Harju Maakohus
Kohus
Tartu maantee kohtumaja Kohtunik
Raivo Einula
Otsuse kuupäev
30. juuni 2014
Tsiviilasja number
2-13-41095 XXXvs XXXabielu lahutamise nõudes
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
Lõpplahend hagimenetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, sünd. XXX, elukoht XXX)
2-13-41095 Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik XXXesitas 04.09.2013 Harju Maakohtule hagi XXXvastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud XXXVenemaal Gorki (Nižegorodi) oblasti Navašino (Navašinskij) rajooni Perekonnaseisuameti büroos ning abiellumist tõendab samal päeval koostatud abieluakt nr XXX ja välja antud abielutunnistus nr XXX. Pooled elavad lahus alates 2003. aastast; kostja elukoht on Venemaal, seega ei ole abielu võimalik lahutada Perekonnaseisuametis. Kohus võttis hagi menetlusse 06.09.2013. Hagi on kostjale kätte toimetatud 11.11.2013 posti teel ja 01.04.2014 Venemaa kompetentse kohtu kaudu. Kohus määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Hageja kuulati ära kohtuistungil Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas 21.11.2013. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Abielusuhted on lõppenud 2003. Hageja ei soovi leppida ja ei pea võimalikuks abielu jätkamist. Kostjale on kohtu poolt ärakuulamiseks esitatud küsimused edastatud kätte toimetamiseks Venemaa kompetentse kohtu kaudu. Venemaa Nižegorodi oblasti Navašino rajooni kohus kuulas kostja isiklikult ära 01.04.2014. Kostja kinnitas, et abielusuhted on lõppenud 2010 ning et ta on nõus abielu lahutamisega, ei soovi leppida ja ei pea võimalikuks abielu jätkamist.
Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.
2-13-41095 PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (RVES) § 60 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. RVES § 57 lg 3 kohaselt, kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus juhindub ka Eesti Vabariigi Riigikogus 26.01.1993 vastu võetud ja 19.03.1995 jõustunud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mille artikli 28 kohaselt abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust.
2-13-41095 Hageja registreeritud elukoht on Eesti Vabariigis ja tal on määratlemata kodakondsus. Kostja registreeritud elukoht on Eesti Vabariigis ja tema tegelik elukoht on Venemaal, kostja on Venemaa kodanik. Abikaasad on abiellunud Venemaal ja abikaasade viimane ühine alaline elukoht oli Eesti Vabariigis. Seega saab hageja ja kostja abielu lahutada Eesti kohus. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Kohus on hageja ära kuulanud isiklikult. Kostja elab Venemaal, mistõttu ei saa kostja Eestisse kohtusse ärakuulamisele ilmumist eeldada. Kostjale on hagiavaldus isiklikult kätte toimetatud ning kostja on Harju Maakohtu õigusabitaotluse alusel isiklikult ära kuulatud Venemaa kompetentse kohtu poolt. Kostja on hageja nõude 01.04.2014 Venemaal Nižegorodi oblasti Navašino rajooni kohtus toimunud ärakuulamisel õigeks võtnud. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.