Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 29.08.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-14-51094/21
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 29.08.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1197

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik

Raivo Einula

Otsuse kuupäev

29. august 2014

Tsiviilasja number

2-14-51094

Tsiviilasi

XXX vs XXX abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlustoiming

Lõpplahend hagimenetluses

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, viibimiskoht XXX, XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht rahvastikuregistris XXX; tegelik elukoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi ja lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) abielu, milline on sõlmitud 03.oktoobril 2006 Eesti Vabariigis Eesti Metodisti Kiriku vaimuliku XXX poolt ning mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX ja välja antud abielutunnistus nr XXX.

2.Toimetada XXX käesolev kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetluskulud

3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4.Välja mõista XXX(isikukood XXX) Eesti Vabariigi kasuks temale antud menetlusabi kulud riigilõiv 75 eurot (seitsekümmend viis

2-14-51094 eurot) riigituludesse. Riigilõiv 75 eurot tuleb tasuda hiljemalt 30.09.2015 Maksu-ja Tolliameti kontole vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole. Selgituseks märkida: XXX, tsiviilasja nr 2-1451094, riigilõiv. Hageja võib riigilõivu riigituludesse tasuda osade kaupa, kuid kogu väljamõistetud summa peab olema tasutud hiljemalt 30.09.2015.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

5.Alates 01.10.2015 kuni täitmiseni kohustada XXX tasuma riigituludesse väljamõistetud menetluskulude (riigilõiv) osas viivist VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik XXXesitas 15.04.2014 Tartu Maakohtule hagi XXX vastu abielu lahutamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse, milles palub end vabastada hagiavalduselt riigilõivu tasumisest. Tartu Maakohus edastas hagi 29.04.2014 määrusega kohtualluvusel Harju Maakohtule, kuhu toimik saabus 04.06.2014. Hageja ja kostja on abiellunud XXX XXX ning abiellumist tõendab samal päeval Eesti Metodisti Kiriku vaimuliku XXX poolt koostatud abieluakt nr XXX ja välja antud abielutunnistus nr XXX. Hageja viibib kinnipeetavana XXX, karistuse lõpptähtaeg on 09.11.2018. Hageja nägi abikaasat viimati 5-6 aastat tagasi ja pärast seda ei ole abikaasadel mingisugust kontakti olnud. Kostja viibimiskoht on hagejale teadmata. Seega ei ole abielu võimalik lahutada Perekonnaseisuametis. Kohus rahuldas hageja menetlusabi taotluse 25.06.2014 määrusega ja vabastas hageja hagilt riigilõivu tasumisest summas 75 eurot. Kohus võttis hagi menetlusse 25.06.2014. Kohus määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Hagimaterjalid ja kohtukutse on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teade avaldatud 08.07.2014).

Hageja kuulati ära kohtuistungil Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas 02.07.2014 läbiviidud videokonverentsi vahendusel XXX Vanglast. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Hageja ja kostja ei ole kunagi koos elanud, kuna mõlemad viibisid kinnipeetavana kinnipidamisasutuses. Hageja on kostjaga abielu ajal ainult kaks korda kohtunud ja ei mäleta täpselt, millal ta abikaasat viimati nägi. Abielusuhted on lõppenud ja hageja ei tea kostja elukohta. Hageja ei soovi leppida ja ei pea võimalikuks abielu jätkamist. Hageja soovib asja sisulist lahendamist ja abielu lahutada. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Hageja ja kostja on Eesti Vabariigi kodanikud. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostja, kellele hagiavaldus ja kohtukutse on kätte toimetatud avalikult, ei ole hagile vastanud ja kohtuistungile ilmunud. Samuti ei ole kostja põhistanud hagile vastamise võimatust ega teavitanud kohut võimalikust seaduslikust takistusest kohtusse ilmumisel. Kostja loetakse istungi

2-14-51094 toimumise ajast nagu ka asja sisust teavitatuks. 18.08.2014 taotles kohtuistungil videokonverentsi vahendusel ära kuulatud hageja asja sisulist lahendamist. Kohus aktsepteeris hageja taotlust. Kohus leiab, et asja on võimalik lahendada sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 179 lg 1 kohaselt, riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, mõistab kohus hagejalt välja temale antud menetlusabi kulud, s.o. riigilõivu 75 eurot. Kohus määrab TsMS § 179 lg 5 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise tähtaja ja kohustab hageja tasuma riigituludesse 75 eurot hiljemalt 30.09.2015. Hageja võib riigilõivu riigituludesse tasuda osade kaupa, kuid kogu väljamõistetud summa peab olema tasutud hiljemalt 30.09.2015. TsMS § 179 lg 6 kohaselt, Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud pärast tähtaja saabumist. TsMS § 179 lg 9 kohaselt, kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.