Seega esitatud andmetest nähtub, et kostja elab koos hagejaga. Eeltoodu alusel tuleb hagiavalduses selgitada, kas lapsega koos elav vanem (käesoleval juhul kostja) ei täida ülalpidamise kohustust ning selgitada, miks nõutakse ülalpidamist lapsega koos elavalt vanemalt. Juhul, kui kostja tegelik elukoht on teine, tuleb hagiavalduses märkida kostja tegelik elukoht (kuhu on võimalik kostjale saata ka hagimaterjalid). Juhul, kui hageja või tema seadusliku esindaja elukoht on teine, tuleb hagiavalduses märkida nende tegelik elukoht. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 400 eurot. Samas on lapse vajaduste loetelus ühe kuu kohta kulutusteks märgitud 555 eurot. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja (seadusliku esindaja kaudu) on palunud kostjalt välja mõista aga enamus lapse igakuistest kulutustest. Eeltoodu alusel tuleb hagiavalduses põhjendada, miks peab kostja kandma suurema osa lapse ülalpidamise kohustusest. - Hagiavalduses on märkimata tõendid, mis kinnitavad avalduse aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (TsMS § 363 lg 1 p 3). PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Käesoleval ajal (alates 01.01.2014.a) kehtib kuupalga alammäär 355 eurot kuus, seega elatise miinimum ühele lapsele on käesoleval ajal 177.50 eurot kuus. Miinimummääras elatise nõudmisel ei pea kohtule esitama tõendeid igakuiste kulutuste kohta. Kuna hageja nõuab kostjalt elatist üle miinimummäära, summas 400 eurot, siis tuleb esitatud nõuet hagiavalduses põhjendada ja esitada kulude arvestuse kinnitamiseks ka tõendid. Lisaks tuleb hagiavalduses selgitada, kas hagejale teadaolevalt kostja rahalise seis võimaldab antud ulatuses elatist maksta. - TsMS § 334 lg 1 kohaselt avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused esitatakse kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. Eeltoodu alusel tuleb hagiavaldus esitada selgesti loetavas masina- või arvutikirjas. - Selleks, et hagiavaldus oleks ülevaatlik ja selge, tuleb hagiavaldus esitada uuesti terviktekstina.