☺ ☺
Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
21.oktoober 2014, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots
Tsiviilasja number
2-13-70063
Tsiviilasi
A. ja B. hagi D. vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad A. ja B., seaduslik esindaja mõlemal C. Kostja D.
Resolutsioon
Jätta A. ja B. hagi D. vastu elatise nõudes läbi vaatamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Sisulised asjaolud ja kohtu põhjendused Hagejad esitasid 25.10.2013.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagi D. vastu elatise nõudes. 30.10.2013 määrusega võttis kohus esitatud avalduse menetlusse. Kohus leiab, et esitatud hagi tuleb jätta läbivaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 järgi kuna Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja ei ole pädev asja lahendama. Nimelt 16.10.2012 edastas Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talitus Pärnu Maakohtusse D.a avalduse laste A.a ja B.a tagastamiseks Rootsi Kuningriiki Haagi 25. oktoobri 1980. a lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi Haagi 1980. a konventsioon) ja Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (nn Brüssel IIa määruse) alusel. Vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus ja vastavalt kokkuleppele oli laste alaline elukoht Rootsis. 28.08.2012 viis laste ema C. lapsed õigusvastaselt Rootsist ära. Lapsed paluti tagastada Rootsi Kuningriiki.
Tsiviilasi nr 2-13-70063 10.12.2012 määrusega rahuldati esitatud avaldus ning kohustati C.a üle andma lapsed A. ja B. nende isa D.ale laste Rootsi Kuningriigile tagastamiseks. Antud määrusele esitas C. määruskaebuse, kuid 22.01.2013 kohtumäärusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Seega peaks antud juhul laste alaliseks elukohaks olema Rootsi Kuningriik. Tulenevalt eelpool toodust leiab kohus, et kuna lapsed peaksid kohtulahendi järgi elama Rootsi Kuningriigis, siis on põhjendatud ja laste huvides, et nende elukohajärgne kohus teostab pädevust poolte vahelises kohtuvaidluses vanemlike vastutuse asjus (laste hooldusõigust, elukohta, suhtlusõigust ning ülalpidamist puudutavates küsimustes). Nõukogu Määruse (EÜ) nr.2201/2003 art 8 lg 1 kohaselt liikmesriigi kohtutel on vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on hagi esitamise ajal selles liikmesriigis. Hagi on aga Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale esitatud 9 kuud peale Tallinna Ringkonnakohtu määrust, millega kohustati C.a lapsed tagastama Rootsi Kuningriiki. Samuti selgitab kohus, et C.a väide, et ta on poolte vahelise notariaalse kokkuleppe tühistanud ei oma tähtsust. Vastavalt vanemate vahelisele 18.12.2009 notariaalselt sõlmitud kokkuleppele, mis kehtib ka Rootsis, on laste alaline elukoht isa juures Rootsis. Seega on pooled peale kohtuotsuse tegemist, millega lapsed jäeti ema juurde, leppinud kokku teisiti ja PkS § 214 lg 3 ei ole käesoleval juhul kohaldatav. Tühistamisavalduse tegemine C.a poolt ja D.ale teatavaks tegemine ei leidnud kohtuliku uurimise käigus tõendamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 kohaselt võib tühistada tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras. C. ei ole viidanud ühelegi materiaalõiguslikule tehingu tühistamise alusele, millele ta väidetavas tühistamisavalduses tugines, ega ole ka tühistamisavaldust kohtule esitatud. Seega ei ole C.al ühtegi seadusest tulenevat alust, miks lapsed elavad jätkuvalt tema juures. Eeltoodu alusel leiab kohus, et TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta hagi läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus jätab hagi läbi vaatamata ning seega tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.