Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-14-57410 (sündinud xx xx xxxx), poeg T. P. (sündinud xx xx xxxx.a) ja poeg M. P. (sündinud xx xx xxxx) ülalpidamiseks elatise 2175 krooni (139,01 €) kuus lapse kohta alates 23.07.2008.a kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja S. I. on esitanud hagis A. P. vastu kaks alternatiivset nõuet: 1) lõpetada S. I.i poolt xx xx xxxx kohtuotsuse alusel A. P.le elatise maksmine; või 2) vähendada kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust. Kohus selgitab siinkohal, et alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps, mitte tema vanem. Elatise maksmise lõpetamise nõude saab elatist maksma kohustatud isik ehk S. I. esitada selle isiku vastu, kes on õigustatud elatist saama, so alaealise T. P. vastu. Asjaolu, et elatis mõisteti xxxx a välja A. P. kasuks, kes last kasvatas, ei muuda A. P. elatist saama õigustatud isikuks. S. I.i elatise maksmise kohustuse lõpetamist ei saa nõuda hagiga A. P. vastu. Selle nõude osas on hagi selgelt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb jätta menetlusse võtmata. Kohus möönab, et kui T. P. on alaliselt asunud elama ema juurde ning isa tema ülalpidamises enam ei osale, on S. I.il õigus esitada elatise maksmise lõpetamise nõue T. P. vastu. Kuid võttes arvesse hagiavalduses kirjeldatud asjaolusid: S. I.’i ja A. P. kolmest lapsest kaks, K. ja M. P. elavad jätkuvalt A. P. juures ja on tema ülalpidamisel, on hageja nõue elatise maksmise lõpetamiseks ebaselge – ei ole arusaadav, kas hageja soovib esitada hagi elatise maksmise lõpetamiseks kõigi kolme lapse vastu või üksnes T. P. vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib S. I. viimase 4 aasta jooksul peale xx xx xxxx kohtuotsuse tegemist muutunud faktilise olukorra tõttu saavutada ilmselt olukorda, kus ta ei peaks maksma elatist lapsele, kes elab tema juures ning võiks lõpetada või vähendada elatis maksmist lastele, kes elavad A. P. juures, kuna hageja enda kasvatada on veel 2 alaealist last, kes osutuksid olukorra jätkumiselt varaliselt vähem kindlustatud, kui elatist saavad lapsed (perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2).

PKS § 102 lg 2 teise lause kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui hageja jääb selle juurde, et soovib lõpetada alaealisele T. P.le elatise maksmine ja lisaks sellele lõpetada või vähendada ka K. ja M. P. ülalpidamiseks makstavat elatist, tuleb esitada hagi kõigi kolme lapse vastu ning nõuet vastavalt põhjendada, sh selgitada elatise lõpetamise nõue puhul, miks kostja peaks kandma ülalpidamise kuludest suurema osa ning täpsustama elatise vähendamise nõude puhul, kui suurt elatist hageja on valmis kummalegi lapsele maksma. Selliste nõuete esitamine eeldab täiesti uue hagiavalduse vormistamist, kuna muutub ka menetlusosaliste ring. Seetõttu kohus ei pea otstarbekaks võimaldada hagiavaldust ümber vormistada selle käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramise teel. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, siis loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Eeltoodu alusel kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle esitajale.

Heli Käpp Kohtunik

/Allkirjastatud digitaalselt/

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.