Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 30.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number: 2-14-14563/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.07.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 963

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Tartu Maakohus

Kohus Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.juuli 2014.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva

Tsiviilasja number

2-14-14563

Tsiviilasi

L. P. ) hagi I. P. elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1597,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: L. P. - isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxxx Seaduslik esindaja: H. P. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx-xxxx e-post: Kostja: I. P. isikukood xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx,

esindajad

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Välja mõista I. P. alaealise lapse L. P. xxxxxxxxxx) kasuks tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, s.o alates 01.04.2013 kuni 31.03.2014 (kaasa arvatud) 1972 (üks tuhat üheksasada seitsekümmend kaks) eurot 50 senti.

2.Alates 01.04.2014.a. mõista I. P. elatis alaealise lapse L. P. xxxxxxxxxx) kasuks igakuiselt 177 (ükssada seitsekümmend seitse) eurot ja 50 senti, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3.Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette H. P. Swedbank.

EE552200221018719188

Elatise maksmise kohustus on I. P. lapse täisealiseks saamiseni või kuni täisealiseks saanud lapse poolt põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis,

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

7.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja

nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hagimaterjalid on I. P. kätte toimetatud 21.04.2014 (tl 11). Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2014.a. on 177,50 eurot. PKS § 101 2.lõike alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks, et igakuise elatise suurus muutub, kui muudetakse selle aluseks olevat Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumpalka) selliselt, et elatis ühele lapsele ei oleks väiksem, kui pool miinimumpalka. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tema kasvamiseks ja arenguks piisavate vahendite saamiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et elatise nõudmisel seaduses sätestatud miinimummääras ei ole vajalik täiendavalt tõendada lapse vajadusi. Seega tuleb käesoleval ajal üldjuhul pidada lapse ülalpidamiseks vajaliku rahasumma suuruseks ühes kuus 355 eurot ning ühe vanema osaks sellest 177,50 eurot (elatise miinimummäär). PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna hageja on taotlenud elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt , mõistab kohus elatise kuni hagi esitamiseni välja ühekordse summana – 1972,50 eurot (9x 160 eurot + 3x177,50 eurot) Alates 01.aprillist 2014 mõistab kohus elatise välja 177,50 eurot kuus, kuid kuna elatis ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tuleb edasiselt elatise maksmise kohustuse täitmisel arvestada, et igakuine elatis ei oleks väiksem, kui seaduses sätestatud miinimummäär. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.