Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2014, Rapla Tsiviilasja number 2-14-861 Tsiviilasi K K hagi K K vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1800.- eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja K K, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx x-xx, hageja esindaja K V, kostja K K, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxxxxxx xxx xx x xx, xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 06.06.2014 Resolutsioon Välja mõista K K elatis igakuiselt 177,50 eurot alates 01.07.2014 poja K, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või kui täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Välja mõista K K elatis ajaperioodi 01.01.2013 kuni 30.06.2014 eest 346,50 eurot K K kasuks. Menetluskulud jätta K K kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja palub välja mõista kostjalt elatise 200.- eurot hageja ülalpidamiseks ja tagasiulatuvalt 50% kehtivast alampalgast kuus alates 01.01.2013. Kohtuistungil 06.06.2014 hageja esindaja täpsustas, et on nõus elatise miinimummääras väljamõistmisega. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse K isa, kohustatud teda ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse järgi oli 2013.a 160.- eurot ja 2014.a 177,50 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostjalt tuleks hageja ülalpidamiseks välja mõista elatis summas 200.- eurot. Kuna hageja esindaja nõustus kostjalt elatise miinimummääras väljamõistmisega, siis hageja ei pea tõendama tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Hageja esitas avalduse maksekäsu kiirmenetluses elatise väljamõistmiseks 08.01.2014. Arvelduskonto väljavõttega loeb kohus tuvastatuks, et 01.01.2013 kuni 31.12.2013 on tasunud kostja hagejale elatist summas 1751.- eurot, kuid pidanuks tasuma 1920.- eurot. Ajaperioodil 01.01.2013 kuni 31.12.2013 on kostjal tasumata elatis summas 169.- eurot ning 2014.a jaanuarikuu eest 177,50 eurot. Kokku on elatise võlgnevus 346,50 eurot. Kostja sõnul oli ta töötu ning ei saanud seetõttu elatist hagejale maksta. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud
määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ülalpidamisel on peale hageja veel üks laps – xx.xx.xxxx sündinud E-L. Kohus loeb kostjal peale hageja veel ühe lapse olemasolu mõjuvaks põhjuseks kostjalt elatise väljamõistmiseks miinimummääras. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja sõnul oli ta mõned kuud töötu, kuid kohus leiab, et see ei vabasta kostjat hageja ülalpidamisest miinimummääras. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt 346,50 eurot, kuna nimetatud summas on hageja kostjalt ajaperioodil 01.01.2013 kuni 30.06.2014 ettenähtud miinimummäärast vähem ülalpidamist saanud. Kostjalt kuulub hageja ülalpidamiseks väljamõistmisele alates 01.07.2014 elatis miinimummääras, s.o 177,50 eurot igakuiselt, et oleks tagatud hagejale kindlus elatise saamiseks. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist miinimummääras ning on seda teinud 2014.a juunikuuni, k.a. Seega kostja on võimeline hageja ülalpidamist toetama perekonnaseaduses ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud määras. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.