2.Edastada otsus hagejale ja kostjale. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hagejate kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik
1.Hagejad esitasid hagi kohtule 26.06.2014. 29.07.2014 võttis kohus esitatud hagi menetlusse. 15.09.2014 esitas kostja kirjaliku vastuse. 08.10.2014 vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil. Hagejate nõuded, hageja nõuete aluseks olevad asjaolud, hagejate seisukoht kohtuistungil
26.06.2014. a esitasid * *, * *, * * ja * seadusliku esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi * * vastu igakuise elatise nõudes. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummana igale hagejale alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Lisaks paluvad hagejad tagasiulatuva elatise väljamõistmist ühe aasta ulatuses summas 822,09 eurot igale hagejale. Nõuet põhjendasid hagejad asjaoludega, et alates 2007. aastast on kostja eemaldunud kodust, laste hooldamisest ja laste vahetust ülalpidamisest. Laste kasvatamisega seonduv on jäänud vaid laste ema kanda. Kostja on aastatel 2011-2013 viibinud kodus vaid 1-2 korda kuus. Alates maist 2014 on kostja viibinud kodus sagedamini. Kostja on eraldi leibkonnas. Kostja ei ole ligi 5 aastat teinud kulutusi ühiseks majapidamiseks ning samuti ei ole andnud hagejatele rahalisi vahendeid välja arvatud mõningas mahus lastele elatis. Kostja töötab plekksepana, tehes valtsplekist katuseid nii Läänemaal kui mujal vabariigis. Nõudlus selle töö järgi on suur ning töö on hästi tasustatud. Hagejate ema on pikemat aega töötu. Töö leidmine nelja lapse kõrvalt, kellest üks on erivajadustega, on raskendatud. Hagejate ema kasvatab kostjaga ühisvaras oleval kinnistul aiasaadusi, mis aitavad hagejaid üleval pidada. Kostja ei ole tasunud elatist nõutavas määras. Tema poolt antav elatis on kaootiline, erinevas suuruses ning see ei võimalda asju ette planeerida. Kostja ei ole ka pereisana osalenud tavakohase tööga ühises majapidamises. Samuti ei ole ta lastele ostnud vahetult asju, mis on vajalikud laste ülalpidamiseks. 2013 aastal on kostja tasunud hagejatele elatist sularahas juunist kuni detsembrini 2600 eurot. 2014 aastal on jaanuarist kuni juunini (ka) kostja tasunud elatist 2500 eurot. Hagejad on seisukohal, et kostja pidanuks tasuma elatist vastavalt kehtivale elatise alammäärale iga hageja kohta. Kostja on vähem tasunud, mistõttu esitavad hagejad tagasiulatuva elatise
nõude igale hagejale summas 822.09 eurot alates 26.06.2013 kuni 25.06.2014. Alates 26.06.2014on hagejad esitanud nõude kuni iga hageja täisealiseks saamiseni kehtivas elatise alammääras.
3.Kohtuistungil vähendasid hagejad korduvalt tagasiulatuva elatise nõuet. Lõplikuks nõudeks jäi tagasiulatuva elatise eest 1075,12 eurot ehk 268,78 eurot iga hageja kohta. Muus osas jäid hagejad esitatud nõude juurde. Kostja vastuväited ja seisukoht kohtuistungil 4.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja ei nõustu tagasiulatuva elatise väljamõistmisega ega igakuise elatise nõudega. Kostja on jätkuvalt abielus hagejate ema * *, elab koos laste ja nende emaga * talus ning võtab vahetult igapäevaselt osa laste kasvatamisest ja ülalpidamisest. Kõik hagejad õpivad. Tõele ei vasta väide, et * * on erivajadusega laps. Tal ei ole kunagi puuet diagnoositud. Ta on suunatud lihtsustatud õppekavaga klassi. Pikki aastaid ei ole hagejate esindaja ja kostja abielu olnud kooskõlaline, kuna mõlemal abikaasal on oma nägemus perekonnaelu harmooniast, laste kasvatamisest, ülalpidamisest ning eeskujuks olemisest. * * provotseerib pidevalt tülisid, suhtub kostjasse negatiivselt ja halvustavalt. 2013 kevadel päädis olukord füüsilise kallaletungiga * * poolt kostjale. Kostja on kodust olukorda vaikides talunud, et hoiduda võimalikest tülidest. Pärast füüsilist kallaletungi pöördus kostja politseisse, kus omakorda soovitati pöörduda ohvriabisse, mida kostja ka tegi. Kuid kahjuks ei olnud * * peale esimest käiku ohvriabisse enam mingit koostööd nõus tegema. * * levitab küla peal halvustavaid jutte kostja kohta, mille eesmärgiks on kostja kodust välja süüa. Kostja on püüdnud jääda tasakaalukaks, ütlemata laste ees ema kohta ühtegi halba sõna. Kostja on püüdnud abikaasast aru saada ja tema käitumist mõista, ehkki see on vahtevahel üsna kummaline. * * rõhutab pidevalt, et lapsed on ainult tema omad. Vaatamata sellele, et * * on kodune, on kodu korrastamata, nõud on pesemata, lastele sooja toitu ei tehta. Tihti pesevad lapsed oma riideid käsitsi. Samas on olemas nii nõudepesumasin kui ka pesumasin. Hagejate esindaja sunnib lastele peale oma religioossetel veendumustel põhinevat käitumist. Kostja on seisukohal, et lastele ei tohi keelata lapsepõlve lõbustusi ning neile ei tohi vägisi usku peale suruda. Lapsed on ääretult kinnised, ei oska elust rõõmu tunda ega seda nautida, kuna ema üritab kontrollida iga liigutust. Kuna * * tööl ei käi ning on pidevalt lastega, siis on tal nende üle suur mõju. Ema ei lase ka kostjal koos lastega kuskile minna, näiteks lastega reisile. Kostja töötab füüsilisest isikust ettevõtjana, teeb valtsplekist katuseid. Katuste tegemine on üle Eesti, mistõttu on kostja sunnitud ajal, mil tal on tööd kodust ära olema, sest ei ole mõistlik igapäevaselt edasi-tagasi sõita. See oleks äärmiselt kurnav ja kulukas. Töö on küll mõistlikult tasustatud, kuid väga raske, samuti on tegemist hooajalise tööga, sest katuseid saab teha suvekuudel ja ilusate ilmadega. Kostja ei ole kodust eemaldunud. Kostja on igal võimalikul juhul kodus ja tegeleb majapidamisega. Kostja ehitas 2014 kevadel majja ahju. Igal aastal läheb üks kuu ka küttepuude tegemiseks. Puhastada tuleb ahjusid ja korstnalõõre. Kostja ei ole eraldi leibkonnas, ta finantseerib kõiki majapidamisega seotud kohustusi oma rahakotist. Kostja peab üleval kogu peret, ostab söögi, finantseerib laste ja majapidamisega seotud kulutusi. Loomulikult on soove alati rohkem kui vahendeid ja võimalusi, kuid kõik eluks vajalik on kostja poolt kindlustatud.
Kui kellelegi lastest või * * on raha vaja olnud ning seda on küsitud, on ka kostja alati raha andnud. 2014 veebruaris kandis kostja iga nädal * * arvele 150 eurot, kuid kuna viimane hakkas seda ära kasutama kostja enda vastu, siis juunis kostja püsikorralduse lõpetas. Lapsed on saanud alati taskuraha. Vanemale tütrele on kostja kandnud arvele 300 eurot ettenägematuteks kulutusteks. Kostja ei tea millistest vahenditest * * ostis uue auto, kui tegi autoga avarii. Koduseks majapidamiseks oli mõeldud 2700 eurot, kuid see raha oli ühel hetkel kadunud. Vale on hagejate esindaja väide, et ta peab lapsi üleval omatoodetud aiasaadustega. Aiamaa on umbrohus, marjad on põõsastelt noppimata. Kostja ema on saatnud aiasaadusi ja hoidiseid, kuid miskipärast ei kasuta * * neid toiduks. Alates 2014 kevad-talvest on kostja teinud ka muid ehitustöid, et leida tööd kodule lähemal, et saaks olla koos lastega ning õpetada neile vajaminevaid oskusi. Samas on see töö aga vähem tasustatud. Kodus viibides ostab kostja igapäevaselt vajamisevad asjad. Kui raha probleem oleks nii suur, siis oleks sellest eelnevalt ka juttu olnud ning ka lapsed oleks sellest teadlikud olnud. Kostjale tuli elatisnõue üllatusena. Kuna * * tööl ei käi, siis tema rahaline panus laste ülalpidamisse puudub. Hagejate esindaja on esitanud eksitavaid andmeid kostja elukoha kohta. Kostja elab igapäevaselt * talus koos laste ja * *, kandes nii * * kui laste kulud. Kostja palub hagi täielikult rahuldamata jätta ning menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.
5.Kohtuistungil selgitas kostja, et tema igakuine sissetulek on ca 1000 eurot. Hagejate esindaja nõustus sellega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära pooled leiab, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Hagejad on esitatud nõuet põhjendanud asjaoludega, et kostja on eemaldunud kodust, hagejate igapäevasest kasvatamisest ning laste ülalpidamisest. Kostja poolt antav elatis on ebaregulaarne ning selle suurus ei ole teada. Kostja on seisukohal, et ta elab igapäevaselt lastega koos, võtab osa laste ülalpidamisest ning kannab vahetult lastega seotud kulutused. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Poolte vahel on sisuliselt vaidlus selles, kas kostja elab koos lastega ja osaleb nende kasvatamisel ja kannab ülalpidamisega seotud kulud või tuleb asuda seisukohale, et kostja lastega koos ei ela ning neile piisavalt ülalpidamist ei anna.
7.Hagi kohaselt on kostja kodust, laste kasvatamisest ning nende ülalpidamisest eemaldunud alates 2007 aastast. 2011-2013 viibis kostja laste elukohas hageja väidetel 1-2 korda kuus. Alates maist 2014 on kostja viibinud laste elukohas sagedamini. Hagiavalduses on hagejad märkinud kostja elukohaks *. Sissekirjutuse aadressiks on märgitud *. Kohtu poolt kostjale tema väidetavasse elukohta * edastatud menetlusdokumendid tagastati kohtule. Hagejad ei ole kohtule esitanud usaldusväärseid ja tõeseid andmeid kostja elukoha
kohta mujal kui * talus *. Hagejad on ka ise hagiavalduses väitnud, et alates 2014 maist on kostja hakanud rohkem viibima nende elukohas. Kostja selgitas kohtuistungil, et alates 09.03.2014 on ta proovinud rohkem kodus olla. Hagejate esindaja võttis selle õigeks /tl 146/. Seega on hagejad esitanud kohtule tahtlikult eksitavaid andmeid kostja elukoha kohta. Kohtuistungil nõustusid mõlemad pooled, et tegelikult on kostja faktiline elukoht * talu, tema eemalolek kodust on tingitud tema tööülesannetest. Hagejad ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi muud väidet ega tõendit, mis kinnitaks, et kostja eemalviibimine oleks tingitud muudest põhjustest kui tema tööülesanded.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Ta tegutseb plekksepana tehes valtsplekist katuseid. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et Lihulas ja selle lähiümbruses ei ole kostjal võimalik ennast ja oma peret ära elatada katuseid tehes, sest kohapeal ei ole sellist nõudlust, mis tagaks pideva töö ja sissetuleku. Kohus on seisukohal, et kostjal, tehes erialast tööd plekksepana valmistades valtsplekist katuseid, on põhjendatult kodust eemal olek seoses tööülesannetega. Loomulikult on nii hagejatel kui I. Kardinil raske kui kostja igapäevaselt kodus ei viibi, kuid see ei tähenda, et kostja peaks oma tööst loobuma, mis tagab kogu pere sissetuleku. Kostja on selgitanud kirjalikus vastuses, et ta on võtnud teha ka muid ehitustöid, et olla rohkem pere juures, kuid need tööd ei ole siiski nii hästi tasustatud kui valtsplekist katuste tegemine. Hagejad ei ole nimetatud väidetele ühtegi vastuväidet esitanud ega seda ümber lükanud. Seega on valida sisuliselt kahe valiku vahel. Kas kostja viibib rohkem kodus ning pere sissetulek on väiksem või on kostja perioodidel, mil katuste tegemine on seoses ilmastikutingimustega võimalik rohkem kodust ära ning perele on tagatud suurem sissetulek. Kostja on selgitanud, et perest eemalolek on talle tegelikult väga raske /tl 146/. Kohus ei heida kostjale ette tema poolt tehtud valikut, sest see tagab siiski kogu pere sissetuleku peale riigi poolt makstava lastetoetuse. Kahjuks ei ole alati võimalik kahe asja ühendamine – piisav sissetulek nelja lapse ülalpidamiseks ning pidev kodus viibimine. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et kostja elukoht on ühine hagejate elukohaga – * talu.
9.Järgnevalt peatub kohus kostja osavõtul laste ülalpidamisest. Hageja on hagiavalduses väitnud, et kostja on tasunud elatist sularahas perioodil juuni 2013 kuni jaanuar 2014 kokku summas 2 950 eurot ning veebruarist kuni juunini 2014 pangaülekandega 2 150 eurot, kokku 5 100 eurot. Kokku teeb see 98,08 eurot iga hageja kohta. Lisaks sellele on kostja tõendanud, et on ostnud lastele vajaminevat mööblit – voodi ja riidekapi /tl 48/, kokku summas 218,99 eurot. Kostja poolt esitatud igakuised konto väljavõtted kinnitavad, et kostja tasub igakuiselt arveid VIASAT AS-le, Elisa Eesti AS-le, Elion Ettevõtted AS-le, Imatra Elekter AS-le, Elektrum Eesti OÜ-le ja AS EMT-le elektri, side ja kaabeltelevisiooni eest. Igakuine summa keskmiselt 90-120 eurot /tl 49-56/. Arvestades, et elektrist ja sidekuludest kasutavad hagejad 75% ning ülejäänud 25% kasutavad kostja ja hagejate esindaja, on kostja poolt tasutud igakuine ülalpidamine hagejatele selles osas ca 67-90 eurot, igale hagejale keskmiselt 20 eurot kuus. Kostja on ostnud hagejatele sülearvuti väärtusega 599 eurot /tl 57/. Riideid ja jalanõusid on kostja ostnud hagejatele 1143,03 euro eest /tl 58-64/. Hagejale * * on kostja teinud pangaülekande summas 300 eurot /tl 66/. Seega, lisaks hagejate esindajale antud rahale on kostja võtnud osa laste ülalpidamisest ostetud asjade, tasutud teenuste ja ühele hagejale tehtud pangaülekande näol kokku summas 2 281,02 eurot, miks igale hagejale teeb keskmiselt 44 eurot kuus.
Kokku koos sularahas ja pangaülekandega tasutud summadega on see keskmiselt 142 eurot iga hageja kohta kuus. Loomulikult on laste vajadused erinevad ning igakuiselt ei teha kõikidele hagejatele võrdselt kulutusi. Kuid kostja on tõendanud, et keskmiselt teeb ta ostetud asjade ning laste emale antud rahana igakuiselt kulutusi 142 euro eest kuus. Lisaks sellele on kostja kinnitanud, et ta annab alati lastele tasuraha kui nad on seda küsinud. Selles osas ka poolte vahel vaidlust ei ole. Hagejate esindaja kinnitas, et kostja annab lastele taskuraha /tl 144/. Kostja väidetel käib ta lastega poes toitu ostmas /tl 147/. Hagejate esindaja on sellele vastu vaielnud, väites, et kostja käib süüa ostmas 5-6 korda kuus /tl 147/. Kohtu hinnangul on ülaltoodud väidetega tõendatud, et kostja lisaks eelpool tõendatud kuludele, võtab osa ka igapäevastest jooksvatest kuludest, mis on seotud toidu ja esmatarbekaupade ostmisega, kuid millises määras, seda ei ole kumbki pool usutavalt tõendanud. Küll aga kinnitab nimetatud asjaolu, et kostja võtab osa laste igapäevasest ülalpidamisest. Kohus on juba eelnevalt lugenud tõendatuks, et kostja elab koos hagejatega ning arvestades kostja poolt hagejatele antud ülalpidamist, mis on käesolevas kohtuotsuse punktis välja toodud, on kohus seisukohal, et kostja osaleb laste igapäevases kasvatamises ja ülalpidamises.
10.Hagejate esindaja väide, et kostja seoses tööga viibib kodust tihti eemal, ei tähenda veel seda, et kostja ei osaleks laste kasvatamises. Kohtule ei ole kahtlust, et hagejate esindaja tegeleb lastega igapäevaselt rohkem kui kostja, kuid see ei tähenda, et kostja laste kasvatamisest osa ei võta. Kui pere elukorraldus on selline, et kostja, kes on ainuke pere sissetuleku teenija käib üsna palju tööl väljaspool Lihulat, siis paratamatult tegeleb see vanem lastega vähem. Kuid nagu öeldud, see ei anna alust väita, et kostja laste kasvatamisega ei tegele.
11.Hageja esindaja on panustanud laste ülalpidamisse eelkõige panusega, mida ta annab tegeledes igapäevaselt laste kasvatamisega. Loomulikult on see väga oluline ja seda ei saa alahinnata, kuid see ei too perele juurde täiendavaid rahalisi vahendeid. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejate esindaja on töötu. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hagejate esindaja ei ole pärast laste sündi tööl käinud. Hagejate esindaja on ise hagis seisukohal, et töö leidmine 4 lapse, kellest üks on erivajadustega, juurest on keeruline. Kohus nõustub, et töö leidmine ei ole lihtne. Seda enam on mõistlik hinnata kostja poolt antavat rahalist panust pere ülalpidamisse. Kostja on vastu vaielnud hagejate esindaja väitele, et * * on erivajadustega laps. Kostja kinnitusel õpib * * lihtsustatud õppekavaga klassis, kuid mingit vaimset arengupeetust ega puuet ei ole tal tuvastatud. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema poolt hagis esitatud väidet * * erivajaduste kohta. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 2 peab kumbki pool tõendama tema poolt väidetud asjaolusid. Kohtuistungil selgitas hagejate esindaja, et * * käib erikassis, kuid puuet tal ei ole diagnoositud. Hagejate esindaja kulutab * * peale rohkem aeg kui teistele lastele, kuid see ei too kaasa täiendavaid rahalisi kulutusi. Mõnikord käib ema tal koolis vastas, mis tähendab bensiini kulu /tl 144/. Kohus mõistab, et kõik lapsed on erinevad. Mõnele lapsele kulub rohkem aega ja tähelepanu, teisele vähem. Kui pere ühele lapsele kulub rohkem aega ja tähelepanu, siis on loomulik, et vanem sellele lapsele ka rohkem tähelepanu pöörab, mistõttu suure tõenäosusega jääb teistele lastele selle võrra aega ja tähelepanu vähem. See aga ei anna alust väita, et tegemist on erivajadusega lapsega.
12.Kohtuistungil selgitas hagejate esindaja, et peale laste sündi ei ole ta tööl käinud. Tal on kodu lähedal raske tööd leida, kuna lapsed on väikesed. Ta on ühes poes vabatahtlikult müüja, õpib kangastelgedel kudumist. Nende käsitööesemete müügiga tegeleb ta 2013 aasta aprillist
alates. Samast ajast õpib ka kangru ametit. Hagejate esindaja ise leiab, et selline viis – käia vabatahtlikult tööl, mille eest talle kompenseeritakse vaid autokütuse raha on mõistlik /tl 144145/. Kohus on juba eelpool maininud, et nõustub sellega, et töö leidmine ei pruugi olla kerge, kuid hagejate esindaja käitumist ei saa pidada mõistlikuks. Kohus ei nõustu hagejate esindajaga, et töö leidmine on raskendatud seetõttu, et lased on väikesed. Hageja * * on 15 aastane, saab * 16 aastaseks. * * on 14 aastane, * * on 12 aastane ja * * * on 8 aastane ning saab * üheksa aastaseks. Seega kõik lapsed on ammu väikelapse east väljast. Perel on väljakujunenud elukorraldus juba aastaid, sest kõik lapsed on käinud mitu aastat koolis. Väita, et koolikohustust täitvate laste kõrvalt ei saa tööl käia, sest lapsed on väikesed, ei ole tegelikkusega kooskõlas. On igati põhjendatud, et alates lapse kolme aastaseks saamisest teostab vanem ennast ka tööjõuturul. Kui vanem seda mingil põhjusel ei tee, näiteks pere teadlik valik, et üks vanem on kodune, siis ei ole see veel asjaoluks, mis annab aluse elatise väljamõistmiseks teiselt vanemalt, sest kodus oleva vanema arvamusel ei ole teine tööl käiv vanem piisavalt panustanud laste ülalpidamisse. Kohus ei nõustu hagejate esindajaga ka selles, et mõistlik on olnud alates 2013 aasta aprillist töötada vabatahtliku müüjana, saades selle eest kompensatsiooni autokütuse ostmiseks. Kohus võib mõista, et kuu-paar, võib olla isegi kuni pool aastat käiakse ja tehakse midagi vabatahtlikuna, õppides samal ajal ametit. Kuid poolteist aastat olla vabatahtlik ning siis selgitada, et minnakse kutsekooli sama ametit õppima, ei ole mõistlik isikule, kellel on nelja lapse ülalpidamiskohustus. See näitab eelkõige, et hagejate esindajal ei olegi mingisugust kavatsust panustada hagejate rahalisse ülalpidamisse ning kõik kohustused on jäetud selles osas kostja kanda.
13.Kohus on tuvastanud, et kostja elab hagejatega koos, võtab osa nende kasvatamisest ja ülalpidamisest. Hagejate esindaja väide, et nüüd ta teab oma õigusi ning seetõttu on ta esitanud hagi nii elatise väljamõistmiseks kui ka tagasiulatuva elatise nõudes, ei anna samuti alust hagi rahuldamiseks. Perekonnaseaduse säte ülalpidamiskohustuse kohta ei tähenda veel seda, et elatis ka alati välja mõistetakse kui hagi esitatakse. Igal konkreetsel juhul lähtub kohus tegelikest faktilistest asjaoludest. Hagejate esindaja on selgitanud kohtuistungil, et tavaliselt andis kostja talle sularaha. Raha võttis ta topsist, kuhu kostja selle pani. Enamasti võttis raha 250 euro kaupa. Raha kasutas ta nii nagu vaja oli. Kõik raha mis ta sai, kulutas ta ära. Kostjale ta ei öelnud, et raha on vähe. Mõnikord jäi raha alles, mõnikord tuli puudu. Kui raha puudu tuli, siis ta kostja poole ei pöördunud. Hageja ei eitanud, et summa suurus, mis kostja koju jättis oli seotud sellega, kui kaua kostja kodust ära oli seoses tööülesannetega. /tl 148/. Ka kostja on selgitanud kohtuistungil, et hagejate esindajaga ei ole juttu olnud sellest, et rahast oleks puudu /tl 146, 148/. Kostja on kirjalikus vastuses selgitanud, et hagiavaldus tuli üllatusena /tl 47/. Arvestades hagejate esindaja poolt kohtuitsingil antud selgitusi, millest tulenes üheselt, et ta mitte kunagi ei andnud kostjale teada, et tal ei jätku kostja poolt antavast rahast või et ta ei ole rahul summade ja perioodidega kuidas kostja raha koju jättis, on selge, et kostjal puudus aimdus, et hagejate esindaja ei ole sellise raha andmisega pere tarbeks rahul. Hagejate esindaja selgitas kohtuistungil, et nüüd ta lihtsalt teab oma õigusi ja seetõttu on ta esitanud elatise nõude /tl 147/.
Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja on heauskselt andnud pidevalt nii hagejatele kui ka hagejate esindajale aastate vältel ülalpidamist, saamata hagejate esindajalt kordagi tagasisidet, et see ei ole piisav, ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine eeldab kohtu hinnangul kostja poolt oma kohustuste täitmata jätmist või ebapiisavat täitmist, millele ka Riigikohus on oma lahendites korduvalt viidanud. Käesolevas kaasuses ei ole kohus tuvastanud, et kostja ei oleks hagejatele ülalpidamist andnud või oleks teinud seda ebapiisavalt. Kohus on tuvastanud, et kostja on andnud igakuiselt vähemalt 142 euro ulatuses igale hagejale ülalpidamist ning lisaks sellele ostnud veel toitu ja muid esmatarbe kaupu ning andnud taskuraha. Kõik see kokku teebki iga hageja kohta vähemalt elatise alammäära, mis käesoleval ajal on 177,5 eurot. Kohtu hinnangul kinnitab kostja kohustuste täitmist ülekanne * * arvele 13.01.2014 summas 150 eurot /tl 91/. Mõlemad pooled selgitasid kohtus, et hagejate esindaja andis kostja emale teada, et raha on vähe ning kostja korraldas läbi kolmanda isiku hagejate esindaja arvele raha maksmise. Samas ei olnud kostjal võimalik raha otse hagejate esindaja arvele kanda, kuna * * ei olnud andnud talle aastate jooksul oma arveldusarve numbrit. Seega on kostja hoolitsenud hagejate ja pere ülalpidamise eest ning andnud raha, kui talle on vajadusest teada antud. Hagejate esindaja on saanud igakuiselt oma arvele peretoetuse ning vaidlust ei ole, et ka tema on selle raha kulutanud hagejate ning kogu pere ülalpidamiseks. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hagi tagasiulatuva elatise nõudes, kuna kostja on ülalpidamiskohustust täitnud.
14.Kohus jääb kõigi eelpool toodud põhjenduste juurde ka osas, mis puudutab elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest. Käesoleval ajal elab kostja koos hagejatega ning võtab osa nende igapäevasest ülalpidamisest ja kasvatamisest. Kohus on seisukohal, et kostja on tegutsenud hagejate huvides andes neile ja hagejate esindajale igapäevast ülalpidamist. Põhjendatud ei ole kostjalt elatise väljamõistmine ainuüksi seetõttu, et hagejate esindaja seda soovib. Kuna hagejate esindaja ise tööl ei käi ning sissetulekut ei oma, siis ei ole põhjendatud praktiliselt kogu kostja sissetuleku andmine hagejate esindaja käsutada. See oleks kostja suhtes ebaõiglane. Hagejate esindaja, kes ei ole alates laste sündimisest so siis alates 1998 aastast tööl käinud ning on viimased poolteist aastat oma sõnul täitnud vabatahtliku müüja kohustusi, ei ole isikuks, kelle kätte usaldada peaaegu kogu pere sissetulek. Kostja on esitanud väited, mille kohaselt hagejate esindaja ostis kogu perele mõeldud rahast endale sõiduauto, kui oli ühe autoga avarii teinud. Auto ostmist ta kostjaga ei kooskõlastanud. Hagejate esindaja ei ole sellele kostja väitele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et selline situatsioon kirjeldab ilmekalt olukorda, kus hagejate esindaja kulutab küll kostja teenitud raha, kuid samal ajal ei soovi suuremate ostude puhul kostjaga läbi rääkida. Elatise väljamõistmine tooks endaga kaasa olukorra, kus kostjal tegelikult puuduks ülevaade raha kasutamisest, mis ei ole kooskõlas aga hagejate huvidega. Kui üks vanem 15 aasta jooksul ei panusta rahaliselt pere ülalpidamisse ning eeldab, et seda teeb teine vanem, saamata aru, et ka laste emal on kohustusi pere ülalpidamise osas, siis ei saa kogu hagejate ülalpidamiseks mõeldud sissetulekut selle vanema kätte usaldada. Kostja on näidanud ennast vastutusvõimelise vanemana, kes on laste ülalpidamise eest igati hoolitsenud, mistõttu ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine kostjalt hagejate kasuks. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hagi elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest, kuna elatise väljamõistmiseks alus puudub. Kostja elab koos hagejatega, võtab osa nende igapäevasest kasvatamisest ning annab neile igakuiselt ülalpidamist vähemalt elatise alammääras iga hageja kohta.
Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS § 129 lg 2 tulenevalt 6 390 eurot. Kohus nõustub hagejatega, et tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-136-13 p 16 määratakse hagi hind TsMS § 129 lg 2 alusel kui hagis nõutakse elatist nii tagasiulatuvalt hagi esitamisele eelnenud aasta eest kui ka alates hagi esitamisest edasiulatuvalt. Menetluskulud
15.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hagejate kanda, kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.