Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
18. juuli 2014.a. Haapsalu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
1597,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja J A (isikukood *, elukoht *; Hagejate seaduslik esindaja R A (isikukood *, elukoht *; epost *); Kostja J C K (isikukood *, elukoht *; tel *, e-post *); Kostja lepinguline esindaja Hanna Kivirand, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, Endla tn 4, Tallinn 10142; e-post: [email protected], tel *;
Kohtuistung
08.04.2014.a., 12.06.2014.a. määratud kirjalik menetlus
J A hagi J C K vastu igakuise elatise nõudes
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista J C K J A kasuks välja elatis 118,33 eurot (ükssada kaheksteist eurot ja 33 senti) kuus, kuid mitte vähem kui 2/3 poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, alates 10.02.2014.a. kuni J A täisealiseks saamiseni *
3.Mõista J C K J A kasuks välja tagasiulatuv elatis 796,69 eurot (seitsesada üheksakümmend kuus eurot ja 69 senti) ajavahemiku 04.06.2013.a. kuni 09.02.2014.a. eest.
4.Võtta vastu hageja osaline loobumine hagist elatise nõudes ajavahemiku 11.02.2013.a. kuni 09.02.2014.a. eest summas 598,45 eurot ja lõpetada selles osas tsiviilasjas menetlus.
5.Hagejale J A makstav elatis tuleb kostjal J C K kanda hagejate seadusliku esindaja R A arveldusarvele iga kuu 15. kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.
6.Käesoleva kohtuotsuse ärakiri saata menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 66,67 % ulatuses kostja kanda ja 33,33 % ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest
2-14-50075
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.10.02.2014.a. esitatud hagiavalduse kohaselt ei ole kostja J C K last J A rahaliselt toetanud, seetõttu palub hageja seaduslik esindaja R A kostjalt lapsele välja mõista elatis mitte vähem kui pool elatise maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 10.02.2014.a. kuni J A täisealiseks saamiseni *. Samuti palub hageja kostjalt J C K välja mõista tagasiulatuvalt hagi esitamisest alates ühe aasta ulatuses ajavahemiku 11.02.2013.a. kuni 09.02.2014.a. eest hageja J A kasuks elatis 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses summas kokku 1937 eurot /tl 1-4/.
1.1.Hagiavalduse kohaselt Hageja sündis hageja seadusliku esindaja R A ja kostja J C K abielust Hiiumaal 14.03.2004.a. (lisa 1). Hageja oli 4 aastane kui kostja aprillis 2008.a. lahkus kodunt pere juurest. Hageja on olnud ligi 6 aastat hageja isa, tema ema A K ja isa abikaasa S A hooldada, kasvatada ja ülal pidada. Hageja vanemate juriidiline abielu lahutati 20.03.2010.a. (lisa 3). Hageja elab koos isaga, isa seadusliku abikaasaga S A ja nende ühise lapse M-L A ja õpib Haapsalu Põhikooli III a klassis (lisa 2). Hagejat peab ainuisiklikult kogu üleval hageja isa R A, kes kannab ka kõik hageja kasvatamisega seonduvad kulud.
1.2.Kostja ei ole ligi 6 aastat hagejat ülal pidanud, ega hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud, mille tõttu hageja peab vajalikus ja võimalikuks oma õigust realiseerida ja esitab elatisenõude kostjale tagasiulatuvalt hagi esitamisest ühe aasta ulatuses ajavahemiku 11.02.2013.a. kuni 09.02.2014.a. kohta summas 1937.- eurot. Tagasiulatuva nõude arvestuslikud alused on täiseurodes summeeritult 1937.-eurot.: 1) 2013.a. veebruarikuu 18 päeva eest 102.86 eurot (160:28x18); 2) 2013.a. märtsikuu-detsembrikuuni eest 1600 eurot (160x10); 3) 2014.a. jaanuarikuu eest 177.50 eurot; 4) 2014.a. veebruarikuu 9 päeva eest 57.05 eurot (177.50:28x9).
1.3.Hageja seaduslik esindaja leiab, et vanemad peavad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Antud juhul on asjas oluline kohtul hinnata, et hageja ühel vanemal (hageja isal) on lisaks endale ülal pidada eelmärgituna 4 isikut, kostjal on ülal pidada üks isik, elatise väljamõistmisel jääks kostja ülal pidada 2 isikut seega on kostja kohustused ülalpidamises oluliselt ehk kahekordselt väiksemad. Seega peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades ja hageja esitatud miinimumnõue on igati mõistlik ja kohustuslik täita kostja poolt ning temalt märgitu välja mõista.
1.4.18.03.2014.a. on hageja esitanud seisukoha kostja väidetele, mille järgi hageja seaduslik esindaja ei nõustu kostja vastuväidetega /tl 56-61/. hageja jääb hagiavalduse juurde ja ei nõustu kostja väitega, et elatist on makstud hageja seaduslikule esindajale või A K. Pangakonto väljavõttest nähtub, et 2013.a. märtsist kuni maini on kostja teinud ülekandeid A K pangakontole summas 60 eurot selgitusega „kommiraha“, mida hageja esindaja ei loe elatiseks. Hageja esindaja nõustub kostjaga, et viimane on toonud hagejale riideesemeid, mida aga ei ole saanud kasutada nende kasutuskõlbmatuse tõttu. Hageja esindaja leiab, et kostja esitatud pangakonto väljavõte ei tõenda perioodil 2013.a. aprill kuni 2014.a. veebruar hagejale taskuraha andmist, nimelt on pangakonto ja pangakaart kostja enda kasutuses, seetõttu ei ole hageja saanud nimetatud raha kasutada. Hageja seaduslik esindaja kinnitab, et hageja on elanud tema juures alates 04.06.2013.a. Hageja ja esindaja kostja vaheline kokkulepe ei ole sõlmitud eesmärgil vabastada kostja oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust pärast 27.06.2013.a.
2-14-50075
Hageja ei nõustu kostjaga selles, et tal oleks õigus PKS § 102 lg 1 alusel vabaneda osaliselt ülalpidamise kohustusest, kuna ei ole võimeline andma ülalpidamist. Hageja seaduslik esindaja leiab, et kostja esitatud pangakonto väljavõte annab alusel eeldada, et kostja enda ja ta teise alaealise lapse ülalpidamine on tagatud. Nimetatud väljavõttest nähtuvad suured ja regulaarsed kulutused, mis viitavad hageja esindaja selgituste kohaselt kõrgele elatustasemele. Samuti nähtub kontoväljavõttest, et kostja teeb reguaalrselt sissemakseid oma kontole, seega on kostja sissetulekud vähema kui aastase perioodi jooksul 12 150,39 eurot, mis on rohkem, kui kostja on kohtule avaldanud, so vanemahüvitis 259,34 eurot kuus.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja kohtule 12.03.2014.a. edastatud vastuses hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu /tl 2934/. Kostja palub jätta J A nõue J C K vastu edasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks osaliselt rahuldamata, mõistes J C K välja igakuise elatise summas 80 eurot ning jätta J A nõue J C K vastu tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks täielikult rahuldamata.
2.1.A K juures elas hageja kuni 2013. aasta juulini, mil hageja seaduslik esindaja hageja enda juurde elama võttis. Tõele ei vasta väide, et kostja ei ole hageja kasvatamises peale 2008. aastat osalenud. 2008. aastast kuni 2013. aasta juulini, kui laps elas oma vanaema, A K juures, olid hageja ja kostja pidevas suhtluses. Kui laps elas A K juures, toetas kostja regulaarselt A K, kuid tegi seda A K nõudmisel alati sularahas. Samuti on kostja lapsele vajalikke asju ostnud, kuid peale ühe hagejale jalgrattaostu tõendava tšeki ühtegi kuludokumenti säilinud ei ole (lisa nr 1). Hagejale taskuraha andmine on tõendatav kostja pangakonto väljavõttega (lisa nr 2).
2.2.2013. aasta juulis, kui hageja seaduslik esindaja otsustas võtta hageja A K juurest enda juurde elama, sõlmisid hageja seaduslik esindaja ja kostja ka sellekohase kokkuleppe. Lisaks lapse elukohale leppisid vanemad omavahel kokku, et kõik hageja ülalpidamisega seotud kulud kannab hageja seaduslik esindaja, suuremad kulutused otsustakse kokkuleppel ja ostetakse kahasse või vastavalt maksevõimekusele ning hageja seaduslikul esindajal ei ole kostjale tagasiulatuvalt ega ka tulevikus rahalisi pretensioone (lisa nr 3). Kuna kostja täitis kuni 2013. aasta juulini oma ülalpidamiskohustust hagejat kasvatanud A K elatist makstes ja 27.06.2013 sõlmisid hageja seaduslik esindaja ja kostja tulenevalt kostja kehvast varanduslikust seisundist kokkuleppe, mille kohaselt kannab hageja ülalpidamisega seotud kulud peaasjalikult hageja seaduslik esindaja, ei ole põhjendatud nõuda kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt.
2.3.Kostjal puuduvad võimalused hagiavaldusega taotletud summas hagejale igakuiselt elatist maksta, kuivõrd kostjal on ka teine ülalpeetav laps, 1-aastane J F K, (lisa nr 4) ja kostja ainukeseks sissetulekuks on vanemahüvitis summas 259,34 eurot (lisa nr 2). Seoses 1-aastase lapse hooldamisega ei ole kostjal võimalik suurema sissetuleku teenimiseks tööle minna. kostja ainukeseks sissetulekuks vanemahüvitis summas 259,34 eurot ja kostjal ei ole maja ega autot. Kostja elab koos oma abikaasaga üüripinnal (lisa nr 5) ja peres on üks auto, mida kasutab ainult kostja abikaasa. Arvestades asjaolu, et kostja ainuke sissetulek on vanemahüvitis summas 259,34 eurot, jääks kostja teine laps, J F K elatise väljamõistmisel PkS § 101 lõikes 1 sätestatud määras varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja, mistõttu palub kostja hageja kasuks välja mõista elatise summas 80 eurot.
2.4.01.04.2014.a. on kostja esitanud kohtule täiendava seisukoha vastuseks hageja 18.03.2014.a. esitatud seisukohtadele /tl 87-91/. Kostja leiab, et on põhjendamatu hageja väide, justkui ei oleks kostja poolt toodud riideesemed hagejale väljanägemise või eelneva kasutamise tõttu sobinud, kuivõrd hageja seadusliku esindaja majanduslik olukord hageja vastusest nähtuvalt ei võimaldagi osta lapsele hinnalisi brändiriideid ja –jalatseid. Kostja on soovinud peale kokkuleppe sõlmimist 27.06.2013 teha kulutusi hageja ülalpidamiseks. Kokkuleppe kohaselt pidid vanemad suuremate tarbeesemete soetamisel jagama kulutused kahasse või vastavalt maksevõimekusele, millest tulenevalt on kostja hageja seaduslikult esindajalt korduvalt küsinud, kas ta soovib kostja rahalist abi hagejale vajalike hinnalisemate esemete soetamisel, kuid saanud alati negatiivse vastuse (lisa nr 1 ja lisa nr 2). Õige on hageja väide, et hagejale tegi pangakonto kostja ja ka nimetatud kontoga
2-14-50075
seotud pangakaart on kostja valduses. Kostja on teinud hageja pangakontole ülekandeid selleks, et eraldada hageja vajaduste rahuldamiseks kasutatav raha oma pere majandamiseks kasutatavast rahast. Kui kostja on hagejaga kohtudes talle raha andnud, on ta eelnevalt hageja pangakontolt raha välja võtnud või kandnud eelnevalt oma arvele, et sealt hageja tarbeks raha välja võtta. Vanemad on 27.06.2013 sõlminud kokkuleppe elatise maksmise kohta. Sõlmitud kokkulepe punktist 2 nähtub otseselt, et hageja seaduslik esindaja võtab enda kanda kõik hageja kasvatamise, koolitamise jm ülalpidamisega seonduvad kulud ja vaid suuremate ostude sooritamisel tehaks kulutused pooleks või jaotatakse vastavalt vanemate maksevõimekusele – kokkuleppe sõlmimise ajal ja ka praegusel hetkel vastab sellesisuline kokkulepe vanemate varanduslikule olukorrale, mida tulebki lapse ülalpidamiskohustuse jaotamisel arvesse võtta. Kostja märkib, et tema sissetulekuks on vanemahüvitis summas 259,34 eurot ja sellele lisanduvad sularahaülekanded, mis nähtuvad kontoväljavõttelt on teostatud kostja abikaasa poolt perekonna vajaduste rahuldamiseks. Kostja abikaasa F K viibib aeg-ajalt töölähetustel ja sellest tulenevalt peab ta vajalikuks tagada kostjale ka enda eemal viibimise ajal vajalikud vahendid perekonna majandamiseks, nagu näiteks üüri ja küttepuude eest tasumiseks ning toidupoes ostude sooritamiseks. Nimetatut ei saa käsitleda kostja sissetulekuna ega kujundada selle alusel seisukohta tema majandusliku olukorra kohta, nagu hageja seda ekslikult teeb.
MENETLUSE KÄIK
3.1.18.02.2014.a. võttis Pärnu maakohus hagiavalduse menetlusse /tl 18/.
4.08.04.2014.a. toimunud eelistungil jäid kohtumenetluse pooled kirjalike seisukohtade juurde /tl 98-99/. Kohus andis tähtaja taotluste, tõendite ja seisukohtade esitamise tähtajaks 22.04.2014.a.
4.1.22.04.2014.a. on kohtule edastatud avalduses märkinud, et palub mõista kostjalt J C Kangurilt hageja J A kasuks välja elatis ajavahemiku 04.06.2014.a. kuni 09.02.2014.a. eest kokku summas 1338,55 eurot. Hageja esindaja teatas kohtule, et nõustub kirjaliku menetlusega /tl 101-102/.
4.2.22.04.2014.a. esitas kostja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks, millega palub kohtul kohustada hageja seaduslikku esindajat esitama pangakontode väljavõtted hageja seadusliku esindaja sissetulekute tõendamiseks. Kostja nõustus kirjaliku menetlusega /tl 104-107/.
4.3.29.04.2014.a. esitas hageja seaduslik esindaja seisukoha, millega nõustub osaliselt kostja tehtud kulude lapse ülalpidamiseks summas 33,79 eurot /tl 119-121/.
4.4.14.04.2014.a. on kostja esitanud täiendavad seisukohad, mille järgi kostja ei nõustu hageja esindaja seisukohaga selles, et kostja on tegelikke sissetulekuid varjanud /tl 139-141/.
5.15.05.2014.a. on kohus rahuldanud kostja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks ja kohustas hageja seaduslikku esindajat R A esitama kohtule enda kasutuses olevate pangakontode väljavõtted, samuti kohustati Maksu- ja Tolliametit esitama kohtule andmed R A sissetulekute kohta /tl 145/.
6.12.06.2014.a. määras kohus kirjaliku menetluse võimaldades menetlusosalistel esitada Pärnu Maakohtule avaldusi ja seisukohti kuni 02.07.2014.a. /tl 213/. Pooled ei esitanud kohtule määratud tähtajaks täiendavaid seisukohti.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja seisukohtadega ning kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja kostja, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja tuleb ka osaliselt rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel.
8.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas:
2-14-50075
- R Aja J C K kooselust on sündinud J A - hageja vanemate kooselu lõppes 2008.a., kui kostja asus hagejast eraldi elama; - alates 04.06.2013.a on hageja elanud hageja seadusliku esindaja juures; - kostja on kandnud kulutusi, mis on seotud hagejaga alates 07.06.2013.a. kuni 08.02.2014.a. summas 95,69 eurot /tl 109-113/.
9.1.PKS § 100 lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Alates 01.01.2013.a. kehtiva palga alammäära järgi on elatise miinimum 160 eurot kuus ühe lapse kohta ja alates 01.01.2014.a. on 177,50 eurot kuus. Kostja on osaliselt hagi õigeks võtnud nõustudes elatise väljamõistmisega edasiulatuvalt vähendatud ulatuses, so summas 80 eurot kuus ja palub jätta täielikult rahuldamata tagasiulatuva nõude elatise väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul ei ole kostja täitnud piisavalt ülalpidamise kohustust, sest J C K on täitnud laste ülalpidamise kohustust ebaregulaarselt ja ebapiisavas ulatuses, so vähem kui PKS § 101 lg 1 sätestatud alamääras lapse kohta, milles puudub ka vaidlus. Hageja on taotlenud elatise nõude rahuldamist miinimummääras alates 10.02.2014.a. hagiavalduse esitamisest Pärnu Maakohtule. Kostja leiab, et temal puuduvad võimalused maksta hagejale igakuiselt elatist, sest kostjal on teine ülalpeetav laps ja kostja ainsaks sissetulekuks on vanemahüvitis 259,34 eurot kuus. PKS § 102 lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on kohtule tõendina esitanud J F K sünnitõendi, millelt nähtub, et 23.01.2013.a. sündinud lapse ema on kostja J C K/tl 47/. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub kostja igakuise sissetulekuna Sotsiaalkindlustusameti poolt ülekantav vanemahüvitis 259,34€ ja peretoetus 19,18€ /tl 37-45/. Maksu- ja Tolliamet on kohtu nõudmisel edastanud väljavõtte kostja maksustatava tulu kohta ajavahemikul 01.03.2013.a. kuni 30.04.2014.a., mille järgi on kostja maksustatavaks tuluks Sotsiaalkindlustusameti väljamaksed kokku summas 4144,19 eurot /tl 155/. Igakuise kuluna on kostja kohtule tõendanud eluruumi üürilepingust tulenevad maksed 160 eurot kuus, mida kostja maksab enda pangakontolt /tl 48, 42/. Hageja leiab, et vastuväide elatise vähendamiseks ei ole põhjendatud, sest konto väljavõttelt nähtuvad kostja poolt tehtud sularaha sissemaksed, samuti on kostja elukaaslane kolme ärihingu juhatuses, mis näitab kostja kõrgemat elustandardit. Väidete tõendamiseks on hageja kohtule esitanud äriregistri väljavõtted, mille järgi on kostja abikaasa Anderan Grupp OÜ, OÜ Hybriidjaht ja OÜ Arteran Grupp juhatuse liikmeks /tl 122-124/. Kohus leiab, et antud tõenditest ei nähtu iseenesest, et kostja perekond omaks keskmisest suuremat sissetulekuid, sest juhatuse liiget ei saa samastada äriühinguga, kes omab vara osanikest ja juhtorgani varast eraldi. Seetõttu ei leia kõrgem elatustase kinnitust ka hageja esindaja esitatud Hiiu Lehe 27.08.2013.a. artikli väljatrükist, millest võib lugeda, et vähemalt ühel äriühingul on olemas reaalne majandustegevus /tl 126/. Kostja perekonna sissetulek kohta on kohtule esitatud tõendina OÜ Arteran Grupp palgatõendi, mille järgi on juhatuse liikme F K juhatuse liikme tasuks 511 eurot kuus /tl 114/, millega on ka lõplikult kummutatud hageja esindaja väited kostja perekonna suurtest sissetulekutest. Asjaolu, et kostja on enda kontole teinud sularaha sissemakseid ei muuda kohtu järeldust, sest arvestades nimetatud maksete suurust ning kostja ja tema abikaasa sissetulekuid ei ole need summad ebatavaliselt suured, mis osutaks varjatud sissetulekutele. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (RKTKo 3-2-1-69-13, p 17). Kohus ei nõustu hageja esindaja väitega, et miinimum elatise nõude korral tuleks hinnata vanemate sissetulekute proportsioone. PKS § 101 lg 1 sätestab elatise väikseima suuruse, mida saab korrigeerida PKS §
2-14-50075
102 lg 1 sätestatud erandlikele asjaoludele tuginedes. Kohus leiab, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aastal valminud uurimus "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika"). Seega ei tohi üldjuhul lapsele välja mõistetav elatis olla väiksem, kui PKS § 101 lg 1 sätestatud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuid kohus leiab, et käesolevas asjas on leidnud kinnitust erandlikud asjaolud, mis lubavad vähendada miinimum elatise määra. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal, seetõttu tuleb arvestada kostja teist ülalpeetavat alaealist last, keda kostja J. C. K peab ülal pidama. Kostja sissetulekuks on üksnes vanemahüvitis ja ta kasvatab alaealist last, mis takistab temal täiendavat sissetulekut leida, seetõttu vähendab kohus elatise nõuet 1/3 võrra. Kohus leiab, et nimetatud suuruses elatise nõue tagab hageja ja ka kostja ülalpidamisel oleva lapse võrdse kohtlemise. Kohus võtab seejuures arvesse, et kostja lapse isa F K omab samuti sissetulekut aidates sellega kostjat kulude kandmisel, seetõttu ei ole põhjendatud kostja taotlus 80 euro suuruse elatise väljamõistmiseks. Hageja toimetulekut silmas pidades ei saaks elatist vähendada alla poole, kuna hageja esindajal on ülalpidamisel ka teised lapsed, seetõttu jääks hageja temaga koos elava vanema kontode väljavõttelt nähtuvate sissetulekute ja teisele lapsele elatise maksmise ja laenukohustusi arvestades olukorda, kus tal ei oleks tagatud piisavalt rahalisi vahendeid /tl 125, 127, 173-212/. Elatise nõue alates hagi esitamisest 10.02.2014.a. tuleb rahuldada. Kohus mõistab hageja J A kasuks välja elatise mitte vähem, kui 2/3 poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast kuus (177,50€ x 2/3), so 2014.a. aastal 118,33 eurot ühes kuus. Seega palga alammäära suurenemisel tuleb kohtuotsuse täitmise käigus automaatselt ümber vaadata ka väljamõistetud elatise suurus.
9.2.Hageja nõuab kostjalt tagasiulatuvalt elatist ajavahemiku 04.06.2013.a. kuni 09.02.2014.a. eest 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses summas, so kokku 1338,55€ /tl 136/. PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 13). Kostja palub jätta tagasiulatuv elatise nõue rahuldamata, sest 27.06.2013.a. sõlmisid hageja seaduslik esindaja ja kostja tulenevalt kostja kehvast varanduslikust seisundist kokkuleppe, mille kohaselt kannab hageja ülalpidamisega seotud kulud hageja seaduslik esindaja. Vastuväite tõendamiseks on kostja esitanud kohtule kokkuleppe, millega on pooled 27.06.2013.a. leppinud kokku mh hageja J A seotud kulude kandmise /tl 46/. Kokkuleppe kohaselt kannab R A igapäevased kulud ning suuremate tarbeesemete soetamise kulud kantakse J K ja R A poolt võrdses osas. Vaidlust ei ole selles, et kokkulepe on sõlmitud, kuid hageja esindaja leiab, nimetatud kokkulepe on tühine. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. PKS § 109 alusel kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Kohus leiab, et kostja ülalpidamise kohustuse välistamise tõttu on 27.06.2013.a. sõlmitud kokkulepe tühine. Nimelt ei ole selle kokkuleppe järgi kostjal mingitki kohustust igakuiselt muretseda lapse jaoks vajaminevate kulude tasumise eest. Üldsõnaline kokkulepe, millega kostja võtab endale kohustuse tasuda suuremate kohustuste eest ei ole piisav, laps vajab igapäevast hoolitsust ja sellega kaasnevad paratamatult kulud toidule, riietele, transpordile jms, seetõttu on kokkulepe ebamõistlik, sest ei järgi kohtu hinnangul alaealise lapse tegelikke huve. Kohtu järeldust ei muuda kostja poolt kohtule esitatud Facebooki väljatrükid, millega kostja on hageja seaduslikult esindajalt küsinud, kas ta saab lapsele riideid osta, millele hageja esindaja on vastanud eitavalt /tl
2-14-50075
94-96/. Tulenevalt PKS § 100 lg 1 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ja üksnes mõjuval põhjusel, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kohus leiab, et tagasiulatuv elatise nõue tuleb rahuldada, sest kostja ei ole elatist andnud. Seega võib hageja nõuda elatise välja mõistmist kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka siis, kui kohustatud vanem ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt või on täitnud seda ebaregulaarselt. Kostja palub tagasiulatuvast elatise nõudest maha arvata kostja tehtud kulutused hagejale perioodil 11.02.2013.a. kuni 11.02.2014.a., mille kohta on esitanud pangakonto väljavõtte. Nimetatud väljavõttelt nähtuvad kulud kokku summas 95,69 eurot, mis tuleb nõudest maha arvata /tl 109113/. Kohus leiab, et kulude seos hageja isikuga on leidnud kinnitust nii väljavõttelt nähtuvate selgitustega, mida hageja seaduslik esindaja ei ole sisuliselt vaidlustanud. Küll aga nõustub kohus hageja esindaja seisukohtadega selles, et elatise maksmisena ei saa arvestada J C K pangakonto väljavõttel kajastuvate ülekannetega hageja J A pangakontole /tl 37-41/. Kostja on võtnud eelistungil õigeks hageja seadusliku esindaja väited, et J A kontot kasutab kostja ise, seetõttu on nii maksjaks, kui ka konto kasutaks kostja ise. Hageja on tagasiulatuvat nõuet vähendanud summas 598,45 eurot ja on loobunud elatise nõudest perioodi 09.02.2013.a. kuni 03.06.2013.a. eest /tl 101/. Lõplik tagasiulatuv nõue on 1338,55 eurot. Kohus leiab, et ka tagasiulatuvat elatise nõuet tuleb vähendada PKS § 102 lg 2 alusel /vt selgitusi kohtuotsuse p-st 9.1./. Seega tuleb hageja kasuks välja mõista elatis kokku summas 892,38 eurot, so perioodil 04.06.2013.a.-30.06.2013.a. eest 96 eurot (106,67:30x27), 2013.a. juulist kuni detsembri eest kokku 640,02 eurot (106,67x6), 2014.a. jaanuarikuu eest 118,33 eurot ja 2014.a. veebruarikuu 9 päeva eest 38,03 eurot (118,33:28x9). Eeltoodust tuleb lahutada kostja kantud kulu summas 95,69 eurot, lõplik väljamõistetav tagasiulatuv elatisenõue on seega 796,69 eurot. Võttes arvesse, et hageja on tagasiulatuvast nõudest osaliselt, so summas 598,45 eurot loobunud, siis jätab kohus nimetatud osas nõude läbi vaatamata. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hageja osalise loobumise vastu ja lõpetab osaliselt menetluse tagasiulatuva nõude osas. Hagihind
10.Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Miinimumelatise suurenemise korral tuleb tsiviilasja hind määrata selle järgi, milline on kohtulahendi tegemise ajal hageja lõplik nõue, arvestades mh miinimumelatise suurenemist. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1597,50 eurot (177,50x9) hageja kohta, kokku 1597,50 eurot. Alates hagi esitamisest edasiulatuvalt ei tule lugeda hagihinna mõttes eraldi nõueteks ja neid ei liideta TsMS § 134 lg 1 esimese lause järgi (RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 19). Menetluskulud
11.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Esialgset hagis on hageja kostjalt nõudnud tagasiulatuvalt 1937 eurot, kohus on aga välja mõistnud 796,69 eurot, samuti on vähendanud 2/3 ulatuses edasiulatuvat elatise nõuet. Kohus leiab, et
2-14-50075
arvestades rahuldatud hagi proportsioone jääb kostja kanda 66,67% menetluskuludest ja hageja kanda 33,33 % menetluskuludest. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.