Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.2014, Rapla Tsiviilasja number 2-13-47078 Tsiviilasi E S hagi G S vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind 3500.- eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja E S (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxx xxx xx-xx), hageja esindaja vandeadvokaadi abi Hannes Toodu, kostja G S (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxx xx), kostja esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg Kohtuistungi toimumise aeg 04.06.2014 Resolutsioon Jagada E S ja G S ühisvara järgmiselt: Jätta G S ainuomandisse korteriomand, asukohaga xxxxx, xxxxx xx-xx, registriosa nr xxxxxx, väärtusega 17 000.- eurot. Välja mõista G S rahaline hüvitis 8500.- eurot enamsaadud ühisvara arvelt E S kasuks. Jätta E S menetluskuludest 67% G S kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub jagada poolte ühisvarana selliselt, et jätta korteriomand, asukohaga xxxxx xx-xx, reg nr xxxxxx, kostja ainuomandisse ning välja mõista kostjalt rahaline hüvitis summas 12 674,70 eurot. 04.06.2014 toimunud kohtuistungil hageja esindaja täpsustas, et palub kostjalt välja mõista hageja kasuks rahalise hüvitise summas 8500.- eurot. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Abielutunnistuse xx.xx.xxxx kohaselt on poolte abielu registreeritud xx.xx.xxxx. Abielulahutuse tunnistuse xx.xx.xxxx kohaselt on abielu lahutatud xx.xx.xxxx Rapla Maavalitsuses. Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna väljavõttega loeb kohus tuvastatuks, et korteriomand, asukohaga xxxxx, xxxxx xx-xx, registriosa nr xxxxxx, omanik on alates xx.xx.xxxx G S. Perekonnaseaduse § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus oma 25.05.2011 otsuses nr 3-2-1-3611 leiab, et enne 01.07.2010 tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, sest 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduses puudub säte, mille järgi tuleks abikaasade ühis- ja lahusvara määrata pärast 01.07.2010 eseme omandamise ajast sõltumata kindlaks 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse sätete järgi. Korteriomandi omandamise ajal kehtis kuni 01.07.2010 kehtinud PerekS § 14 lg 1, mis sätestas, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Tunnistaja A K ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et kostja tuli tema juurde sooviga saada korteri ostmiseks laenu. Tunnistaja laenas kostjale 2000.a korteri ostmiseks 50 000.- kr. Tunnistaja abikaasa suri 2013.a ning tema matustel tunnistaja ütles kostjale, et kostja tunnistajale enam midagi võlgu ei ole. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et tunnistaja A.K kinkis kostjale 50 000.- kr korteri ostmiseks. Tunnistaja A.K ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et tunnistaja A.K laenas 50 000.- kr kostjale korteri ostmiseks. Asjas ei oma tähtsust, et 2013.a tunnistaja leiab, et ta hoopis kinkis 50 000.- kr kostjale korteri ostmiseks. Tunnistaja A.K ütlused selle kohta, et ta tegelikult kinkis raha kostjale 2000.a, ei ole usaldusväärsed, kuna käesoleval ajal on kostjale kasulik 50 000.- kr saamine kinke teel. Kostja ei tõendanud, et hageja oli teadlik 50 000.- kr kinkimisest kostjale. Kui reaalselt oleks toimunud nii suure summa kinkimine abielu ajal, oleks hageja sellest teadlik olnud. Hageja võttis kohtuistungil omaks, et tunnistajalt laenati 50 000.- kr korteri ostmiseks, kus pooled pidid elama hakkama. Hageja omaksvõttu kinnitasid tunnistaja A.K sellekohased ütlused. Kohus loeb tunnistaja A.K ütlused raha laenamise osas usaldusväärseks tõendiks, kuna ütlused raha kinkimise kohta olid vastuolulised ning samuti olid need vastuolus kostja seisukohtadega. A K kinnituskirja ei loe kohus lubatud tõendiks, kuna kinnituskiri ei