Hagita menetlus lapse XXX varaliste õiguste tagamiseks kohtu algatusel
Menetlustoiming
Asja lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isikud: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX); tema RÕA korras esindaja Ilja Santašev (Advokaadibüroo L. Olovjanišnikov, Tartu mnt 51-12, 10115 Tallinn) XXX(isikukood XXX; elukoht XXX); Eestkosteasutus: XXX vald XXX Vallavalitsuse kaudu (aadress Aruküla tee 9, Jüri alevik, 75301 Harjumaa; e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Ärakuulamine 23.09.2014.a.
RESOLUTSIOON
1.Teha XXX kohtu ettekirjutus.
2.XXX (isikukood XXX) tuleb kuue kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest võõrandada Harjumaal XXX vallas asuv XXX korteriomand (registriosa XXX) kolmandatele isikutele paigutades kinnisasja asukohaga (XXX, XXX alevik XXX vald, registriosa XXX) võõrandamisest saadud raha XXX arveldusarvele. Nimetatud kontol olevat raha võib kasutada vaid uue eluaseme soetamiseks tingimusel, et soetatud kinnisasja omanikuks saab XXX(isikukood XXX). Alternatiivselt tuleb XXX kinkida Harjumaal XXX vallas asuv XXX korteriomand XXX. Edasikaebamise kord Määruse peale on võimalik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3).
1.XXX ja XXX esitasid 11.08.2014.a Harju Maakohtule avalduse, milles teatavad kohtule, et XXX on lapse, XXX, raha eest summas 62 867 eurot omandanud enda nimele vara. Teate esitajad on seisukohal, et lapse vara arvel hooldusõigusliku vanema poolt enda nimele korteriomandi soetamine on lapse heaolu ohustamine, kuna väheneb lapse vara. Teate esitajad seletavad, et 17.10.2009 võõrandas XXX XXX seadusliku esindajana sõiduki Ford Transit hinnaga 25 000 eurot, mis laekus XXX kontole, 04.05.2010 võõrandas XXX XXX seadusliku esindajana 180 AS XXX aktsiat hinnaga 750000 krooni (47 933,70 eurot) ja pärast tulumaksu tasumist jäi XXX aktsiate müügist 37 867 eurot. Aga 14.05.2010 omandas XXX XXX, XXX alevik, XXX vald asuva korteriomandi, mille ostmiseks kasutas sõiduki Ford Transit müügist saadud raha ning AS XXX aktsiate müügist saadud raha. 18.08.2014 määrusega algatas kohus hagita menetlus lapse XXX varaliste õiguste tagamiseks ning luges puudutatud isikuteks XXX ja XXX. Puudutatud isiku XXX seiskoht
2.Puudutatud isik on seisukohal, et ta ei ole rikkunud lapse varahooldusõigust ja ei esine ohtu lapsele. Puudutatud isik selgitab, et XXX omandatud pärandvara hulka kuulusid m.h. väärtpaberid, sõiduk Ford Transit ja kinnistu XXX vallas, mille ta on XXX seadusliku esindajana võõrandanud. Puudutatud isik leiab, et neid võõrandades ei ole rikkunud seadust ega tekitanud lapsele kahju.
3.Lapse vara on müüdud tema teadmisel, nõusolekul ja selgitusi jagades, milliseid tagajärgi tehingud toovad ning samuti on toimunud müük asjakohaste lubadega müümishetkel kehtinud perekonnaseaduse järgi. Lapsele kuulunud Ford Transiti müüs puudutatud isik tollal XXX Vallavalitsuse korraldusega 26.10.2009 nr 228 nõusolekul. Tollal kehtinud PKS § 99 lg 2 nägi ette lapsele kuuluva vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus, võõrandamist eestkosteasutuse loal. Seadusandja ei näinud ette väärtpaberite müügihetkel kohtu või eestkosteasutuse nõusolekut tehingu tegemiseks. Lapsele kuulunud väärtpaberid müüs puudutatud isik 04.05.2010 kokkuleppehinnaga.
4.Kinnistu XXX vallas on müüdud Harju Maakohtu 29.03.2013.a. määrusega antud nõusolekul. Kinnistu müüs puudutatud isik vastavalt kohtumäärusele selliselt, et paigutas müügist saadud raha oma lapse XXX pangakontole ja omandas selle eest tema nimele uue kinnistu XXX vallas.
5.Puudutatud isik leiab, et ei saa olla oma lapse XXX varaga enne 1.07.2010.a. tehingute tegemisel rikkunud varahooldusõigust, sest perekonnaseadus enne 1.07.2010.a. varahooldusõigust õiguse instituudina ei tundnud. Varahooldusõiguse rikkumisi saab toime panna alles alates 1.07.2010.a.
6.Ka ei ole puudutatud isik rikkunud tehingute tegemisel lapse huve, kuna on selgitanud talle tehingute eesmärke ja võimalikke tagajärgi ning minu laps XXX on soovinud oma isalt pärandvaraks saadud vara anda oma emale tehingute tegemiseks pere heaolu tagamiseks.
7.Puudutatud isik leiab, et XXX ja XXX esitatud teade ohustatud lapsest on põhjendamatu, sest ei esine ohtu lapsele. Kõik lapse vara puudutavad otsused on tehtud lapse teadmisel ja nõusolekul ning arvestades otsuste mõju pikemal perioodil. Laps on 14. aastat vana ja see tähendab, et puudutatud isiku kui ema ja seadusliku esindaja varahoolduskohustus kestab
2-14-55702 veel neli aastat. Tulemust saab hinnata nelja aasta pärast ja sellega seoses teha vajadusel ka ettekirjutusi kahju korvamiseks.
8.Väärtpaberite müügist ja Ford Transiti müügist saadud raha paigutas puudutatud isik Harjumaal XXX vallas asuva XXX asuva korteri ostu alla eesmärgil, et tagada lapse ülalpidamine, hingeline heaolu ja vaimne areng. Kuna lapse ülalpidajat tabas XXX elades perspektiivitus leida rahuldustpakkuvat ja tasuvat tööd, siis oli elu ümberkorraldamine lapse heaolu tagamiseks möödapääsmatu. See, et korter sai kirjutatud lapse ema ja ülalpidaja nimele oli vajalik põhjusel, et tulevikus oleks lihtsam korteriga vajadusel tehinguid teha. Tehingu tegemise ajal kehtinud seadus seda ei keelanud. See aga ei tähenda, et lapsel ei oleks võimalust vara arvelt oma raha tagasi saada, seda eriti olukorras, kus XXX on puudutatud isiku ainus laps. Laps saab oma pärandvara müügist saadud raha tagasi, kui XXX korter on müüdud. Korteriostu tehing ei ole kuidagi olnud vastuolus lapse huvidega, sest laps teab, et tema pärandvarast saadud raha on kasutatud tema huve mittekahjustavalt.
9.Puudutatud isik leiab, et kui lapse arengut ja heaolu igati toetav pere on otsustanud oma eluga toimetulemiseks ja ülalpidamise teenimiseks paigutada lapse varalt saadud kasu korteri alla, mille omanikuks on juriidiliselt tema ema, peaks seda käsitlema pere enda otsusena. Seda enam, kui puuduvad igasugused asitõendid selle kohta, et lapsel pole põhjust oma ema usaldada. Lapse huvi oli ja on, et Vahtra tee korter on tema ema nimel seni, kuni see saab maha müüdud. Eestkosteasutuse seisukoht
10.Lastekaitsespetsialist on külastanud XXX ja XXX kodu kahel korral ning mõlemal korral on jäänud igati positiivne mulje ja ei tekkinud kahtlust XXX suutlikkusest lapse eest hoolitseda ja võimest aru saada lapse vajadustest ja heaolust. Lastekaitsespetsialist on arvamusel, et XXX on peale isa surma kasvatanud ema üksi ning taganud lapsele täisväärtusliku lapsepõlve. XXX kinnitusel on ta lapse vara müünud XXX teadmisel ja nõusolekul ning seaduses sätestatud lubadega tehingute hetkel kehtinud perekonnaseaduse järgi.
11.29.03.2012.a. andis Harju Maakohus XXX tsiviilasja nr. 2-12-2369 loa võõrandada XXX omandis oleva kinnisasja asukohaga XXX, XXX küla, XXX vald, XXX. Kohus kohustas XXX paigutama kinnisasja võõrandamisest saadud raha XXX arveldusarvele ning nimetatud raha võib kasutada vaid uue eluaseme soetamiseks tingimusel, et kinnisasjas omanikuks saab XXX . XXX soetas kinnistu aadressil XXX, XXX, XXX vald ning kinnistu on XXX nimel.
12.XXX sõnul müüs poeg XXX kuulunud sõiduauto Ford Transit 955 M66 vastavalt tollal kehtinud perekonnaseaduse §-le 99 XXX Vallavalitsuse nõusolekul. XXX esitas XXX Vallavalitsuse 26.10.2009.a. korralduse nr. 228. Sõiduki müügist laekus 391 000 krooni.
13.XXX kinnitusel AS XXX 180 väärtpaberite müügist laekus poja XXX arveldusarvele 750 000 krooni, peale tulumaksu tasumist jäi 592 500 krooni. XXX kinnitusel ostis korteri XXX, XXX küla, XXX valda Ford Transiti müügist ja AS XXX väärtpaberite müügist saadud raha eest. Peresisese otsuse alusel kirjutati korter ema XXX nimele. Otsustamisse oli kaasatud ka XXX vanaema XXX (XXX ema). XXX on teadlik, et tema pojal XXX on nõude esitamise õigus korteriomandi saamiseks lapse täisealiseks saamisel. XXX sõnul XXX pärandatud arvelduskontol olev rahasumma kulus kuni 2010. aastani osaliselt XXX, XXX küla, XXX vald, XXX maja ülalpidamiseks ja lapse kasvatamiseks ja heaolu tagamiseks. Osa summast (ca 2800 eurot) on hoiustatud
2-14-55702 Swedbank AS hoiusearveldukontole. XXX kinnitusel on omavalmistatud sõiduk Estfield (registreerimismärgiga XXX) alles ja paikneb XXX tuttavate garaažis. Sõiduk paikneb tuttavate juures, kuna perel puudub hetkel sõiduki jaoks sobilik garaaž. XXX Vallavalitsus on seisukohal, et XXX ei ole pahatahtlikult ega omakasupüüdlikult ohustanud poja XXX vara ja lapse huvisid. Eestkosteasutus on seisukohal, et XXX ei ole ohustatud laps. Lapse esindaja seisukoht
14.Puudutatud isiku (lapse) esindaja kohtus nii XXX kui ka lapsega. XXX kordas oma seisukohta, et ta ei teinud midagi halba. XXX rõhutas, et kõik lapse vara puudutavad otsused on tehtud lapse teadmisel ja nõusolekul, kuid lapse esindaja hinnangul antud väidet ei saa tõsiselt võtta, sest laps oli tehingute tegemise ajal alles 10-aastane, mistõttu ei usu lapse esindaja, et laps tõepoolest võiks sellises vanuses anda nõusoleku keeruliste juriidiliste tehingute tegemiseks. XXX seletas, et tema eesmärgiks oli raha investeerimine ja selleks oligi antud korter ostetud. XXX nüüd soovib antud korteri lähiajal müüa ja osta uue korteri XXX nimele Tallinnas. Puudutatud isiku esindaja vestles ka lapsega, kes teatas, et tõepoolest ema ütles temale, et korter Vahtra tänaval müüakse ja temale ostetakse uus korter Tallinnas. XXX ütles, et ta ise tahaks, et korter asuks kas Mustamäel või võimalusel Kesklinnas. Samuti ta teatas, et hetkel selles korteris nad ei ela, vaid elavad oma majas XXX , aga korteris elavad üürnikud. XXX kinnitas, et usaldab oma ema ning ei kahtle, et ema soovib temale ainult head. Puudutatud isiku esindaja on seisukohal, et hetkel olukord on selline: lapsele oli teatatud vara rahaliste vahendite näol ja lapse ema, kasutades lapse vara, on soetanud endale vara, mille tulemusena on jäänud laps oma varast ilma. Seega on tõepoolest lapse vara ohustatud. Lapse esindaja ei ole kindel, et lapse ema tegutses tol ajal tahtlikult, kuid fakt jääb faktiks - lapsel enam ei ole ei vara rahaliste vahendite näol ega korteriomandit, kuna korteriomandi aadressil XXX, asukohaga XXX alevikus, omanikuks on XXX. Lapse esindaja arvamusel oleks pidanud XXX ostma korteriomandi XXX alevikus siiski lapse nimele, mida ta ei ole teinud. Kuna nüüd peab XXX, kes on jätnud lapse varast ilma, asetama lapse tagasi olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui korteriomand XXX alevikus oleks soetatud kohe XXX nimele, siis näeb lapse esindaja lahendusena kahte varianti: 1) XXX kingib XXX korteriomandi aadressil XXX XXX alevikus, määrates selleks erieestkostja või 2) müüb XXX lähiaja jooksul korteriomandi aadressil XXX XXX alevikus kohustusega paigutada raha lapse kontole ning kohustusega osta lapsele samaväärse korteri Tallinnas. Kohtu seisukoht ja määruse põhjendused
15.TsMS § 476 lg 1 kohaselt on kohtul omal algatusel asja alustamise õigus, kui seisneb oht lapse heaolule. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
16.Perekonnaseaduse (PKS2010) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
17.Asja materjalidest nähtub, et alaealise lapse XXX vanemad on XXX ja XXX (tl 45). Samuti ei ole vaidlust selles, et XXX suri 23.01.2007.a. ning XXX on XXX pärija (tl 8). Vaidlust ei ole ka selles, et 01.07.2007.a seisuga kuulus XXX järgmine vara: XXX
2-14-55702 kinnistu, sõiduk Ford Transit, sõiduk ESTFIELD; 80 AS XXX aktsiat; raha summas 151 092,35 krooni (9 656,56 eurot). Samuti ei ole vaidluse alla asjaolu, et alates 01.07.2007. a on lapse varaga tehtud alljärgnevad tehingud: 17.10.2009.a võõrandas XXX XXX seadusliku esindajana sõiduki Ford Transit hinnaga 25 000 eurot, mis laekus XXX kontole, 04.05.2010.a võõrandas XXX XXX seadusliku esindajana 180 AS XXXaktsiat hinnaga 750 000 krooni (47 933,70 eurot). Pärast tulumaksu tasumist jäi XXX selgituste kohaselt XXX aktsiate müügist 37 867 eurot. 06.02.2013. a on XXX XXX seadusliku esindajana võõrandanud XXX kinnistu. 15.03.2013 omandas XXX Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnistu. Samuti ei ole vaidlust selles, et 14.05.2010.a omandas XXX XXX, XXX alevik, XXX vald asuva korteriomandi, mille ostmiseks kasutas 17.10.2009.a sõiduki Ford Transit müügist saadud raha ning 04.05.2010. a AS XXX aktsiate müügist saadud raha. Nimetatud asjaolu on kohtule kinnitanud XXX nii oma kirjalikus seisukohas kui ka 23.09.2014.a. ärakuulamisel. Vaidlus on selles, kas XXX, XXX alevik, XXX vald asuva korteriomandi enda omandisse soetamisel lapse raha kasutamisel on XXX rikkunud lapse varahooldusõigust.
18.Perekonnaseaduse (PKS2010) § 134 lg 1 kohaselt, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS2010 § 134 lg 3 järgi võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. PKS2010 § 136 lg 1 üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi.
19.Kohus ei nõustu käesoleval juhul puudutatud isiku XXX seiskohaga, et kuivõrd korteriomand asukohaga XXX, XXX alevik XXX vald omandati eelmise perekonnaseaduse kehtimise ajal so 14.05.2010.a. ning varasem perekonnaseadus varahooldusõigust ei tundnud, ei ole puudutatud isik lapse varahooldusõigust rikkunud. Kuni 30.062010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS1995) § 50 lg 2 ja 4 kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Seega sisaldub lapse varahooldusõiguse instituut eelpoolviidatud sättes ja vanema kohustuses lähtuda ainult lapse huvidest. Kohus ei saa nõustuda lapse ema seiskohaga selles, et on lapse huvides, et lapse ema on lapse vara vähendades suurendanud enda vara, ostes lapse vara arvelt enda omandisse korteriomandi. Iseenesest on õige lapse ema seisukoht, et pere sh ka lapse heaolu tagamiseks oli korteriomandi soetamine õige ja vajalik, kuid kohtu hinnangul oleks lapse ema pidanud vaidlusaluse korteriomandi soetama lapse omandisse. Kuigi lapse ema leiab, et ta on korteriomandi omanik vaid juriidiliselt, siis see ongi asjas oluline. Korteriomand on lapse ema omandis, seega on alaealise lapse vara vähenenud ning tema ema vara suurenenud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et lapse varahoolduseõigust on rikutud.
2-14-55702
20.Lapse ema on andnud selgitusi selles, et ta pidas otstarbekaks eelpoolviidatud korteri soetamist enda omandisse põhjusel, et tulevikus oleks lihtsam korteriga vajadusel tehinguid teha. Kohus märgib, et see, et lapse emal võib tema hinnangul olla lihtsam tehinguid teha, ei ole selliseks asjaoluks, mis annaks kohtule aluse asuda seisukohale, et lapse vara vähenemine ja tema ema vara suurendamise tehing on lapse huvides. Selline tehing saab olla vaid lapse ema ja tema mugavuse huvides. Kohtu hinnangul ei ole tehingu heakskiiduks ka see, et laps oli teadlik, et tema vara kasutatakse ema omandisse korteriomandi soetamiseks, kuivõrd laps oli tehingu tegemise ajal vaid 10-aastane ja tegemist oli keerulise juriidilise tehinguga ning selle tagajärgedega.
21.Samas on kohus nii lapse esindaja kui eestkosteasutuse seisukohtadest ja lapse ema ärakuulamisel avaldatust tulenevalt veendunud, et lapse ema ei ole vaidlusalust tehingut teostades olnud pahatahtlik ega ole tegutsenud omakasu eesmärgil. Kohtule on arusaadav, et lapse ema lähtus vaidlusalust tehingut tehes oma parimast äranägemisest ja tema tegelikuks eesmärgiks ei olnud lapse vara kahjustamine. Asja materjalidest nähtuvalt on lapse ja ema vahel tugev ja usalduslik suhe. Lapse muu vara valitsemisel on lapse ema lähtunud lapse parimatest huvidest ja taganud igati lapse vara säilimise. Ärakuulamisel avaldas XXX, et läbirääkimised vaidlusaluse korteriomandi võõrandamiseks on käimas ja ta on nõus korteriomandi võõrandamisel uue kinnisasja soetama oma poja nimele st omandisse. Sellega oli ära kuulamisel nõus ka alaealine XXX , kes avaldas, et tal on tulevikus plaan asuda õppima mõnes Tallinna gümnaasiumis ja siis vajab ta elamispinda Tallinnas.
22.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et lapse varalisi õigusi saab kaitsta lapse emale ettekirjutuse tegemisega ja kinnistu võõrandamiseks tähtaja andmisega ega pea vajalikuks varahooldusõiguse piiramist. Kohus peab mõistlikuks anda korteriomandi asukohaga XXX, XXX alevik XXX vald (registriosa XXX) võõrandamiseks tähtaja 6 kuud arvates käesoleva määruse jõustumisest.
23.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus alaealiste esindaja kulu ja tasu Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste endi kanda.
25.Kohus juhib tähelepanu, et TsMS § 553 kohaselt vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. Määrused, millele laps võib määruskaebuse esitada, tuleb talle isiklikult teatavaks teha. Määruse põhjendust ei pea lapsele teatavaks tegema, kui sellest võib tuleneda kahjulikke tagajärgi lapse arengule, kasvatusele või tervisele.