Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. oktoober 2014 Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-56205
Tsiviilasi
E. R. hagi M. R. vastu abielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
Hageja E. R., isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja M. R., isikukood *, elukoht *
08. oktoober 2014
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 21.08.2014 esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. 01.09.2014 võttis Pärnu Maakohus tsiviilasja menetlusse. 08.10.2014 toimunud kohtuistungil vaatas kohus tsiviilasja läbi. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu * * Maavalitsuse perekonnaseisuametis. Hageja ei olnud abielu sõlmimise ajal võimeline aru saama kas ta soovib abielu sõlmida või mitte, sest ta tarvitas sel ajal ravimeid. Hiljem, kui ravimite tarvitamine lõppes sai siiski aru, et ta abielu sõlmida ei soovinud. Peale abielu sõlmimist ei ole poolte vahel abielulist kooselu olnud. Hageja elab * ja kostja *. Hageja ei soovi abielulisi suhteid taastada, mistõttu abielu tuleb lahutada. Kostja ei ole nõus lahutusega perekonnaseisuametis, seega on hageja sunnitud pöörduma hagiga kohtusse. Abiellumisel valisid pooled varalisteks suheteks varalahususe varasuhte, mistõttu ei ole pooltel teineteise vastu varalisi nõudmisi. Eeltoodud motiividel paus hageja poolte abielu lahutada. 08.10.2014 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud abielu lahutamise nõude juurde. Hageja selgitas, et ta sai abielludes aru abielu sõlmimise tähendusest. Kostja ei ole teda sundinud endaga abielluma. Abiellumine oli hageja vaba tahe. Kuna abikaasad faktiliselt koos ei ole elanud, siis palub hageja poolte abielu lahutada. Hageja kinnitas kohtule, et tal ei ole midagi selle vastu kui kostja jätab endale peale abielu lahutamist hageja perekonnanime. Kostja seisukoht 22.09.2014 kohtule esitatud kirjalikus vastuses selgitab kostja, et ta tutvus hagejaga 2010 augustis ning nad kihlusid oktoobris 2010. Novembris 2010 pidid pooled abielluma, kuid hageja tervisest tulenevatest põhjustest jäi abielu sõlmimata. Uueks abielu sõlmimise tähtajaks määrati hageja soovil 21.12.2010. Kostja abiellumisest siis huvitatud ei olnud, kuna hageja käitumine oli kostja ettevaatlikuks teinud. 21.12.2011 viisid pooled abiellumisavaldused perekonnaseisuosakonda ning nende abielu registreeriti *. Hageja nõudis varalahusust. Kostja jaoks oli see solvav ning tähendas eelkõige seda, et pooled hakkavadki eraldi elama. Paar päeva pärast abielu sõlmimist sõitis kostja *. 08.03.2012 sai kostja hageja esindajalt ettepaneku abielu lahutamiseks kohtuväliselt. Kiri oli kostja jaoks solvav. Kui hageja päris kostjalt selgitust, siis väitis hageja, et ei tea kirjast midagi. Aja möödudes poolte vahel suhted paranesid. Hageja kutsus kostjat enda juurde. Kostja käis hageja juures ja paari päeva kaupa elati koos. Poolte vahel lahutus enam teemaks ei olnud. Hagejal on väga suur alkoholiprobleem. Kostja on talle alati toeks olnud. Kostja läbis ka tugiisiku koolituse, et paremini mõista hageja probleeme ning talle abiks olla. Tõele ei vasta
hageja väide, et kostja ei ole nõus olnud kohtuvälise lahutusega. Kostja on talle korduvalt helistanud, kuid hageja ise on keeldunud * sõitmast, et võimalikke variante arutada. Hageja kinnitas kostjale ja kostja emale käesoleva aasta septembris, et tal on uus suhe. Kostjal ei ole abielu ega kihluse ajal olnud kõrvalsuhteid. Terve abielu aja ei ole hageja kohtunud kostja alaealise pojaga, kes elab Haapsalus. Kuna kostjal on alaealine poeg, kes õpib Haapsalus, siis sellest tulenevalt elasid pooled eraldi. Veel juunis 2014 avaldas hageja kostjale, et soovib kooselu. Kostja on hagejale antud abielutõotusest ja truuduse vandest kinni pidanud. 08.10.2014 toimunud kohtuistungil tunnistas kostja esitatud abielu lahutamise nõuet. Kostja leidis, et poolte abielu tuleb lahutada. Kostja soovis jätta endale abielu sõlmimisel võetud perekonnanimi juhul, kui hageja sellele emotsionaalseid vastuväiteid ei esita. Kostja kinnitas, et ta ei ole hagejat sundinud endaga abielluma. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud * ning selle kohta on koostatud abielukanne * /2 /tl 3, 22/. Poolte abielu on sõlmitud * Maavalitsuses. Abieluvararegistri kande kohaselt on abikaasade poolt valitud varasuhteks varalahususe varasuhe /tl 4/. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nad ei ole igapäevaselt koos elanud. Hageja on elanud * ning kostja *. Kostja on küll hagejat paari päeva kaupa aeg-ajalt külastanud, kuid igapäevased abielulised suhted pooltel puuduvad. Kohus on seisukohal, et kui pooled ei ole rohkem kui kahe ja poole aasta jooksul pärast abielu sõlmimist asunud kokku elama, siis ei ole alust arvata, et nad seda ka edaspidi teeksid. Kohtu veendumust kinnitab kostja poolt viidatud asjaolu, et hageja ei ole kordagi abielu ajal kohtunud kostja alaealise pojaga. Abikaasade vahel puudub vaidlus abielu lahutamise üle, mõlemad pooled leiavad, et abielu tuleb lahutada. Hageja kinnitas kohtuistungil, et abielu sõlmimise ajal sai ta aru abielu sõlmimise tähendusest ning kostja ei ole teda mitte mingilgi moel ahvatlenud abielu sõlmima. Kohtule kostja poolt esitatud abiellumisavaldus kinnitab, et pooled soovisid algselt abielu sõlmida juba 10.11.2010. Abielu sõlmiti *. Seega oli pooltel piisav aeg otsustada kas nad soovivad abielu sõlmida või mitte. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja ja kostja vahel * sõlmitud abielu oli mõlema poole vaba tahe.
Vaatamata abielu sõlmimisele ei ole pooled siiski rohkem kui kahe aasta jooksul asunud kokku elama, mistõttu kohus on seisukohal, et abielu lahutamine on põhjendatud. Abikaasadel on puudunud kooselu. Eeltoodud põhjendustel lahutab kohus hageja ja kostja abielu. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.