Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlus liik
Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 06.oktoobril 2014.a. Paide kohtumajas 2-14-5257 EA, JA, EA ja JA hagi RA vastu elatise nõudes Hagejad: 1.EA, isikukood xxxxxxxxx 2.JA, isikukood xxxxxxxxx 3.EA, isikukood xxxxxxxxx 4.JA, isikukood xxxxxxxxxxx Hagejate elukoht xxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxxx Hagejate seaduslik esindaja AA, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxxx Hagejate lepinguline esindaja Willem Ignatjev, e-post: x Kostja: RA, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx xx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx, e-post: x Kostja lepinguline esindaja Katri Bagirov, e-post: x Kirjalik menetlus
1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista RA EA, JA, EA ja JA ülalpidamiseks tagasiulatuvalt elatis perioodi eest 03.02.2013 kuni 02.02.2014 summas 1938.76 eurot iga lapse kohta, s.o. kokku 7755.04 eurot. 3.Välja mõista RA EA ülalpidamiseks elatis igakuiselt 177.50 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 03.02.2014 kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. 4.Välja mõista RA JA ülalpidamiseks elatis igakuiselt 177.50 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 03.02.2014 kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. 5.Välja mõista RA EA ülalpidamiseks elatis igakuiselt 177.50 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 03.02.2014 kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. 6.Välja mõista RA JA ülalpidamiseks elatis igakuiselt 177.50 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 03.02.2014 kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. 7.Hagejate ülalpidamiseks väljamõistetud elatis tuleb kanda AA a/arvele. 8.Kostja poolt 11.02.2014 Pärnu Maakohtu hagi tagamise määruse täitmise käigus tasutud elatis arvestada käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud elatise katteks.
2-14-5257
Hageja poolt hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv jätta kostja kanda ja muud poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.
Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kostja elab ja ametlikult töötab xxxxxx alates xxxx. Kuni xx.xxxxxxxx xxxx külastas kostja lapsi perioodiliselt ja harva, kuid elatist lastele ei andnud, õigustades seda raha puudumisega. Alates xx.xxxxxx xxxx on kostja suhtlus lastega jäänud veel harvemaks. Kuna kostja lastele ülalpidamist ei anna, paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatis igakuise elatusrahana lapse kohta Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määras, mis alates 01.01.2014 on 177.50 eurot lapse kohta kuus. Ka nõuavad hagejad elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kuna kostja elatist maksnud ei ole, samas on tal olemas ametlik töökoht välisriigis, seega võimalused elatise maksmiseks. Kostja vastuväited Kostja ei vaidle vastu nõudele elatise maksmiseks alates hagiavalduse esitamisest, kuid leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas. Kostja on täitnud oma vanemakohustust, viibides kuus 3 nädalat xxxxx ja nädala Eestis laste juures. Kostja otsustas xxxxx tööle minna, et oma perekonda majanduslikult üleval pidada. Parimaks võimaluseks oli jätta hagejate esindaja valdusesse kostja pangakaart, kuhu kostja kandis iga kuu raha laste ülalpidamiseks. Selle laste isa valduses oleva kaardiga on tehtud tehinguid Eestis ajal, mil kostja on olnud xxxxxx tööl. Kostja on xxxx.a. kandnud lastele elatist kokku 10 000 eurot, mis teeb kuus rohkem kui xxx.a. elatise miinimummäär. Hagejate esindaja väited, et kostja lastega ei suhtle, ei vasta tõele, küll aga tunnistab kostja, et tema ja hagejate esindaja suhted on alates xxxxxxxx xxxx halvenenud. Kostja on esitanud Eesti pangakonto väljavõtte, kust on nähtavad tema ülekanded xxxxxpangakontolt ja Eestis kaardiga tehtud tehingud ajal, mil viibis xxxxxx tööl. Kostja täpsustuste kohaselt on vastavat raha kasutatud kauplustes ja erinevate arvete tasumiseks. Ka need vastavad kulutused olid tehtud hagejate kasuks, et neil oleks kodus olemas kõik eluks vajalik. Lisaks nähtuvad Eesti pangakonto väljavõttest ülekanded hagejate seaduslikule esindajale ning sularaha väljavõtmised automaatidest Eestis kostja töölviibimise ajal. Kostja on toetanud ka oma perekonda 2013.a. suuremate summadega maja remondiks, kus hagejad elavad. Näiteks vahetati 2013.a. majal katust, mille jaoks andis raha laste isale kostja. Kohtu seisukoht ja põhjendused
2-14-5257
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et alaealised lapsed elavad koos isaga ning kostja ei ole vaidlustanud nõutud elatise suurust, mis vastab PKS lg-s 1 sätestatud määrale, esitamata vastuväiteid elatise nõudele alates hagiavalduse esitamisest. PKS § 108 kohaselt on tagasiulatuvat elatist õigus nõuda kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist kohtule. Elatisehagi on esitatud kohtule 03.02.2014, seega on kostjal õigus nõuda elatist alates 03.02.2013. Kostja on seisukohal, et tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puudub seaduslik alus, kuna kostja on ülalpidamiskohustust 2013.a. täitnud. Ülalpidamiskohustuse täitmise tõenduseks on esitatud kostja xxxxx pangakonto väljavõte selle kohta, et kostja on teinud ülekandeid perioodil 2013 aprill kuni november oma Eesti pangakontole (tl 68-78) ning Eesti pangakonto väljavõtted, millest nähtuvad maksed erinevates kauplustes ja erinevate arvete tasumiseks (tl 98-108) kostja poolt väidetuna ka perioodil, mil ta oli ise xxxxxtööl (tl 109-115). Kostjapoolse selgituse kohaselt oli hagejate esindajal ja kostjal kokkulepe selle kohta, et hagejate esindaja võis vabalt kasutada kostja pangakaardil olevat raha. Hagejate esindaja viimatinimetatud kokkuleppe olemasolu eitab väites, et tal puudub kostja kontol oleva raha kasutamise võimalus, pealegi on pangakaardi edastamine ja võimaldamine kasutada teisel isikul keelatud. Hageja esindaja ei kinnita ka kostja väiteid selle kohta, et kostja on igakuuliselt viibinud nädala Eestis ning leiab, et kui ta on seda teinud, siis on ta viibinud lastele ja nende esindajale teadmata kohas. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisi. TsMS § 231 kohaselt vabastab tõendamise kohustusest teise poole omaksvõtt. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad kokku leppida ülalpidamiskohustuse täitmise korras ka viisil nagu kostja on väitnud, võimaldades hageja esindajal kasutada kostja rahalisi vahendeid ja tasudes laste ülalpidamiskohustuse näiteks kommunaalkulutuste, sidevahendite jm tasumise näol, kuid hagejate esindaja sellist kokkulepet ei kinnita ja kostja ei ole seda ka tõendanud. Veelgi enam, kostja on küll esitanud eelpoolnimetatud Eesti pangakonto väljavõtted, kuid nendest ei nähtu, et kostja oleks teinud hagejate esindajale ülekandeid just laste ülalpidamiskulude katteks. Sarnane on kohtu seisukoht ka kostja poolt väidetavalt maja remondiks läinud summade osas. Seega leiab kohus, et kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud oma alaealistele lastele tagasiulatuvalt nõutud elatise maksmist. Selliseks tõendiks ei saa kohtu arvates olla ka kostja poolt esitatud töögraafikute koopiad, millest ei nähtu ei asutus ega isik, kes sellise graafiku on koostanud ning kinnitanud olukorras, kus kostjal on olnud võimalus täiendavalt hageja vastuväiteid ümber lükata ja omapoolseid tõendeid esitada. Ka on jäänud paljasõnaliseks kostja väited, et hagejate esindaja sissetulek ei võimaldaks üksinda ülal pidada 5 last. Kuna hagi esemeks ei ole antud tsiviilasjas alaealise SS`i ülalpidamiskulude nõue ega suhtlemiskord lastega, jätab kohus vastavad poolte seisukohad ja ka kostja esitatud tõendid tähelepanuta. Küll aga ei tohi lapsi kasvatav vanem takistada teist vanemat lastega suhtlemast. Hagejad on põhjendatult osundanud erinevatele Riigikohtu lahenditele selle kohta, et ülalpidamiskohustus peab olema makstud õigele isikule, kelleks on lapsega kooselav vanem. Nõutud on elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras, mis oli alates 01.01.2013.a. 160 eurot ja
2-14-5257
alates 01.01.2014 on 177.50 eurot. Nõutud elatise suurus vastab igal juhul laste vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur. PKS § 100 lg 4 alusel makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagejate nõuded täies ulatuses. Kostjalt tuleb tagasiulatuvalt perioodi eest 03.02.2013 kuni 02.02.2014 välja mõista elatis ühe lapse kohta summas 1938.76 eurot (veebr 2013-158.58 eurot + 10x160eurot + jaan 2014–177.50 eurot + veebr 2014-12.68 eurot). 11.02.2014 määrusega rahuldas kohus osaliselt hagejate taotluse elatishagi tagamiseks ja kohustas RA maksma alates 11.02.2014 igakuiselt 125 eurot iga lapse ülalpidamiseks kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohtul puuduvad andmed hagi tagamise määruse täitmise kohta, kuid kui hagi tagamise määruse alusel on kostja poolt elatist makstud, siis seda tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada kostjapoolse elatisenõude täitmisena. Menetluskulud Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagis. TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud poolte enda kanda. Küll aga on kohtu arvates õiglane jätta hagi tagamise riigilõiv, mille on hagejad tasunud, kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.