Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

31.12.2014 on kostja kohustatud maksma hagejale igakuiselt elatist summas 177,50 eurot ning perioodil 01.01.2015- 31.12.2015 on kostja kohustatud maksma hagejale igakuiselt elatist summas 195 eurot ning alates 01.01.2016 kuni hageja täiesealiseks saamiseni * maksma hagejale elatist, mis on vastavuses PKS § 101 lg 1 sätestatud määraga; kohustada kostjat tasuma VÕS § 113 lg 1 ning § 94 sätestatud viivist kuni väljamõistetud elatisesummade täieliku tasumiseni; rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja ei esita hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust või jätab mõjuva põhjuseta ilmumata kohtu eelistungile või kohtuistungile; tunnistada elatise väljamõistmise otsus viivitamata täidetavaks seadusjärgse miinimummäära ulatuses; kohustada kostjat väljamõistetud elatisraha tasuma hageja seadusliku esindaja E. V. pangakontole *; määrata kindlaks menetluskulude jaotus pannes kõik hageja menetluskulud kostja kanda; asja lahendamisel tagaseljaotsusega mõista kostjalt hageja kasuks välja kantud menetluskulud vastavalt lisatud kohtukulude nimekirjale, mille esitamiseks anda hagejale täiendav tähtaeg. 06.05.2014. a määrusega jättis kohus käiguta A. L. hagi (esindaja kaudu) R. K. vastu igakuise elatise suurendamise ja viivise väljamõistmise nõudes ja andis hageja lepingulisele esindajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so hagiavalduse täpsustamiseks viivisenõude osas (sh esitada selge viivisenõude arvestus) ja riigilõivu tasumiseks vastavalt esitatud viivisenõudele riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisas 1 sätestatud määras. 11.05.2014. a esitas hageja (lepingulise esindaja kaudu) viivisearvestuse ja tasus riigilõivu viivise nõudelt. 15.05.2014 võttis kohus esitatud hagi menetlusse. 26.05.2014 esitas kostja kirjaliku vastuse. Kostja tunnistab, et alates hagiavalduse esitamisest on ta nõus elatise suurendamisega elatise minimaalmääras. Muus osas kostja hagi ei tunnista, leides, et see on seadusega vastuolus. 31.05.2014 esitas hageja oma täiendavad seisukohad. 04.08.2014 vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil. Hageja loobus kohtuistungil alljärgnevatest nõuetest: hageja kasuks tagasiulatuva elatise väljamõistmine perioodi 31.05.2013 – 30.04.2014 eest summas 762,88 eurot, viivisenõudest ja kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise nõudest. Kostja kinnitas, et ei nõua hagejalt menetluskulude väljamõistmist kostja kasuks osas, milles hageja on nõudest loobunud. Pooled välistasid määruskaebuse esitamise õiguse menetluselõpetamise määrusele. Nõude ülejäänud osas tegid pooled alljärgneva kompromissi. Kostja R. K. kohustub suurendama makstavat elatist 102.26 eurolt hageja kohta 177.50 euroni kuus. Kostja R. K. kohustub tasuma A. L. kasuks elatist igakuiselt 177.50 € alates 01.05.2014.a. kuni 31.12.2014.a. Kostja R. K. kohustub tasuma A. L. kasuks elatist igakuiselt 195 € alates 01.01.2015.a. kuni A. L. täisealiseks saamiseni kuid mitte vähem kui on vabariigi valitsuse poolt kehtestatud pool kuupalga alammäära. Elatist tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja E. V. arveldusarvele nr. *. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette hiljemalt 20-ks kuupäevaks. Pooled välistasid määruskaebuse esitamise õiguse menetluselõpetamise määrusele. Pooled lepivad kokku, et kumbki pool kannab ise oma menetluskulud. Pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse. Kohtumääruse põhjendus TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 2 järgi kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

Kohus võtab vastu osalise hagist loobumise ja lõpetab selles osas tsiviilasjas menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kohtuistungil, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Kohus teavitas pooli ka menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja edasikaebe korrast ning pooled loobusid määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 661 lg 4 alusel. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

TsMS § 174 1 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist käesoleva seadustiku § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Hageja ei ole nõudnud kostjalt menetluskulusid. Kostja ei nõudnud hagejalt menetluskulude väljamõistmist osas, milles hageja hagist loobus. Seega jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses ja menetluskulud jätnud poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja seaduslik esindaja E. V. on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 11.05.2014 Rahandusministeeriumi kontole EE932200221023778606 viitenumber 2900072369 summas 60 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1⁄2 so 30 eurot. Riigilõiv kanda E. V. pangakontole *. Riigilõivu tagastamise osas määruskaebust esitada ei saa.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.