Liiklussüüteod

28.08.2025 kuulutati käesolevas kriminaalasjas tagaotsitavaks (II, 142-144) 08.02.2025 kell 22:05 peeti kahtlustatavana KarS § 4231 ja KarS § 184 lg 1 järgi kinni ja 10.02.2025 kell 14:28 vabastati kinnipidamisest (II, 49-53) 18.11.2025 kell 12:10 peeti kahtlustatavana KarS § 4231 järgi kinni ja 20.11.2025 kell 09:40 vabastati kinnipidamisest (V, 18-19) 11.02.2026 kell 03:15 peeti kahtlustavana kinni Tartus XXX (VII, 121-125) 12.02.2026 vahistati kuni 11.04.2026 (VII, 137143) 17.03.2026 anti kohtu alla kriminaalasjas nr 1-26-1430 (ühendatud käesoleva kriminaalasjaga nr 1-25-7087) ja tõkend vahistamine jäeti muutmata 17.03.2026 saabus kohtusse 16.03 2026. a Alari Ujoki koostatud taotlus tema kriminaalasja kohtus lühimenetluse korras arutamiseks (X, 29)

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Alari Ujok KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Alari Ujok KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Alari Ujok KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Alari Ujok KarS § 4231 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Alari Ujok KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista Alari Ujokile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 7 (seitse) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel, seoses kriminaalasja menetlemisega lühimenetluses, vähendada 7 (seitset) aastat vangistust 1/3 võrra, see on 2 aasta 4 kuu vangistuse võrra, ja mõista Alari Ujokile karistuseks 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Alari Ujoki eelvangistuses 08.-10.02.2025 ja 18.-20.11.2025 viibitud 6 (kuus) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 4 (neli) aastat 7 (seitse) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Alari Ujoki eelvangistuses alates 11.02.2026 viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja lugeda 4 aasta 7 kuu 24 päeva vangistuse kandmise alguseks 11.02.2026. a. Tõkend vahistamine jätta Alari Ujoki suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata ja tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, mil Alari Ujok jätkab talle karistuseks mõistetud vanglakaristuse kandmist.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Alari Ujokilt riigituludesse menetluskuluna kokku 13323.32€ (kolmteist tuhat kolmsada kakskümmend kolm eurot kolmkümmend kaks senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest:

 672 € tulirelvaekspertiisi kulu [I, 28; KrMS § 175 lg 1 p 3; 20.02.2025. a ekspertiisiakt nr 25E-AN00200-01 (I, 23-25)]  1666 € DNA-ekspertiisi kulu [I, 39: 3570 €; KrMS § 175 lg 1 p 3; 07.03.2025. a ekspertiisiakt nr 25E-GE00144-01 (I, 32-40); uuriti kokku 15 objekti, neist 7 objekti seondub kriminaalasjaga, ülejäänud 8 objekti väärteomenetluse kulu; 7 objekti kulu 1666 €]  672 € tulirelvaekspertiisi kulu [I, 129; KrMS § 175 lg 1 p 3; 13.05.2025. a ekspertiisiakt nr 25E-TB00077-01 (I, 126-132)]  2540.16 € DNA-ekspertiisi kulu [I, 141: 3710 €; KrMS § 175 lg 1 p 3; 15.05.2025. a ekspertiisiakt nr 25E-GE00416-01 (I, 133-142); uuriti kokku 17 objekti, neist 9 objekti seondub kriminaalasjaga, ülejäänud 8 objekti väärteomenetluse kulu; 9 objekti kulu 2540.16€; müts-maskiga seonduv DNA-ekspertiisi kulu 210€ jäi 27.06.2025. a prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruses riigi kanda (I, 152)]  268 € narkootilise aine ekspertiiskulu [I, 197); KrMS § 175 lg 1 p 3; 26.02.2025. a ekspertiisiakt nr 25E-AN00209-01 (I, 196-198)]  2310 € DNA-ekspertiisi kulu [I, 208; KrMS § 175 lg 1 p 3; 11.03.2025. a ekspertiisiakt nr 25E-GE00154-01 (I, 202-209)]  630 € DNA-ekspertiisi kulu [II, 38; KrMS § 175 lg 1 p 3; 05.06.2025. a ekspertiisiakt nr 25E-GE00489-01 (II, 33-39)]  124€ joobe tuvastamise kulu (KrMS § 175 lg 1 p 3; I, 164,167)  86.80€ asitõendi teisaldamise kulu (KrMS § 175 lg 1 p 6; V, 35-36)  1007.28€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4; II, 122125, 127-130, 136-139, 145-156; VI, 145-146; VII, 147-152; VIII, 139-142)  982.08€ riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4; X, 55-56)  2365€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 1) 670 € narkootilise aine ekspertiiskulu [I, 24; 20.02.2025. a ekspertiisiakt nr 25E-AN0020001 (I, 23-25)] ei kuulu kriminaalasja juurde, käib väärteomenetluse juurde, sest 08.05.2025 lõpetati kriminaalmenetlus, kuna asjas väärteotunnused ja asja materjalid edastati väärteomenetlusse (I, 44-46). 782 € narkootilise aine ekspertiiskulu [I, 124; 13.06.2025. a ekspertiisiakt nr 25EAN00542-01 (I, 123-125)] ei kuulu kriminaalasja juurde, käib väärteomenetluse juurde. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3, mille kohaselt tuleb menetluskulu tasuda pärast kohtuotsuse jõustumist 1 kuu jooksul. Menetluskulu tasumata jätmisel nõutakse võlgnevus sisse täitemenetluse korras. Kohtutäituri kaudu võlgnevuste sissenõudmisel tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Kaitsja taotlused, jätta osa menetluskuludest riigi kanda ja võimaldada menetluskulud tasuda 12 jooksul ositi, jätta rahuldamata, kuna kaitsja taotluste rahuldamine pole riigi huvides olukorras, kus süüdistatava enda käitumine on põhjustanud ulatuslikud menetluskulud, iseäranis DNA-ekspertiisi kulud, ning 12 kuu jooksul kogu menetluskulu ositi enam kui 1110 euro suuruste maksetena tasumine pole reaalne, mistõttu on põhjendatud kohtuotsus esimesel võimalusel saata täitmiseks kohtutäiturile, et Alari Ujoki vanglas tööle asudes saaks tema töötasust hakata tegema võlgnevuste katteks kinnipidamisi. Süüdistatavale Alari Ujokile kriminaalasjades nr 1-25-7087 ja nr 1-26-1430, mis ühendati kohtus ühiseks menetluseks, riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat Anu Pärteli (Pärtel) 01.04.2026. a kaitsjatasutaotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure kasuks 982 eurot 08 senti (summa on koos käibemaksuga, sellest käibemaks 190 eurot 08 senti) advokaat Anu Pärteli (Pärtel)

süüdistatava Alari Ujoki kaitsjana riigi õigusabi korras üldmenetluses ja sellele ühendatud kriminaalasjas nr 1-25-7087 järgnenud lühimenetluses osutatud õigusabi eest. Menetluskulu 13323.32€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99926700011811 ühele järgmistest kontonumbritest:     

SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV PANK EE957700771001523585 COOP PANK EE774204278607566704

Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-25-7087 menetluskulu 02.04.2026. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

ASITÕENDID

KarS § 83 lg 4, KarS § 421 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada käsitöönduslikult ümber ehitatud kaks püstolit koos padrunisalvedega: Blow F92 kaliiber 9 mm P.A.K. nr B0514-21092454 ja Blow F92 kaliiber 9 mm P.A.K. nr B05i421050034, millised tulirelvad on 10.03.2025. a relva ja laskemoona üleandmisevastuvõtmise akti nr 63/25 (I, 43) ja 01.07.2025. a relva ja laskemoona üleandmisevastuvõtmise akti nr 136 (I, 151) alusel hoiul Politsei- ja Piirivalveametis Lõuna prefektuuris Tartus Riia 132. KarS § 83 lg 4, KarS § 191 alusel konfiskeerida Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olevad ekspertiisist alles jäänud narkootilised ained [26.02.2025. a ekspertiisiakt nr 25EAN00209-01 (I, 196-198)] ja jätta need narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel riiklikku ekspertiisiasutusse Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti seaduses sätestatud korras käitlemiseks kuni nende hävinemiseni. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel soonkinnisega kilekotid pakendites AU1 (7 soonkinnisega kilekotti) ja AU2 (10 soonkinnisega kilekotti), millised asuvad 26.06.2025. a hoiule võtmise aktiga nr 25ATH35265 (I, 219) hoiul Politsei- ja Piirivalveametis Lõuna prefektuuris Tartus Riia 132. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel katkine musta värvi rattalukk (II, 25 fotod), mis asub 08.07.2025. a hoiule võtmise aktiga nr 25ATH35422 (II, 48) hoiul Politsei- ja Piirivalveametis Lõuna prefektuuris Tartus Riia 132. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Alari Ujoki mobiiltelefonide Apple iPhone 11Pro, Samsung Galaxy S23 Ultra, Xiaomi Redmi 15 ja Lenovo Tab M10 Plus (TB311FU) vaatlemisel loodud koopiafailid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde kõik salvestised andmekandjatel (asuvad I ja II köite lõpus ning VI köite tagakaanel ümbrikus). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta prokuratuuri infosüsteemis PRIS kriminaalasja juures asuvad salvestused kriminaalasja juurde. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel jätta kohtueelse menetluse käigus tagastatu need esemed tagasi saanud isikute seaduslikku valdusesse, kasutusse ja käsutusse. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel jätta kohtueelse menetluse käigus G. G. tagastatud jalgratas (I, 47-50), L. K.-A. tagastatud elektriline tõukeratas (I, 47), E. M.-K. tagastatud jalgratas (VI, 11) ja J. O. K. tagastatud elektriline jalgratas (VI, 89, 115) need esemed tagasi

saanud isikute seaduslikku valdusesse, kasutusse ja käsutusse ning vabastada tagastatu asitõendi staatusest. 17.04.2025. a läbiotsimisprotokollis (I, 84-114) kajastatud esemetest on 07.07.2025. a aktiga (I, 150) Alari Ujokile tagastatud Tommi Hilfiger õlakott koos selle sees hõbedast sõrmusega ja musta värvi mustriga Adidas õlakott (I, 150) ning 01.07.2025. a aktiga (I, 147) on Alari Ujokile tagastatud musta värvi müts-mask (I, 152-154, 147), must-valge Makita akutrell koos akuga ja lisa-akuga (I, 85), musta värvi kott kirjega Deko, mille sees punast värvi laserlood, LG televiisor seerianumbriga 610MARZDZ598 (I, 85), Makita akutrimmer DUR181 seerianumbriga 0257760Y (I, 85), Metabo elektriline lööktrell (I, 85), valget värvi iPad, mille ekraani parempoolne nurk on katki ja mis on lukustatud numbriparooliga (I, 85), roheline puidust kast, milles piikvasar Demoltion Hammer DARH320 seerianumbriga DRH0367LNEST2101 (I, 85), musta värvi elektriline tõukeratas ProX Bicycle Parts Expert (I, 85), ruudulises New Yorker kilekotis kollast värvi lõiketangid (I, 85), sinist värvi jalgratas kirjetega „ranger“ ja „Jamis“ (I, 85), punast värvi lõiketangid, kaks paari identsed musta-punaka värvusega lõiketangid, valget värvi karbis kirjega iPad roosat värvi iPad koos adaptri ja juhtmega, lukustatud numbriparooliga (I, 85). (I, 147) Alari Ujokilt 08.02.2025 Tartus XXX sõiduautost reg nr XXX kiirreageerijate poolt leitud ja vallasasjana hoiule võetud elektrišokirelva (I, 210-212) kohta on uurija 19.02.2025. a õiendi (I, 220) kohaselt materjalid edastatud väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. 06.05.2025. aktiga tagastati Alari Ujokile käekell Huawei watch 4 classic ja neli nutitelefoni: Apple iPhone 11Pro, Apple iPhone 16, Samsung Galaxy S23 Ultra, Samsung Galaxy A3 (I, 218). 20.11.2025. a kahtlustatavana ülekuulamisel (V, 20-22) kinnitas Alari Ujok, et on kätte saanud põgenemise ajal 17.11.2025 autosse Audi A6 Avant reg nr XXX jäänud telefonid Samsung Fold 4 ja teine Samsung A. 20.02.2026. a uurija kaaskirjaga tagastati Alari Ujokile Tartu Vanglasse tema isiklike asjade hulka nutitelefon Xiaomi Redmi 15 koos sim-kaardiga, tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab koos mälukaardiga, tahvelarvuti Lenovo Tab M10 Plus, tahvelarvuti Lenovo Tab 4 10 Plus (VII, 120). T. J. tagastatud sõiduautos Audi A6 Avant reg nr XXX olnud esemed jäetud hoiule T. J.

(V, 8-10).

TSIVIILHAGID

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2, 4, TsMS § 440 lg 1, 2, TsMS § 444 lg 3 alusel rahuldada kannatanute L. K.-A., AmeiZing OÜ, DORMIKOR OÜ, J.O. K. tsiviilhagid varalise kahju hüvitamise nõudes ja välja mõista Alari Ujokilt: L. K.-A. kasuks 107.17€ (ükssada seitse eurot seitseteist senti; makse saaja: L. K.-A., Swedbank arvelduskonto nr XXX) DORMIKOR OÜ kasuks 139€ (ükssada kolmkümmend üheksa eurot; makse saaja: DORMIKOR OÜ, LHV Pank arvelduskonto nr EE427700771002524512) J. O. K. kasuks 240€ (kakssada nelikümmend eurot; makse saaja: J. O. K., Swedbank AS arvelduskonto nr XXX)

AmeiZing OÜ kasuks 322.40€ (kolmsada kakskümmend kaks eurot nelikümmend senti; makse saaja: AmeiZing OÜ, LHV Pank arvelduskonto nr EE917700771007945251) Kriminaalasjas nr 1-25-7046 süüdistatava J. G. poolt kokkleppe juurde jäämisel ja kohtu poolt selles kriminaalasjas kokkuleppele vastava kohtuotsuse tegemisel kuulub AmeiZing OÜ-le 322.40€ hüvitamisele Alari Ujokil ja J. G. solidaarselt. Kannatanutel tekib kohtuotsuse jõustumisest alates õigus pöörduda Alari Ujokilt tsiviilhagi võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Jõustunud ja jõustumise märkega kohtuotsust kohtutäituri poole pöördumiseks küsida Tartu kohtumajast Tartu Maakohtu kantseleist või elektroonselt kohtu menetlusposti aadressilt: [email protected].

KOHTUOTSUSE VÄLJASTAMINE

Kohtuotsus edastada prokurörile, kaitsjale ja kannatanutele E. M.-K. ( XXX ), K. K. ( XXX ), J. O. K. ( XXX ), kannatanu J. O. K. seaduslikule esindajale M. T. ( XXX ), OÜ DORMIKOR seaduslikule esindajale juhatuse liikmele A. N. ( XXX ), L. K.-A. ( XXX ) ja AmeiZing OÜ seaduslikule esindajale juhatuse liikmele A. K. ( XXX ). Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Viivitamatult edastada kohtuotsus kinnipidamisasutusele, millises vahistatud süüdistatav viibib. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks:  vangistusasutusele, kus Alari Ujok viibib  Politsei- ja Piirivalveametile kahe tulirelva konfiskeerimiseks ja hävitamiseks  Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile konfiskeerimise täitmiseks  Politsei- ja Piirivalveametile asitõendite hävitamiseks  Politsei- ja Piirivalveametile keskkriminaalpolitseis asuvate koopiafailide hävitamiseks  pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile.

TEAVITUSED

KrMS § 38 lg 5 p 1,2 alusel teavitada füüsilisest isikust kannatanuid J. O. K. (VI, 93), K. K. (VII, 9) ja alaealise J. O. K. seaduslikku esindajat M. T. (VI, 150) nende soovil süüdimõistetu vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Füüsilisest isikust kannatanud L. K.-A. (II, 13) ja E. M.-K. (VI, 5) ei soovi saada KrMS § 38 lg 5 p 1,2 täheldatud teavitusi süüdimõistetu vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel ei saa prokuratuur apellatsiooni esitada lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus

olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 17. aprilliks 2026. a kella 15-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata.

PÕHIOSA

MENETLUSE KÄIK

12.12.2025. a saabus kohtusse üldmenetluses menetlemiseks 12.12.2025. a ringkonnaprokurör Külli Saksa (Saks) koostatud süüdistusakt Alari Ujoki süüdistuses KarS § 4181 lg 2 p 1, KarS § 184 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 4, 7, KarS § 4231 järgi koos lisadega (IX, 1-12). Kohtumenetluses sai selle kriminaalasja numbriks 1-25-7087 ja see määrati 12.12.2025. a kohtunik Marju Persidskaja menetlusse. 18.12.2025. a Tartu Maakohtu esimehe Marek Vahingu käskkirjaga määrati kriminaalasi nr 125-7087 kohtunik Heli Sillaotsa menetlusse (IX, 13-18). 19.12.2025 esitas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel kaitseakti (IX, 26-27). 19.12.2025 koostatud kaitseaktis avaldab kaitsja, et ta on tutvunud kriminaalasja materjalidega ja neist nähtub, et ühte tõukeratta vargust Alari Ujok ei tunnista, muid kuritegusid tunnistab. Selles kriminaalasjas olid suvel A. Ujokiga kokkuleppe läbirääkimised, kuid karistuse osas kokkuleppele ei saadud. Kohtus tuleb uurida prokuratuuri süüdistusaktis nimetatud ja kohtule esitatavaid tõendeid ja neid siis hinnata, sh vaieldavas episoodis, et kas on tõendatud või mitte. Kaitsjal ei ole kohtule iseseisvaid taotlusi esitada. Kaitsja nõustub kohtusse kutsutavate isikute osas. Tsiviilhagi, mis esitatud solidaarselt G. ja Ujoki vastu 322,40 euro nõudes, võtta menetlusse, kuna hagi on esitatud õigeaegselt. L. K.-A. poolt esitatud tsiviilhagi 107,17 euro nõudes võtta menetlusse, kuid kas seda on alust rahuldada, sõltub sellest, kas Alari Ujoki süü on tõendatud või mitte, kuna kohtueelse menetluse ajal A. Ujok vaidles sellele hagile vastu. Kaitsjal ei ole iseseisvaid taotlusi ega täiendusi tõendite esitamiseks. Kohtusse kutsutavate isikute osas nõustub kaitsja süüdistusaktis nimetatutega.

(IX, 26-27)

Eelistung kriminaalasjas numbriga 1-25-7087 toimus 06.01.2026 (IX, 31-33). 06.01.2026. a kohtu alla andmise määrusega kriminaalasjas nr 1-25-7087 (IX, 34-36) anti Alari Ujok kohtu alla süüdistusaktis kajastatud süüdistuses KarS § 4181 lg 2 p 1, KarS § 184 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 4, 7, KarS § 4231 järgi ja kriminaalasja määrati menetleda üldmenetluses 2026. a märtsi lõpus ja aprillis. 03.03.2026. a saabus kohtusse üldmenetluses menetlemiseks 03.03.2026. a ringkonnaprokurör Külli Saksa (Saks) koostatud süüdistusakt Alari Ujoki süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi koos lisadega (X, 1-13). Kohtumenetluses sai selle kriminaalasja numbriks 1-26-1430. 04.03.2026 esitas kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel kaitseakti (X, 21-22). 04.03.2026 koostatud kaitseaktis avaldab kaitsja, et on tutvunud kriminaalasja materjalidega ja vestelnud ka kaitsealusega sellel teemal. Alari Ujok avaldas kaitsjale, et tunnistab ennast talle esitatud süüdistuses süüdi, soovib, et kõik tema kriminaalasjad ühendatakse ja arutatakse ühe korraga ära istungil, millised ajad on juba määratud kriminaalasjas nr 25278050241, mille juurde

käesolevad süüdistused liita. Kaitsja hinnangul on kriminaalasjade ühendamine igati mõistlik. Liiati veel olukorras, kus süüdistatav on avaldanud, et tunnistab oma süüd. (X, 21-22) Kaitseakti kohaselt tuleb kohtus uurida prokuratuuri poolt süüdistusaktis märgitud ja kohtule esitatavaid tõendeid. Kaitsjal ei ole omalt poolt täiendavaid tõendeid esitada. Võimalik, et üks täiendav taotlus tuleb seoses sellega, et Alari Ujok on asunud aktiivselt otsima võimalusi enda narkosõltuvuse raviks. Ta on juba pöördunud Tartu Vanglast Viljandi Haigla rehabilitatsioonikeskusesse, et ennast järjekorda võtta. Vastust käesoleva kaitseakti koostamise ajaks ei ole. Kui selline vastusdokument saabub, siis saab kaitsja taotleda selle kohtu materjalide juurde võtmist. See oleks iseloomustav materjal. Kohtusse kutsutavate nimekirja osas täiendusi ei ole. (X, 21-22) Eelistung kriminaalasjas numbriga 1-26-1430 toimus 16.03.2026 (X, 25-28). 17.03.2026 saabusid kohtusse 16.03 2026. a Alari Ujoki koostatud taotlus tema kriminaalasja kohtus lühimenetluse korras arutamiseks (X, 29) ja 16.03 2026. a Alari Ujoki koostatud taotlus võtta kriminaalasja juurde vastu Viljandi Haigla teatis (X, 30). Prokurör ja kaitsja avaldasid mõlemal eelistungil nõusolekut kriminaalasja menetlemiseks lühimenetluses. SA Viljandi Haigla 25.02.2026. a hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuse teatises (X, 31) antakse teada, et Alari Ujok on registreeritud SA Viljandi Haigla hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuse sõltuvusravi teenuse järjekorda alates 08.04.2025. Teenust osutatakse vastavalt vabade kohtade olemasolule. Teenuse kestvus on individuaalne ja kestab orienteeruvalt 5 kuni 9 kuud. NB! Teenusele kutsumine toimub järjekorra alusel, individuaalsete kokkulepete alusel. Ilma eelneva kokkuleppeta ei saa teenusele asuda. (X, 31) 17.03.2026. a kohtu alla andmise määrusega kriminaalasjas nr 1-26-1430 (X, 34-39) anti Alari Ujok kohtu alla süüdistusaktis kajastatud süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 7, 9 ja KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning tõkend vahistamine jäeti Alari Ujoki suhtes muutmata. Sama kohtumäärusega rahuldati prokuröri, süüdistatava ja kaitsja taotlused Alari Ujoki suhtes kohtusse üldmenetluses saabunud kahe kriminaalasja ühendamiseks. KrMS § 216 lg 3 p 1 alusel ühendas kohus üldmenetluses kohtusse saabunud kriminaalasjad nr 1-257087 ja 1-26-1430, millistes süüdistatavaks on Alari Ujok, ühiseks menetluseks (X, 34-39). Ühendatud kriminaalasja numbriks jäi 1-25-7087. Sama kohtumäärusega rahuldati süüdistatava Alari Ujoki 16.03.2026. a kirjalikult koostatud taotlus tema kriminaalasjas lühimenetluse kohaldamiseks, mis saabus kohtusse 17.03.2026. a. Ühendatud kriminaalasja määrati menetleda lühimenetluses avalikul kohtuistungil Tartu Maakohtus Tartu kohtumajas (Tartus Kalevi tn 1):  31. märtsil 2026 algusega kell 10 kohtusaalis nr 223  01. aprillil 2026 algusega kell 10 kohtusaalis nr 223 (X, 34-39) 17.03.2026. a kaaskirjaga (X, 40) edastas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel kohtule SA Viljandi Haigla hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuse 17.03.2026. a teatise (X, 41-42). Selles teatakse, et Alari Ujok on registreeritud SA Viljandi Haigla hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuse sõltuvusravi teenuse järjekorras alates 08.04.2025. SA Viljandi Haigla hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuses pakutava programmi kestvus on 5-9 kuud, teenusele asumine on vabatahtlik, põhineb kliendi isiklikul motivatsioonil ning isik peab keskusega ise ühendust võtma. Peale seda kui klient on end järjekorda registreerinud, teatakse talle prognoositav ravile asumise aeg ning teenust osutatakse vastavalt vabade kohtade olemasolule (X, 41-42). 31.03.2026 ja 01.04.2026 toimus ühendatud kriminaalasjas kohtuistung lühimenetluses. 31.03.2026 soovis süüdistatav anda kohtuistungil ütlused ja teda ristküsitleti. Kohtuvaidlus ja

süüdistatava viimane sõna olid 01.04.2026. a. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine toimus 02.04.2026. a. SÜÜDISTUS KarS § 4181 lg 2 p 1 JÄRGI TSIVIILKÄIBES KEELATUD TULIRELVADE EBASEADUSLIKUS KÄITLEMISES Alari Ujoki süü on tõendatud selles, et tema, omamata relvasoetamisluba, relvaluba ning relva ümbertegemise luba, käitles, see on omas, valdas ja hoidis ebaseaduslikult tuvastamata ajast hoiatus- ja signaalpüstolit Blow F92 kaliiber 9 mm P.A.K. nr B0514-21092454, mis oli käsitöönduslikult ümber ehitatud pihtamislaenguga laskmiseks ning kuulub tulirelvade hulka ja on laskekõlbulik. Ümberehitamine seisnes relvaraua õõnest tõkise eemaldamises, raua õõne läbimõõdu suurendamises ning sellesse ca 75 mm pikkusega toru kinnitamises. Seda tulirelva hoidis Alari Ujok enda valduses ja enda poolt juhitud sõiduautos Toyota Avensis reg nr XXX kuni sõiduk politsei poolt 04.02.2025 kella 17:10 paiku Tartu linnas K. E. Von Baeri tn 11 juures peatati. Toyota Avensis sõiduautost leiti ja võeti ära relv koos padrunisalve ja ühe omavalmistatud püstolipadruniga, mis asus püstolis relvarauas. Alari Ujoki süü on tõendatud selles, et tema, omamata relvasoetamisluba, relvaluba ning relva ümbertegemise luba, käitles, see on omas, valdas ja hoidis ebaseaduslikult tuvastamata ajast hoiatus- ja signaalpüstolit Blow F92 kaliiber 9 mm P.A.K. nr B05i4-21050034, mis oli käsitöönduslikult ümber ehitatud pihtamislaenguga laskmiseks ning kuulub tulirelvade hulka ja on laskekõlbulik. Ümberehitamine seisnes relvaraua õõnest tõkise eemaldamises ja raua õõne läbimõõdu suurendamises. Seda tulirelva hoidis Alari Ujok enda valduses ja enda poolt kasutatavas Tartu linnas XXX asuvas garaažis kuni see politsei poolt 17.04.2025 kella 18:30-23:30 ajal läbiotsimise käigus Tartu linnas XXX asuvast garaažist leiti ning koos padrunisalvega ja kolme omavalmistatud püstolipadruniga ära võeti. Kolmest püstolipadrunist üks asus selle leidmise ajal salves. Kaks püstolipadrunit asusid koos püstoliga ja selle salvega samas Tommi Hilfigeri õlakotis (pakend SS LO09). Süüdistuses kajastatud neljast omavalmistatud püstolipadrunist neljas (pakend SS LO05) leiti ja võeti ära 17.04.2025 läbiotsimise käigus kõrval asuvast garaažiboksist Tartu linnas XXX Alari Ujokile kuuluvast seljakotist. 27.03.2025. a Politsei- ja Piirivalveameti õiendiga (I, 18) on tõendatud, et teenistus- ja tulirelvade registri andmetel Alari Ujok ei oma ega ole omanud relvaluba ega relvasoetamisluba. 04.02.2025 vallasasja läbivaatuse protokolliga (I, 3) ja vallasasja hoiule võtmise protokolliga (I, 4) on tõendatud, et 04.02.2025 teostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu büroo patrullpolitseinik K. K. Tartu linnas K. E. Von Baeri tn 11 juures Alari Ujoki kasutuses olnud sõiduki Toyota Avensis reg nr XXX läbivaatuse, mille käigus võeti hoiule sõidukist leitud tsiviilkäibes keelatud ja ümber ehitatud relvataoline ese ümberehitatud vintrauaga, relva nr B0514-21092454, relvarauas padrun (I, 4), relvasalv tühi, relv asus musta värvi kotis. Veel leiti ja võeti hoiule musta värvi karp, milles palju minigripp kotte ja mille sees valget pulbrilist ainet ja mõnes valge pulbri jäägid. Leitud ja hoiule võetud veel süstal ainega. Politsei võttis vallasasjad hoiule kell 18:25. Politseiametnikust tunnistaja O. R. (R.) 04.02.2025. a ütlustega (I, 5-6) on tõendatud, et 04.02.2025. a koos kiirreageerija M. I. (I.) teenistusülesandeid täites märkasid nad kella 17:10 ajal Tartus K. E. Von Baeri tänaval suunaga Jakobi tänava poole sõitmas ebakindla sõidustiiliga sõiduautot Toyota Avensis reg nr XXX, millel pidurituli oli arvatavasti lühisesse

läinud ja pidevalt põles. Otsustasid seda sõidukit kontrollida ja andsid sõidukile peatumismärguande, kasutades sinist ja punast vilkurit. Auto peatus Tartus K. E. Von Baeri tn 11 juures. Juhiks osutus Alari Ujok, kes koheselt tunnistas, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja ta oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltooduga on kooskõlas patrullpolitseinik K. K. (K.) tunnistajana 12.02.2025 antud ütlused

(I, 7-8).

Tunnistaja K. K. 12.02.2025 ütlustega (I, 7-8) on tõendatud, et 04.02.2025 patrullvahetuses koos patrullpolitseinik R. P. olles said nad kella 17:10 paiku kiirreageerijatelt kutse peatatud sõiduki Toyota Avensis reg nr XXX juurde. Kiirreageerijate poolt selle sõiduki kontrollimisel selgus, et sõiduki roolis oli juhtimisõiguseta isik Alari Ujok, lisaks oli sõidukis isik E. V., kellel olid narkojoobele viitavad tunnused. Tekkis kahtlus, et sõidukis võivad olla narkootilised ained. Sõidukit läbi otsides oli sõiduki pagasiruumis läbipaistev kast, milles olid erinevad õlakotid, nendest ühes oli grammikaal. Seda kaasa ei võetud. Tunnistaja K. K. ütlustega (I, 7-8) on tõendatud, et pagasiruumis oli veel musta värvi õlakott, mille sees oli relvataoline ese, mis oli laetud padruniga, eemaldas padruni rauast, tehes relva ohutuks. Kasutas selle käigus tavakindaid. Läbipaistva kasti põhjas olid mõned süstlad, palju erinevaid minigripp kotte ning musta värvi plastikkarp, mille sees oli palju erinevaid minigripp kotte, kus sees oli valget värvi pulbriline aine. Valget värvi pulbrilise ainega mingigripp kotte leidis ka läbipaistva kasti sisust eraldi. Kõik leitud valge pulbrilise ainega minigripp kotid sai pandud kokku musta värvi plastkarpi. Ainetesti leitud valgele pulbrilisele ainele ei teinud. Tunnistaja K. K. ütlustega (I, 7-8) on tõendatud, et sõiduki läbivaatuse ajal oli terve see aeg tema kõrval sõidukit juhtinud Alari Ujok, kes ütles, et pagasiruumis olev läbipaistev kast ja selle sisu ei ole tema oma, vaid kuulub isikule E. V. Relvataolist eset Alari Ujok omaks ei tunnistanud. Pakendasid autost leitud esemed ja võtsid kaasa. Tunnistaja K. K. ütlustega (I, 7-8) on tõendatud, et E. V. viibis sõiduki läbivaatuse ajal patrullsõiduki kongis. Alari Ujok lahkus koos sõidukile järele tulnud kaine ja juhtimisõigust omava B. P. (P.). Koos E. V. koostasid vallasasja hoiule võtmise protokolli. Tunnistajate O. R. (I, 5-6) ja K. K. ütlustega (I, 7-8) on kooskõlas tunnistaja E. V. (V.) 08.05.2025. a ütlused (I, 9-11). Tunnistaja E. V. (V.) 08.05.2025. a ütlustega (I, 9-11) on tõendatud, et 2025. a, kuupäeva ei mäleta, väljas oli väga külm, kui neil oli Alari Ujokiga plaan mööda linna ringi sõita, Alari Ujok tuli võttis auto peale, sõitsid mööda Tartu linna ringi ja pidid minema Alari Ujoki koju, kuna A. Ujok tahtis sealt midagi võtta. Alari Ujok elas Anne Maxima taga olevas kortermajas. Sinna aga ei jõudnudki, kuna kiirreageerijad võtsid maha Toomemäe lähistel. Tunnistaja E. V. (V.) ütlustega (I, 9-11) on tõendatud, et autol, millega nad linnas ringi sõitsid, oli viga, et kui auto mõnest august läbi sõitis, siis hakkasid auto tagatuled vilkuma. Kiirreageerijad ütlesid, et nad seetõttu neid peatasidki, kuna autol oli tehniline rike ja see tundus kahtlane. Kiirreageerija pani Alari puhuma ja palus Alaril autost välja tulla. Ise jäi autosse istuma, kiirreageerija märkas tal käes grippkotte koos amfetamiiniga, taskus olid süstlad, kiirreageerija võttis need ära, ootasid patrulli ja seniks pandi kiirreageerijate bussi istuma, kuna väljas oli külm. Kuna autol uksed käisid, siis arvas, et autot otsitakse läbi. Ühel hetkel tuli kiirreageerija ja küsis relva ja grippkotikeste kohta, mis nad auto pagasnikust leidsid. Vastas, et relv on tema oma. Kiirreageerija küsis, kas padrunit oskad välja võtta ja vastas, et ei oska ja seda relva ei näpi. Kiirreageerijad ütlesid, et relvaraud on omavalmistatud, kuna puurimisjäljed on näha.

Tunnistaja E. V. (V.) ütlustega (I, 9-11) on tõendatud, et tegelikult E. V. ei teadnud, mis asjad Alari Ujokil pagasnikus on. Seda, kelle omad on relv ja narko, ei teadnud. Nägi seda relva esimest korda, kui kiirreageerija seda näitas. Alari ei rääkinud enne, mis asjad tal autos on. 28.02.2025. a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas (IV, 48-50) on tõendatud, et Alari Ujokit karistati 04.02.2025. a kella 17:10 ajal Tartu linnas K. E. Von Baeri tn 11 juures mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, kui teda oli varem juhtimiselt kõrvaldatud, liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 175 trahviühikut, see on 1400 eurot. Otsus jõustus 22.03.2025 (I, 24). Karistusregistri andmetel on see rahatrahv tasumata

(V, 28).

07.02.2025 asitõendi vaatlusprotokollis (I, 12-16) vaadeldakse relvalaadset eset, selle salve ja padrunilaadset eset, mis asuvad õlakotis kirjega „adidas“ (I, 12: foto nr 1). 07.02.2025 asitõendi vaatlusprotokolliga (I, 12-16) on tõendatud, et musta värvi relvalaadne ese (I, 13: fotod nr 2-3) on metalli töötlemise ja lihvimise jälgedega, kohati must värv maha kulunud ja heledam hõbedast värvi metall selle alt välja tulnud. 07.02.2025 asitõendi vaatlusprotokolliga (I, 12-16) on tõendatud, et relvalaadse eseme salv (I, 14: fotod nr 4-5) on musta värvi. Padrunile sarnanev ese (I, 15: fotod nr 6-7) on kuldset värvi, ainult kuuli välja ulatuv osa on musta värvi, padrunil näha kirje „9 mm“. 20.02.2025. a narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 25E-AN00200-01 (I, 23-25) on tõendatud, et 04.02.2025 Alari Ujoki juhitud autost leitud ja ära võetud mustas karbis esemed on narkootiliste ainete jääkidega. Ekspertiisiks esitatud soonsulguriga kilekottidest leiti amfetamiini, metamfetamiini ja 1-fenüületüülamiini (1-PEA) jälgi (I, 23). Värvusetu läbipaistev vedelik massiga 0,45 g plastiksüstlas sisaldab amfetamiini, mille protsendilist sisaldust ei määratud vedeliku vähesuse tõttu. Kolmel lusikal leiti amfetamiini, metamfetamiini ja 1-fenüületüülamiini (1PEA) jälgi. 08.05.2025 lõpetati selles osas kriminaalmenetlus, kuna asjas väärteotunnused ja asja materjalid edastati väärteomenetlusse (I, 44-46). 21.02.2025. a ekspertiisiaktiga nr 25E-TB00024-01 (I, 26-31) on tõendatud, et 04.02.2025. a Alari Ujoki kasutuses ja juhtimisel olnud sõidukist leitud relvalaadse eseme ja selle salve ning relvarauast leitud ja sündmuskohal relvast välja võetud padruni kohta tehti tulirelvaekspertiis (fototabel: I, 29-30). Ekspertiisiakti kohaselt esitati ekspertiisiks musta värvi relvataoline ese, salv ja 1 padrun. Eksperdiarvamuse kohaselt kuulub ekspertiisiks esitatud pihtimislaenguga laskmiseks käsitöönduslikult ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstol Blow F92 kaliiber 9 mm P.A.K. nr B0514-21092454 tulirelvade hulka. Püstoli ümber ehitamine seisneb relvaraua õõnest tõkise eemaldamises, raua õõne läbimõõdu suurendamises ning sellesse ca 75 mm pikkusega toru kinnitamises. Kelgu riiv on tõenäoliselt asendatud omavalmistatud detailiga. Püstol on kõlblik laskude tegemiseks. (I, 27) Esitatud omavalmistatud püstolipadrun, mille valmistamisel on kasutatud hoiatus- ja signaalpüstoli padrunit kaliiber 9 mm P.A.K. ja kummikuuli, kuulus tulirelva laskemoona hulkaja oli laskekõlblik. (I, 28) Esitatud omavalmistatud padrun on ette nähtud laskmiseks omavalmistatud või ümberehitatud tulirelvadest, sh esitatud püstolist nr B0514-21092454. (I, 28) Fototabeli (I, 29-30) fotol nr 2 on näha ekspertiisiks esitatud püstol, padrunisalv ja padrun (I, 29). Fotol nr 3 on püstol sisestatud padrunisalvega (I, 30). Fotol nr 4 on demonteeritud padrun

(I, 30).

Tulirelvaekspertiisi järgselt tagastati menetlejale püstol padrunisalvega (I, 28). Padrun hävis ekspertiisi tegemise käigus (I, 28).

10.03.2025. a relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 63/25 (I, 43) anti käsitöönduslikult ümber ehitatud püstol Blow F92 kaliiber 9 mm P.A.K. nr B0514-21092454 hoiule Tartus Riia 132. 07.03.2025. a ekspertiisiaktiga nr 25E-GE00144-01 (I, 32-40) on tõendatud, et 04.02.2025. a Alari Ujoki kasutuses ja juhtimisel olnud sõidukist leitud relvalaadselt esemelt ja selle salvelt võetud proovide kohta ning relvarauast leitud ja sündmuskohal relvast välja võetud padruni proovide kohta tehti DNA-ekspertiis. Ekspertiisiakti kohaselt on võrdlusmaterjaliks võetud biomeetriaregistrist Alari Ujoki ja E. V. DNA-profiilid (I, 33).

riiklikust

süüteomenetluse

Eksperdiarvamuse kohaselt ei leitud E. V. DNA-d mitte ühestki proovist (I, 34). Alari Ujoki DNA-d leiti salve ülemiselt osalt võetud proovist ja padrunilt (I, 34). Padrunilt (proov nr A250689) ja salve ülemiselt osalt (proov nr A250690) DNA analüüsil saadud profiilid on segaprofiilid, milles eristub peamine DNA-profiil, milles on tuvastatav Alari Ujoki DNA-profiil, mille tõepärasussuhe on 1021 (I, 34, 35). Ekspertiisiakti nr 25E-GE00144-01 punkti nr 2 ja 2.1 kohaselt arvutati Alari Ujoki DNAprofiiliga kokkulangevuse andnud peamise DNA-profiili alusel (proovid koodidega A250689 ja A250690) tõepärasuhe, mille leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteeside paar:  saadud peamine DNA-profiil pärineb Alari Ujokilt  saadud peamine DNA-profiil pärineb tundmatult isikult Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 1021. See tähendab, et antud peamise DNA-profiili saamine on 1021 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Alari Ujokilt, võrreldes sellega, et bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud ühelt tundmatult isikult

(I, 35).

DNA-ekspertiisi järgselt edastati pakendid tehnikaosakonda ja keemiaosakonda (I, 36). Kohtueelses menetluses keeldus kahtlustatav Alari Ujok ütluste andmisest. 07.07.2025. a kahtlustatavana ülekuulamisel (II, 60-66) avaldas Alari Ujok talle KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi esitatud kahtlustuse kohta, et ütlusi ei anna, kuid tunnistab kahe relva omamist. Lühimenetluses 31.03.2026. a kohtus süüdistatavana ütlusi andes jäi Alari Ujok seisukohale, et leidis mõlemad süüdistuses KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kajastatud tulirelvad vanast sõjaväe katakombist enda Tartus XXX asuva elukoha lähedalt. Relvade leidmise ajal olid need 2 relva koos ja samas kohas. Mõlemad relvad leidis samal ajal kas 2024. a lõpus või 2025 alguses ja viis need mõlemad XXX ja XXX tänavate ristiku juures asuvasse garaaži. Need relvad olid leidmise ajal juba ümber puuritud, ei ehitanud neid stardipüstoleid ümber. Süüdistuses kajastatud sõiduauto Toyota Avensis kuulus XXX ja kasutas seda autot enda asjade ühest garaažist teise vedamiseks. Kolis selle autoga enda asju XXX ja XXX tänavate ristmiku kandis asuvast garaažist S. S. kasutuses oleva garaaži kõrval asuvasse garaaži. Kolimise ajal ei pannud tähele, kas relv oli autos, see relv oli meelest läinud. Ka garaažist leitud ja ära võetud relv oli meelest läinud. Ei vaidle vastu sellele, et relvad olid laskekõlbulikud. Kartis neist relvadest lasta, kuna võis õnnetusi juhtuda. Hoidis tollel ajal kõiki enda asju garaažis. Kui esimene relv autost ära võeti, siis sai aru küll, et seda relva ei tohi omada. Teine garaažist leitud ja ära võetud relv sai garaaži paar nädalat enne relva leidmist, kui kolis sinna asju XXX ja XXX tänavate juures asuvast garaažist. Enne võeti üks relv autost ära ja siis läks teine relv S. S. garaaži kõrval asuvasse garaaži. Kui autost relv ära võeti, siis oli kolimine pooleli. Relval olid salves mingid plönnid, võttis need välja ja pani tagasi. Eeltoodud tõenditest nähtuvad asjaolud on kooskõlas selles osas, et 04.02.2025. a oli Alari Ujoki kasutuses olevas sõiduautos süüdistuses kajastatud hoitus- ja signaalpüstol, mis oli käsitöönduslikult ümber ehitatud laskekõlbulikuks tulirelvaks ja mis oli politsei poolt sellest

sõidukist 04.02.2025. a leitud ja ära võetud. Samas on täheldatav, et Alari Ujoki ütlused lahknevad teistest tõenditest kõige enam ja seda just selles osas, millal toimus tema väidetud enda asjade kolimine XXX ja XXX tänavate garaažide juurest S. S. kasutuses oleva garaaži kõrval asuvasse garaaži Tartus XXX, kus 17.04.2025 toimus läbiotsmine ja leiti teine süüdistuses kajastatud hoiatus- ja signaalpüstol, mis on käsitöönduslikult laskekõlbulikuks tulirelvaks ümber ehitatud. Süüdistatava Alari Ujoki väited, nagu ta kolinuks 04.02.2025. a sõiduautoga Toyota Avensis reg nr XXX enda asju ühest garaažist teise, see on Tartus XXX ja XXX tänavate ristmiku juures asuvast garaažist Tartus XXX asuvasse garaaži, pole usutavad olukorras, kus 04.02.2025. a samas autos viibinud E. V. seda enda ütlustes ei kinnita (I, 9-11). Tunnistaja E. V. ütluste (I, 9-11) kohaselt oli neil Alari Ujokiga lihtsalt plaan mööda linna ringi sõita, Alari Ujok tuli võttis auto peale, sõitsid mööda Tartu linna ringi ja pidid minema Alari Ujoki koju, kuna A. Ujok tahtis sealt midagi võtta, aga enne peatasid kiirreageerijad nad Toomemäe lähistel kinni. Süüdistatava Alari Ujoki väited, nagu ta kolinuks 04.02.2025. a sõiduautoga Toyota Avensis reg nr XXX enda asju ühest garaažist teise, see on Tartus XXX ja XXX tänavate ristmiku juures asuvast garaažist Tartus XXX asuvasse garaaži, pole usutavad ka olukorras, kus ka tunnistaja S. S. ütlused (I, 115-117) seda ei kinnita. Tunnistaja S. S. ütluste (I, 115-117) kohaselt hakkas Alari Ujok Tartus XXX asuvat garaaži kasutama umbes kaks päeva enne läbiotsimist, kui Alari Ujok kolis sinna enda asjadega. Kinnistusregistri andmetel on kinnistu asukohaga Tartus XXX omanikuks E. V. (I, 67-68). Tartus XXX asuva kinnistu omanikuks on kinnistusregistri andmetel H. K. (I, 69-70). Rahvastikuregistri andmetel on H. K. üheks XXX S. S. (I, 71) ja S. S. emaks on H. K. (I, 72). Tunnistaja S. S. ütluste kohaselt on Tartus XXX asuva garaažiboksi omanikuks tema XXX H. K.. S. S. ütluste kohaselt kasutab ta enda XXX garaažiboksi juba ligi 3 aastat, võib-olla ka kauem (I, 116). Tunnistajate E. V. ütlustega (I, 9-11) ja S. S. ütlustega (I, 115-117) on ümber lükatud süüdistatava Alari Ujoki ütlused selle kohta, nagu ta tegelenuks 04.02.2025. a ning ka paar nädalat enne 17.04.2025. a läbiotsimist enda asjade kolimisega Tartus XXX ja XXX tänavate ristmiku kandis asuvast garaažist S. S. kasutuses oleva garaaži kõrval asuvasse garaaži Tartus XXX. Tunnistaja E. V. ütlustega (I, 9-11) on tõendatud, et Alari Ujok 04.02.2025. a enda asjade ühest garaažist teise kolimisega ei tegelenud ning A. Ujok ja E. V. sõitsid 04.02.2025. a lihtsalt mööda Tartu linna ringi. Tunnistaja S. S. ütlustega (I, 115-117) on tõendatud, et Alari Ujok kolis Tartus XXX asuvasse garaaži enda asjad alles paar päeva enne 17.04.2025. a läbiotsimist. Eeltooduga on kooskõlas ka tunnistaja E. V. (V.) 17.04.2025 antud ütlused (I, 65-66) selle kohta, et talle kuulub Tartus XXX asuv garaažiboks, mille andis S. S. kasutusse suusõnalise kokkuleppe alusel ca 3 nädalat tagasi, S. S. toimetab ka kõrval asuvas garaažiboksis nr 18. Nende tunnistaja E. V. (V.) ütlustega on tõendatud, et S. S. sai teada Tartus XXX asuva garaažiboksi kasutamisega seonduvaid asjaolusid, kuna E. V. oli selle andnud kasutada S. S., kes omakorda andis selle Tartus XXX asuva garaažiboksi paar päeva enne 17.04.2025. a läbiotsimist Alari Ujoki kasutusse. Osas, millises süüdistatava Alari Ujoki ütlused satuvad vastuollu teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, jätab kohus süüdistatava Alari Ujoki ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale ja lähtub ülejäänud tõenditest ja nendega kooskõlas olevast tõendite kogumist. Kuna kolimine on inimeste elus enamasti küllaltki erakordne sündmus, siis pole usutav, et Alari Ujok sai anda kogemata ja mitteteadvalt tõele mitte vastavaid ütlusi enda asjade kolimise kohta Tartus XXX ja XXX tänavate ristmiku kandis asuvast garaažist S. S. kasutuses oleva garaaži kõrval asuvasse garaaži Tartus XXX. Pigem on taolisest Alari Ujoki käitumisest täheldatav püüd vähendada enda käitumise ohtlikkust. Alari Ujok väitis mõlema süüdistuses kajastatud stardipüstolist laskekõlbulikuks tulirelvaks ümber ehitatud relva kohta, et ta ei

mäletanud 04.02.2025. a tema kasutuses olnud sõiduautos ja 17.04.2025. a tema kasutuses olnud garaažis asunud tulirelvade olemasolu. Eluliselt ei ole usutav, et Alari Ujokil oli mõlema tulirelva olemasolu meelest läinud. Alari Ujoki faktilisest käitumisest nähtub, et ta kasutas mõlemat tulirelva enda turvalisuse tagamiseks, kuna mõlemas relvas oli nende leidmise ajal padrun sees. 04.02.2025 autost leitud ja ära võetud relval oli padrun relvarauas. 17.04.2025. a garaažist leitud ja ära võetud relval oli padrun salves. Taolised asjaolud viitavad sellele, et Alari Ujok oli vajadusel valmis nii enda kasutuses olevas sõidukis kui ka tema kasutuses olevas garaažis olevat relva kasutama. Sellele, et 04.02.2025. a Alari Ujoki kasutuses olnud sõiduautost leitud ja ära võetud tulirelv oli Alari Ujoki oma, viitab ka DNA-ekspertiisi aktist nähtuv asjaolu, et selle relva juurde kuuluvalt salvelt ja selles relvaraua õõnes asunud padrunilt leiti Alari Ujoki DNA-d. 17.04.2025. a leiti ja võeti Alari Ujokilt tema kasutuses olevast garaažist ära veel teinegi tulirelvaks ümber ehitatud stardipüstol koos salve ja padrunitega. 17.04.2025. a läbiotsimisprotokolliga (I, 84-114) on tõendatud, et Tartus XXX ja XXX asuvate garaažide läbiotsimine toimus 17.04.2025 (I, 84-114). Läbiotsimisel tehtud pildid asuvad DVD-R plaadil I köite lõpus. 17.04.2025. a läbiotsimisprotokolliga (I, 84-114) on tõendatud, et läbiotsimisel leiti ja võeti Tartus XXX asuvast garaažist ära laua pealt musta värvi Tommi Hilfiger õlakott, milles musta värvi stardipüstol koos salve ja padrunitega (I, 85; pakend nr SS LO9), mis S. S. ütluste (I, 115-117) kohaselt kuulub Alari Ujokile. Sama läbiotsimise käigus leiti ja võeti Tartus XXX asuvast garaažist ära roheline seljakott, milles üks padrun (pakend nr SS LO5). Samas seljakotis asusid ka musta värvi müts-mask (pakend nr SS LO01) ja lõiketangid (pakendid SS LO02, SS LO03, nr SS LO04). S. S. avaldatu (I, 115-117) kohaselt kuuluvad seljakott ja selles asunud esemed Alari Ujokile. Müts-mask ja lõiketangid on Alari Ujokile tagastatud (I, 147). 01.07.2025. a aktiga esemete üleandmise ja vastuvõtmise kohta (I, 147) on tõendatud, et Alari Ujok ei keeldunud müts-maski ja lõiketangide ning teiste samas aktis nimetatud esemete vastuvõtmisest. Kuna müts-mask ja lõiketangid asusid padruniga (pakend nr SS LO5) samas seljakotis, siis pole kahtlust selles, et ka selle ühe padruni omanikuks oli selle läbiotsimise ajal leidmisel Alari Ujok. S. S. ütluste (I, 115-117) kohaselt kuulub roheline seljakott ja selle sisu Alari Ujokile. Alari Ujok pole senini S. S. avaldatut kahtluse alla seadnud. 13.05.2025. a ekspertiisiaktiga nr 25E-TB00077-01 (I, 126-132) on tõendatud, et 17.04.2025 läbiotsimisel leitud ja ära võetud ühe padruni ning relvalaadse eseme koos salve ja kolme padruniga kohta tehti tulirelvaekspertiis. Ekspertiisiarvamuse kohaselt kuulub pihtamislaenguga laskmiseks käsitöönduslikult ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstol Blow F92 kaliiber 9 mm Р.А.K. nr B05i4-21050034 tulirelvade hulka. Ümber ehitamine seisneb relvaraua õõnest tõkise eemaldamises ja raua õõne läbimõõdu suurendamises. Esitatud püstol nr B05i4-21050034 on kõlblik laskude tegemiseks hoiatus- ja signaalpüstoli padrunitega kaliiber 9 mm P.A.K. ja esitatud omavalmistatud padrunitega laskmisel ja laskekõlbulik püstolipadrunitega kaliiber 9x17 mm laskmisel. Esitatud padrunisalves oli üks padrun. Pakendis SS LO9 oli kolm omavalmistatud püstolipadrunit, mille valmistamisel on kasutatud hoiatus- ja signaalpüstoli padruneid kaliiber 9 mm P.A.K. ja 5,0 mm läbimõõduga teraskuule. Esitatud omavalmistatud padrunid kuulusid tulirelva laskemoona hulka ja on ette nähtud laskmiseks omavalmistatud või ümberehitatud tulirelvadest, sh esitatud püstolist nr B05i4-21050034. Padrunid olid laskekõlblikud. Pakendis SS LO5 oli omavalmistatud püstolipadrun, mille valmistamisel on kasutatud hoiatus- ja signaalpüstoli padrunit kaliiber 9 mm P.A.K. ja 6,4 mm läbimõõduga teraskuuli. Esitatud omavalmistatud padrun kuulus tulirelva laskemoona hulka ja on ette

nähtud laskmiseks omavalmistatud või ümberehitatud tulirelvadest, sh esitatud püstolist nr B05i4-21050034. Padrun oli laskekõlblik. Ekspertiisi järgselt tagastati püstol padrunisalvega ja DVD-R plaat ekspertiisimäärusega, läbiotsimisprotokolliga ja selle lisaga (fotod) ning isiku läbivaatuse protokolliga (I, 129). 4 padrunit - 1 padrun pakendis SS LO5 ja 3 padrunit pakendis nr SS LO09 (I, 128) hävisid ekspertiisi tegemise käigus (I, 129). 01.07.2025. a relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 136 (I, 151) anti Tartus Riia 132 hoiule käsitöönduslikult ümber ehitatud püstol Blow F92 kaliiber 9 mm P.A.K. nr B05i4-21050034. 15.05.2025. a ekspertiisiaktiga nr 25E-GE00416-01 (I, 133-142) on tõendatud, et 17.04.2025 Alari Ujoki kasutuses olnud garaažist Tartu linn XXX läbiotsimisel leitud relvalaadselt esemelt ja selle salvelt võetud proovide kohta ning padrunitelt võetud proovide kohta tehti DNA-ekspertiis. DNA-ekspertiis tehti ka 17.04.2025 läbiotsimisel rohelisest seljakotist leitud ja ära võetud musta värvi müts-maski kohta, mis S. S. avaldatu kohaselt kuulub Alari Ujokile (I, 115-117) ja mis on 01.07.2025. a Alari Ujokile tagastatud (I, 147). Ekspertiisiakti kohaselt on võrdlusmaterjaliks võetud riiklikust biomeetriaregistrist Alari Ujoki ja S. S. ning R. H. DNA-profiilid (I, 334).

süüteomenetluse

Eksperdiarvamuse kohaselt ei leitud R. H. ja S. S. DNA-d mitte ühestki eelnimetatud proovist (I, 135-136). Alari Ujoki DNA-d leiti ühelt padrunilt võetud proovist ja relvalt võetud kahest proovist ning salvelt võetud kahest proovist (I, 135) ja müts-maskilt (I, 136). Padrunilt (proov nr A251993) DNA analüüsil saadud profiilid on osaline DNA-profiil, milles on tuvastatav Alari Ujoki DNA-profiil, mille tõepärasussuhe on 108 (I, 135-136). Kolmas proov relvalt (kelgult rihveldatud osalt mõlemalt poolt, (proov nr A251996), neljas proov relvalt (käepidemelt, proov nr A251997), esimene proov salvelt (kaanelt), milles oli padrun (proov nr A251998) ja teine proov salvelt (korpuselt), milles oli padrun (proov nr A252000) DNA ning müts-maskilt (proov A252006) analüüsil saadud profiilid on segaprofiilid, milles eristub peamine DNA-profiil, milles on tuvastatav Alari Ujoki DNA-profiil, mille tõepärasussuhe on vahemikus 1019 - 1021 (I, 135-136). Ekspertiisiakti punkti nr 2.2 kohaselt arvutati Alari Ujoki DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud peamise DNA-profiili alusel (proovid koodidega А251997, А251998, A252000 ja A252006) tõepärasuhe, mille leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteesida paar:  saadud peamine DNA-profiil pärineb Alari Ujokilt  saadud peamine DNA-profiil pärineb tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 1021. See tähendab, et antud peamise DNA-profiili saamine on 1021 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Alari Ujokilt, võrreldes sellega, et bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud ühelt tundmatult isikult (I, 137). Ekspertiisiakti punkti nr 2.3 kohaselt arvutati Alari Ujoki DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud peamise DNA-profiili alusel (proov koodiga А251993) tõepärasuhe, mille leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteesida paar:  proovis A251993 leiduv bioloogiline materjal pärineb Alari Ujokilt ja ühelt tundmatult isikult  proovis A251993 leiduv bioloogiline materjal pärineb kahelt tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 108. See tähendab, et antud peamise DNA-profiili saamine on 108 korda tõenäosem juhul, kui proovis A251993 leiduva bioloogilise materjali allikaks on Alari Ujok ja üks tundmatu isik, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kaks juhuslikult valitud tundmatut isikut (I, 137).

Ekspertiisiakti punkti nr 2.4 kohaselt arvutati Alari Ujoki DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud peamise DNA-profiili alusel (proov koodiga А251996) tõepärasuhe, mille leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteesida paar:  proovis A251996 leiduv bioloogiline materjal pärineb Alari Ujokilt ja kahelt tundmatult isikult  proovis A251996 leiduv bioloogiline materjal pärineb kolmelt tundmatult isikult Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 1019. See tähendab, et antud peamise DNA-profiili saamine on 1019 korda tõenäosem juhul, kui proovis A251996 leiduva bioloogilise materjali allikaks on Alari Ujok ja kaks tundmatut isikut, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut (I, 137). DNA-ekspertiisi järgselt edastati osa pakendeid tehnikaosakonda ja osa keemiaosakonda (I, 138). Eelkajastatud tõenditega on kogumis tõendatud, et Alari Ujoki valdusest leiti ja võeti 04.02.2025. a ja 17.04.2025. a ära kokku kaks tulirelvadeks ümber ehitatud ja laskekõlbulikku hoiatus- ja signaalpüstolit koos kokku 5-e laskekõlbuliku padruniga. Kannatanu G. G. ütluste (I, 47-64) kohaselt sai ta enda jalgratta tagasi Tartus XXX garaažide juurest (I, 64) ja kuna hiljem selgus, et tegemist oli naljaga, sai jalgratta tagasi, siis menetlust ei soovi (I, 48). 17.04.2025. a asitõendi vaatlusprotokollist (I, 54-64) nähtub, et isikul, kes kannatanu jalgrattaga tegeles, oli peas musta värvi müts-mask. 27.06.2025. a prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamata määrusega (I, 152-154) lõpetati menetlus KrMS § 199 lg 1 p 1, KrMS § 200 alusel kannatanult G. G. jalgratta vargusega seoses ja musta müts-maski DNA-ekspertiisi kulu määrati jätta riigi kanda ning müts-mask tagastada. Kannatanult G. G. jalgratta varguse toimepanemist käesolevas kriminaalasjas Alari Ujokile esitatud süüdistustes ei kajastu. 01.07.2025. a aktiga tagastati musta värvi müts-mask Alari Ujokile (I, 147). Kavatsetult tsiviilkäibes keelatud kahe tulirelva ebaseaduslik käitlemine Alari Ujoki faktilisest käitumisest nähtub, et ta käitles, see on omas, valdas ja hoidis, mõlemat tulirelvadeks ümber ehitatud ja laskekõlbulikku hoiatus- ja signaalpüstolit koos nende juurde kuuluva kokku 5-e laskekõlbuliku padruniga täiesti teadlikult ja tahtlikult, olles teadlik, et tal pole relvasoetamisluba, relvaluba ning relva ümbertegemise luba. Alari Ujok pani kahe käsitöönduslikult stardipüstolist ümber ehitatud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise toime KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kahe tulirelvadeks ümber ehitatud ja laskekõlbuliku hoiatus- ja signaalpüstoli kavatsetult ebaseaduslikule käitlemisele viitab selgelt asjaolu, et ta kasutas mõlemat relva enda turvalisuse tagamiseks, kuna mõlemas relvas oli nende leidmise ajal padrun sees. 04.02.2025 autost leitud ja ära võetud tulirelval oli padrun relvarauas. 17.04.2025. a garaažist leitud ja ära võetud tulirelval oli padrun salves. Taolised asjaolud viitavad sellele, et Alari Ujok oli vajadusel valmis nii enda kasutuses olevas sõidukis kui ka tema kasutuses olevas garaažis olevat relva kasutama. DNA-ekspertiisi aktidest nähtub, et mõlemalt relvalt ja mõlema relva juures asunud laskemoonalt leiti Alari Ujoki DNA-d. Kohtus lühimenetluses ütlusi andes võttis süüdistatav Alari Ujok õigeks, et sai mõlemat süüdistuses kajastatud relva leides aru, et need on stardipüstolitest ümber ehitatud, see on puuritud ning ta võttis nendest relvadest välja padruneid ja pani neid tagasi, nimetades padruneid seejuures plönnideks. Alari Ujoki faktilisest käitumisest nähtub, et ta kontrollis relvades padrunite olemasolu ja tagas sellega

endale reaalse võimaluse mõlemast tulirelvast laskude tegemiseks. Taolistel asjaoludel pole veenvad süüdistatava Alari Ujoki ütlused selle kohta, et tal polnudki neid relvi vaja ja ta oli tema valdusest relvade leidmise ja nende temalt ära võtmise ajal nende olemasolu unustanud ja neid enam ei mäletanud. Kahe tulirelva politsei poolt leidmise ja Alari Ujokilt ära võtmise vahe oli enam kui kaks kuud. Esimene relv võeti ära 04.02.2025. a. Teine relv võeti Alari Ujokilt ära 17.04.2025. a. Juba esimese relva leidmise ja politsei poolt 04.02.2025. a ära võtmise ajal pidi Alari Ujok aru saama, et ka teise samalaadse relva käitlemine on täiesti kindlalt ebaseaduslik. Kohtus süüdistatavana ütlusi andes võttiski Alari Ujok õigeks, et kui autost esimene relv ära võeti, siis sai ta aru küll, et seda tal olla ei tohtinud. Alari Ujok pärast temalt esimese relva ära võtmist teist relva politseile vabatahtlikult välja ei andnud. Süüdistatava Alari Ujoki ütlustest nähtub, et pärast esimese relva temalt ära võtmist viis ta teise relva hoopiski garaaži, kuskohast see läbiotsimisel 17.04.2025. a leiti ja ära võeti. Sellest nähtub, et Alari Ujok oli igakülgselt informeeritud kahe käsitöönduslikult ümber ehitatud tulirelva käitlemise ebaseaduslikkusest, kuid see ei takistanud tal pärast 04.02.2025. a teise tulirelva ebaseaduslikku käitlemist. Kuna 17.04.2025. a läbiotsimisel oli leitud ja ära võetud tulirelval salves padrun, siis viitab see asjaolu A. Ujoki soovile seda relva vajadusel kasutada. Alari Ujoki käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Alari Ujok pole seinini vaidlustanud seda, et temalt autost ja garaažist leitud ja ära võetud stardipüstolid olid ümber ehitatud tulirelvadeks. Alari Ujoki kinnitusel ta ise neid relvi ümber ei teinud, need olid juba leides ümber puuritud. Süüdistuses polegi Alari Ujokile hoiatus- ja signaalpüstolite tulirelvadeks ümbertegemist ette heidetud. Alari Ujoki väitel leidis ta mõlemad relvad vanast sõjaväekatakombist 2024. a lõpus või 2025. a alguses enda Tartus XXX asuva elukoha lähedalt. Alari Ujoki väited selle kohta, et ta leidis mõlemad tulirelvadeks ümber ehitatud hoiatus- ja signaalpüstolid vanast sõjaväekatakombist, on eluliselt väheusutavad. Vanadest sõjaväekatakombidest oleks tõenäolisem vanade ümber ehitamata tulirelvade leidmine. Sõjavägi, iseäranis NSVL-aegne sõjavägi, vaevalt, et ehitaks ümber stardipüstoleid. NSVL vägede okupatsioonirežiimi lõppedes Eestist lahkudes jäi siia maha küll erinevat varustust, kuid NSVL väed polnud nii vaesed, et stardipüstoleid tulirelvadeks ümber ehitada. Pole ka usutav, et keegi hoiaks vanas sõjaväekatakombis ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstoleid, kuna tõenäosus nende sealt juhuslikel asjaoludel kaduma minekuks oleks liiga suur. Pigem on usutav, et Alari Ujok on püüdnud luua legendi, varjamaks seda, kuskohast ja kellelt ta kaks käsitöönduslikult ümber ehitatud tulirelva endale tegelikult soetas. Senisest kohtupraktikast on teada, et stardipüstolite ümber ehitamine tulirelvadeks pole olnud Eestis harv nähtus ja seda teinud isikuid on selle eest kohtulikult ka kriminaalkorras karistatud. Kvalifikatsioon KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi Alari Ujok pani toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva korduva ebaseadusliku käitlemise. 27.03.2025. a Politsei- ja Piirivalveameti õiendiga (I, 18) on tõendatud, et teenistus- ja tulirelvade registri andmetel Alari Ujok ei oma ega ole omanud relvaluba ega relvasoetamisluba. Relvaseaduse (RelvS) § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. RelvS § 20 lg 1 p 6 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud tulirelv, millel puudub valmistaja markeering. Käesolevas asjas püstolite peal olevad valmistaja markeeringud ja seerianumbrid viitavad hoiatus- ja signaalpüstolile, kuid ümberehitatuna on tegemist tulirelvadega ja markeeringud ei ole enam püstoli liigiga kooskõlas. RelvS § 32 lg 1 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel vajalik soetamisluba. RelvS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit, lasersihikut ja öösihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. RelvS § 73 lg 1 kohaselt toimub relva, tulirelva osa ja laskemoona valmistamine vastavalt tegevusloal näidatule. RelvS § 731 lg 1 kohaselt on relvade või tulirelva oluliste osade valmistamisega tegelev isik või relva või tulirelva olulise osa Eestisse sisse vedanud isik kohustatud kandma tulirelvale ja tulirelva olulisele osale nõuetekohase markeeringu selliselt, et selle eemaldamine oleks tehniliselt raske või võimatu. RelvS § 77 lg 2 kohaselt võib relva ümbertegemine toimuda ainult käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud relva ümbertegemise loa alusel. Alari Ujok jättis täitmata eeltoodud RelvS §-de 20 lg 1 p 6, 32 lg 1, § 34 lg 2, 73 lg 1, 731 lg 1, 77 lg 2 nõuded ja pani sellega toime KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Eluliselt on ebausutav kahe tulirelvadeks ümber ehitatud püstoli leidmine ühest ja samast kohast. Isegi ühe relva vanast sõjaväekatakombist leidmine oleks väheusutav. Iseäranis ebausutav on kahe ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstoli leidmine vanast sõjaväekatakombist – tõenäolisem oleks sealt vanade ümber ehitamata relvade leidmine. Sõjavägi, iseäranis NSVL-aegne sõjavägi, kes jättis siia Eestist lahkudes maha hulgaliselt sõjaväevarustust, vaevalt, et ehitaks ümber stardipüstoleid. Taolistel asjaoludel on kohtule pigem usutav, et Alari Ujok on püüdnud vanast sõjaväekatakombist püstolite ühel ja samal ajal leidmise väitega varjata seda, kellelt ja millal ning milliste rahasummade või mille eest ta kaks käsitöönduslikult ümber ehitatud relva endale soetas. Kuna pärast esimese relva ära võtmist Alari Ujok teist püstolit välja ei andnud, siis on alust eeldada, et pärast ühest tulirelvast ilma jäämist soetas ta endale järgmise, mis leiti ja võeti temalt ära 17.04.2025 läbiotsimise käigus. SÜÜDISTUS KarS § 184 lg 1 JÄRGI AMFETAMIINI SUURES KOGUSES EBASEADUSLIKUS KÄITLEMISES JA SÜÜDISTUS KarS § 4231 JÄRGI 08.02.2025 MOOTORSÕIDUKI JUHTIMISÕIGUSETA JUHTIMISES

Alari Ujoki süü on tõendatud selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, tuvastamata kohas ja tuvastamata isikult 1,47 grammi amfetamiini, mida ta hoidis enda valduses ja enda poolt juhitud sõiduautos Škoda Octavia reg-nr XXX kuni tema kinnipidamiseni 08.02.2025 kell 22.05 sõiduauto Škoda Octavia roolis Tartus Vaksali tn 4 juures. Alari Ujoki süü on tõendatud selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõigust omamata ja selle eest karistatud Pärnu Maakohtu 05.02.2024 otsusega nr 1-24-537 ning kellel on kehtiv väärteokaristus väärteoasjas nr 278025001795 mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimises 04.02.2025, juhtis tahtlikult juhtimisõiguseta uuesti, see on süstemaatiliselt 08.02.2025 kella 22.05 ajal Tartus Vaksali tn 4 juures mootorsõidukit Škoda Octavia reg nr XXX. 08.02.2025 teenistuslehega (I, 158-159) on tõendatud, et 08.02.2025 kella 22:10 ajal peatati Tartu linnas Vaksali tn 4 juures sõiduk, sest juht ei lasknud inimest üle tee. Peatatud sõiduki Škoda Octavia reg nr XXX juhtis Alar Ujok, kellel puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Oli alust arvata, et isik on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Sõiduauto teisaldatud valvega parklasse Tartus Tähe 106a. Juht kõrvaldatud juhtimiselt ja toimetatud Tartu Vanglasse. Sõiduki kõrvalistmel viibis K. P., kellel esinesid narkojoobele viitavad tunnused. Isikule teostatud turvakontroll, mille käigus leitud isikult erinevaid pakendeid valge pulbrilise ainega ja nukirauad. K. P. toimetatud patrulli poolt prefektuuri läbivaatuseks. P. pükstest tuli välja sinine pakend, milles ilmselt narkootiline aine. Kokku kaalumisel 110 grammi. Pulbrid soonkinnitusega pakendites võetud koos nukiraudadega vallasasjana hoiule. Isikule tehtud narko uuriini kiirtest, mis reageeris ainetele MET, COC, AMP. K. P. enda sõnul on tal kaasas 50-60 grammi amfetamiini. Suheldud uurijatega ning K. toimetatud Võrru kinnipidamiseks. Olemas ka videosalvestus turvakontrollist. 08.02.2025 teenistuslehega (I, 158-159) on kooskõlas 08.02.2025 vallasasja läbivaatuse ja hoiule võtmise protokollidest (I, 160-161) ning 08.02.2025. a Alari Ujoki sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (I, tl 162) nähtuv. 08.02.2025 vallasasja läbivaatuse ja hoiule võtmise protokollid (I, 160-161) tõendavad, et 08.02.2025 kell 22:35 teostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri operatiivbüroo kiirreageerimistalituse kiirreageerija V. P. Tartu linnas Vaksali tn 4 maja ees Alari Ujoki valduses olnud sõiduki Škoda Octavia reg nr XXX läbivaatuse. Leitud erinevad soonkinnitusega kotid. Juhiukse seest leitud elektrišokirelv. Juhiistme alt leitud soonkinnitusega kott, milles valge aine. Kõrvalistuja taga pinal, milles 2 mobiiltelefoni Samsung ja 10 tk soonkinnitusega kotti. Hoiule võetud 17 tk soonkinnisega kotti, elektrišokirelv, 2 mobiiltelefoni Samsung. 08.02.2025.a Alari Ujoki sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (I, 162) on tõendatud, et Alari Ujok juhtis 08.02.2025 sõidukit Škoda Octavia reg nr XXX ning ta kõrvaldati kell 22:05 sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse (LS) § 91 lg 2 p 1 alusel, kuna oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid. Alari Ujok kõrvaldati sõiduki juhtimiselt ka LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Alari Ujok kinnitas 08.02.2025. a otsusel enda allkirjaga selle otsuse kättesaamist. (I, 162) 08.02.2025. a sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (I, 163) tõendab, et sõiduk Škoda Octavia reg nr XXX teisaldati Tartus Tähe 106a hoiukohta, kuna selle juht Alari Ujok kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, sest oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. (I, 163) 07.07.2025 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri uurija Ove Saar väärteoprotokolli asjas nr 278025010433 (IV, 6) menetlusaluse isiku Alari Ujoki suhtes selle kohta, et Alari Ujok 08.02.2025. a kella 22:05 ajal Tartu linnas Vaksali tänaval liikumise

suunaga Riia tn poole juhtis mootorsõidukit Škoda Octavia reg nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega Alari Ujok rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Alari Ujok kinnitas väärteoprotokollis omakäeliselt kirjutades: „Nõus ja tunnistan süüd.“ (IV, 6). 08.02.2025 TÜ Kliinikumi joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga ja uuringuaktiga (I, 164) on tõendatud, et Alari Ujokilt 08.02.2025. a kell 23:23 prooviks võetud uriinis tuvastati amfetamiin, kokaiini metaboliit bensoüülekogniin. 08.02.2025. a terviseseisundi kirjeldusest (I, 165) Alari Ujoki kohta nähtub, et temalt võeti proovimaterjaliks uriin, Alari Ujok avaldas, et sõitis lubadeta, politsei pidas auto kinni, kuna tekkis kahtlus, et ei lubanud jalakäijaid üle tee. Tasakaal ja koordinatsioon oli normipärane. Kand-varvas kõnniga sirgjoonel tuleb toime minimaalse kõikumisega, normipärane. Sõrme-nina katse normipärane. Peenmotoorika hea. A. Ujoki sõnul 2-3 päeva tagasi tarvitas amfetamiini. (I, 165) Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspert-arst-toksikoloog M. T. (T.) ja arst-resident L. K. (K.) hinnangul esinevad Alari Ujokil 08.02.2025. a narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused, joovet ei esinenud. (I, 166-168) Eeltoodud tõenditega on kooskõlas tunnistaja J. K. (K.) 09.02.2025 antud ütlused (I, 169-171). Tunnistaja J. K. (K.) 09.02.2025 ülekuulamisel avaldatud isikuandmete alt nähtub, et ta töötab Politsei- ja Piirivalveametis, Tartus Riia 132 (I, 169). Tunnistaja J. K. 09.02.2025 antud ütlustega (I, 169-171) on tõendatud, et olles 08.02.2025. a graafiku järgselt tööl koos M. M., M. S. ja T. T., sõitsid nad Tartu linnas mööda Näituse tänavat suunaga Vaksali tänava poole. Kella 22.05 paiku märkasid nad eest sõitvat sõiduautot Škoda Octavia reg numbriga XXX, millel ei põlenud tagumised tuled. Vaksali tänaval suunaga Riia tänava poole raudteejaama ees ei andnud sama sõiduauto ülekäiguraja juures ootavatele inimestele teed. Seejärel peatasid nad sõiduauto Vaksali tänav 4 maja ees. Sõiduauto roolis olnud isikuks oli Alari Ujok, kellel ei olnud juhtimisõigust. Kontrollis alkomeetriga Alar Ujoki joovet, alkoholijoovet Alari Ujokil ei olnud. Alari Ujok muutus rahutuks, tema silmavalged punetasid ning silma pupillid olid laiad. Küsis isikult, et kas ta on kasutanud aineid ning Alari Ujok vastas, et ei ole. M. M. ütles, et Alar Ujokil puudub juhtimisõigus. Sõiduautos istus ees kõrvalistuja kohal noormees K. P.. Kõrvalistuja poole peal teostas M. S. K. P. turvakontrolli, mille peale hakkas K. P. taskutest tulema välja mitmeid minigripp kotte, milles oli valge tahke ja pulbriline tundmatu aine. Alari taskutest tuli välja üks mobiiltelefon, sularaha ja kaarditasku. Alari Ujok kinnitas, et on auto valdaja ning ta rendib seda rendifirmalt. Küsis Alarilt ka, et kas autos on midagi keelatut, külmrelvi või narkootilisi aineid ning Alari vastas, et ei ole. Seejärel jõudis kohale teine kiirreageerijate patrull. M. alustas Škoda sõiduauto läbivaatlust juhi koha pealt ning avastas juhi ukse sisemisest taskust taskulambi kujulise elektrišokirelva, millele on lisatud üks aku juurde. Alari ütles, et ta tellis selle kunagi internetist. Seejärel leidis M. juhiistme alt mitmeid läbipaistvaid minigrippkotte, milles oli sees valget värvi tundmatu aine. Küsis Alarilt, millal ta viimati on kasutanud narkootilisi aineid ning Alari vastas, et kolm päeva tagasi tarvitas ta amfetamiini. Küsis Alari Ujokilt, et kellele need ained kuuluvad ning Alari vastas, et tema ei tea. Seejärel kontrollis teisest kiirreageerijate patrullist tulnud V.P. sõiduauto juhipoolset tagaistet, mille peal oli pinal, mille sees olid kaks mobiiltelefoni ning hulga läbipaistvaid minigripp kotte valge tundmatu ainega. Alari Ujokiga tegeles edasi teine kiirreageerijate patrull, kes viis temaga läbi esmased menetlustoimingud. Fotodelt elektrišokirelva (I, 210-212) kohta nähtub, et välimuselt sarnaneb see taskulambile. Uurija 19.02.2025. a õiendi kohaselt eraldati elektrišokirelva osas materjalid RelvS § 892 lg 1 tunnustel väärteomenetluse alustamise otsustamiseks (I, 220).

Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas 09.02.2025 asitõendi vaatlusprotokollist (I, 172-179) nähtuv. 09.02.2025. a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 172-179) vaadeldakse 08.02.2025. a Tartus Vaksali tn 4 juures tööülesandeid täitnud kiirreageerijate vormikaamerate videosalvestusi. Salvestused asuvad kriminaalasja toimiku I köite lõpus kahel DVD-R plaadil. Videofail „GX014275“ on salvestatud vormikaameraga, mida kasutas filmimise hetkel kiirreageerija. Videofail on 7 minutit ja 52 sekundit pikk. Videofaili avades on näha, kuidas mõlemal pool sinist sõiduautot seisavad isikud. Ühel pool sõiduautot seisab tumeda mantli ja lühikeste juustega meesterahvas, kes on kohtueelses menetluses tuvastatud kui Alari Ujok (edaspidi: tumeda mantliga meesterahvas). Teisel pool sõiduautot seisab teine tumeda jope ja veidi pikemate juustega meesterahvas, kes on kohtueelses menetluses tuvastatud kui K. P. (edaspidi: tumeda jopega meesterahvas). Vormikaameraga kiirreageerija teeb tumeda jopega meesterahvale turvakontrolli ning võtab meesterahva taskutest mitmeid grippkotte välja. Videosalvestisest tehtud ekraanitõmmis nr 1. Videosalvestise 2. minuti 31. sekundil on taustal kuulda, kuidas meesterahva hääl ütleb: ,, Autos midagi veel?“ Teine meesterahva hääl ütleb, et minu teada ei ole. Videosalvestise 2 minuti 55. sekundil on taustal kuulda meesterahva häält, kes küsib: ,,Täna midagi tarvitanud?“ Kuulda on meesterahva häält, kes vastab, et ei ole. Videosalvestise 6. minuti 2. sekundil on kiirreageerija sõiduki juhiistme juures ja ütleb: „Aga siit juhiistme alt tuleb ka nodi välja.“ Kiirreageerija käes on näha läbipaistvas kotis valge aine. Vt ekraanitõmmis nr 2, läbipaistev kilekott tähistatud ekraanitõmmisel punase noolega. Vormikaameraga kiirreageerija küsib, et veel?. Sõiduki juhiistme juures olev kiirreageerija ütleb, et see on juhiistme alt. Videosalvestise 6. minuti 22. sekundil on kuulda ja näha, kuidas sinist värvi sõiduki juurde sõitnud tumedast bussist tulevad välja kiirreageerijad, kellele öeldakse, et siin on väga kõvasti ainet ja just tuli juhiistme alt ka välja. Vormikaameraga kiirreageerija jätkab sõiduki kontrollimist ja seejärel videosalvestis lõpeb. Videofail ,,GX014277" on salvestatud vormikaameraga, mida kasutas filmimise hetkel kiirreageerija. Videofail on 2 minutit ja 21 sekundit pikk. Videofaili avades on näha, kuidas kiirreageerijad kontrollivad sõiduki tagumisi istmeid ja juhi- ning kõrvalistuja istme taga maas olevaid esemeid. Vt ekraanitõmmis nr 1. Videosalvestise 4. sekundil küsib vormikaameraga kiirreageerija teiselt kiirreageerijalt, et kus kohast see tuli, kas kotist. Kiirreageerija vastab, et ei, siin oli lihtsalt. Videosalvestise 29. sekundil on vormikaameraga kiirreageerija sõiduki kõrvalistuja poolse tagumise ukse juures ja ütleb: „Aga siin on palju seda?“ Samal ajal on kuulda luku lahti tegemise häält. Videosalvestise 39. sekundil ütleb vormikaameraga kiirreageerija: ,,See tuleb ka ära pakkida. Anna see sinnapoole välja, saab pakendada.“ Vormikaameraga kiirreageerija osutab oma käega seest musta värvi avatud eseme suunas, mille peal kuldset värvi ese, läbipaistvas kilekotis valge aine ja musta ning halli värvi esemed. Vt ekraanitõmmis nr 2, esemed/aine tähistatud ekraanitõmmisel punast värvi noolega. Videosalvestise 1. minutil seisab kiirreageerija sõiduki juhipoolse tagumise ukse juures ja ütleb, et kaks telefoni oli ka. Vormikaameraga kiirreageerija vastab talle, et need on katkised natukene. Vormikaameraga kiirreageerija võtab kaks pakendit ja läheb juhipoolse tagumise ukse juures seisva kiirreageerija juurde, kes annab talle kaks telefoni. Vormikaameraga kiirreageerija paneb need kahte eraldi pakendisse (vt ekraanitõmmised nr 3-4). Seejärel videosalvestis lõpeb. Videofaili (nimetusega: Ujok aine) avades on näha, kuidas vormikaameraga kiirreageerija on sõiduki tagumise istme juures ja videosalvestise 3. sekundil avab seal musta värvi eseme, mille sees on läbipaistvas kilekotis valge aine (tähistatud ekraanitõmmisel nr 1 punast värvi noolega), kaks telefoni ja veel üks läbipaistev kilekott. Vt ekraanitõmmis nr 1. Seejärel küsib üks kiirreageerija vormikaameraga kiirreageerija käest, kus see oli ning ta vastab, et siin samas. Videosalvestise 33. sekundil küsib üks kiirreageerija vormikaameraga kiirreageerija käest: ,,See tuli kus kohast, kotist?“ Vormikaameraga kiirreageerija näitab taskulambiga kõrvalistuja istme taha maha ja ütleb, et siin oli lihtsalt. Vt ekraanitõmmis nr 2. Videosalvestise 1. minuti 7. sekundil ütleb kõrvalistuja poolse tagumise ukse juures olev kiirreageerija, et see tuleb ka ära

pakkida. Seejärel võtab vormikaameraga kiirreageerija tagumiselt istmelt musta värvi eseme ja hakkab seal sees olnud kahte telefoni ja läbipaistvas kilekotis olnud valget ainet pakendama. Seejärel videosalvestis lõpeb. Avades videofaili (nimetusega: Ujok seljakott) on näha, kuidas vormikaameraga kiirreageerija kontrollib juhipoolse tagumise istme juures kotti ja selles olevaid esemeid. Vormikaameraga kiirreageerija võtab koti kätte, tõstab selle välja ja küsib sinist värvi sõiduki taga seisva avatud tumeda mantli, särgi ja heledamat värvi pükstega meesterahva käest, et kelle oma see õlakott on. (vt ekraanitõmmis nr 1). Tumeda mantliga meesterahvas vastab, et see ei ole temale kuuluv. Vormikaameraga kiirreageerija paneb koti juhipoolsele tagumisele istmele tagasi ja jätkab koti kontrollimist. Seljakotis on muuhulgas näha kahte raadiojaama, juhtmeid, taskulampi (vt ekraanitõmmised nr 2-3). Videosalvestise 1. minuti 8. sekundil on taustal kuulda meesterahva häält, kes ütleb: „See aine tuli siit. Istme all on vaata väike tasku, plastikust tasku. See tuli juhi ukse taskust ... taser.“ Vormikaameraga kiirreageerija kontrollib sõiduauto tagaistmel olevaid asju. Seejärel videosalvestis lõpeb. 09.02.2025. a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 180-192) vaadeldakse 08.02.2025. a Tartus Vaksali tn 4 lähistel Alari Ujoki kasutuses ja juhtimisel olnud sõiduauto reg nr XXX läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud soonkinnisega kilekotte ja nendes olevat valget värvi pulbreid. (I, 180-192) Vaadeldavad objektid: 08.02.2025 Tartus Vaksali tn 4 lähistel sõiduauto reg nr XXX läbivaatuse käigus leitud üks läbipaistev soonkinnitusega kott, mille sees 7 läbipaistvat soonkinnitusega kotti valge ainega ning üks läbipaistev soonkinnitusega kott, mille sees 10 läbipaistvat soonkinnitusega kotti valge ainega. Fotol 1 on vaade läbipaistavale soonkinnitusega kilekotile, mille sees on omakorda 7 läbipaistvat soonkinnitusega kilekotti valge ainega ning fotol 2 vaated läbipaistvast soonkinnitusega kotist välja võetud seitsmele läbipaistavale soonkinnitusega kilekotile, milles on näha valget ainet. Fotodel nr 3-9 nähtuvad digitaalkaalul olevate soonkinnitusega kottide kaalunäidud grammides. Fotol nr 10 on vaade soonkinnitusega kilekotile, mille sees valget värvi aine, millele tehti narkootilise aine test, mis reageeris positiivselt amfetamiinile. Fotodel nr 11-22 nähtuvad taas digitaalkaalul olevate soonkinnitusega kottide kaalunäidud grammides. Fotol nr 23 on vaade läbipaistvale soonkinnitusega kilekotile (kümnes kilekott). Soonkinnitusega kilekoti sees valget värvi aine, millele tehti narkootilise aine test, mis reageeris positiivselt amfetamiinile. Vaadeldud läbipaistvate soonkinnitusega kilekottide kaalunäidud liideti kokku ja tulemuseks saadi 19,16 grammi. 26.02.2025. a ekspertiisiaktiga nr 25E-AN00209-01 (I, 196-198) on tõendatud, et narkootilise aine ekspertiisiks esitati ekspertiisiobjektid kahes pakendis, mis saadi DNA-osakonnast 21.02.2025:  valge pulber (1) seitsmes soonsulguriga kilekotis, mis olid koos soonsulguriga kilekotis (pakend nr AU1);  valge pulber (2) kümnes soonsulguriga kilekotis, mis olid koos soonsulguriga kilekotis (pakend nr AU2). Eksperdiarvamuse kohaselt selgus uuringute tulemusena, et ekspertiisiks esitatud:  valge pulber (1) massiga kokku 4,07 g sisaldab 14% amfetamiini, pulbris sisaldub 0,57 g amfetamiini. Lisaks sisaldab pulber 1-fenüületüülamiini (1-PEA), mille protsentuaalset sisaldust pulbris sertifitseeritud etalonaine puudumise tõttu ei määratud. (I, 196)

 valge pulber (2) massiga kokku 6,01 g sisaldab 15% amfetamiini, pulbris sisaldub 0,90 g amfetamiini. Lisaks sisaldab pulber 1-fenüületüülamiini (1-PEA), mille protsentuaalset sisaldust pulbris sertifitseeritud etalonaine puudumise tõttu ei määratud. (I, 196) 26.02.2025. a ekspertiisiaktis nr 25E-AN00209-01 (I, 196-198) kajastatu kohaselt kuuluvad amfetamiin ja 1-fenüületüülamiini (1-PEA) sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjade I nimekirja. (I, 196) 26.02.2025. a ekspertiisiaktiga nr 25E-AN00209-01 (I, 196-198) on tõendatud, et kokku oli 08.02.2025. a Alari Ujoki kasutuses ja juhtimisel olnud sõiduautost leitud ja ära võetud 17-s minigrippkotis asunud valget värvi pulbris puhast amfetamiini 1,47 grammi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspert-arst-toksikoloogi M. T. (T.) koostatud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete annused“ (I, 199-201) kohaselt on joobe tekitamiseks amfetamiini keskmine ühekordne annus ühele inimesele 130 mg (0,13 g) ja keskmine kogus joobe tekitamiseks kümnele inimesele 1300 mg (1,3 g). Kuna 08.02.2025. a Alari Ujoki kasutuses ja juhtimisel olnud sõiduautost leitud ja ära võetud 17-s minigrippkotis asunud valget värvi pulbris oli puhast amfetamiini 1,47 grammi, siis piisas sellest joobe tekitamiseks 10-le inimesele. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 11.03.2025 ekspertiisiakt nr 25E-GE00154-01 (I, 202-209) tõendab Alari Ujoki DNA-profiili kokkulangevust sõidukist Škoda Octavia 08.02.2025. a leitud ja ära võetud soonkinnitusega kottidelt võetud proovidega. Ekspertiisiakti kohaselt võeti võrdlusmaterjaliks riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist saadud Alari Ujoki DNA-profiil ning K. P. (Parv) DNA-profiil (I, 202-203). Ekspertiisiks esitatud 17-lt läbipaistvalt soonkinnitusega kilekotilt saadud DNA-proovidelt määratletud DNA-profiilide osas läbiviidud ekspertiisi tulemusena sedastas ekspert, et DNA analüüsil saadud profiilides eristub peamine DNA-profiil, milles on tuvastatav Alari Ujoki DNAprofiil, mille tõepärasussuhe on vahemikus kuni 1021. K. P. DNA-profiili üheski proovis ei tuvastatud. (I, 203-204) 16.09.2025 ja 20.11.2025 liiklusregistrist tehtud andmete väljatrükid (IV, 51: V, 30) tõendavad Alari Ujokil juhtimisõiguse puudumist. Liiklusregistri väljatrükkide kohaselt isikukoodiga 39412302734 isikut, see tähendab Alari Ujokit, ei ole kantud liiklusregistrisse. Alari Ujok on senini käesoleva kriminaalasja kohtumenetluses kinnitanud asjaolu, et tal pole kunagi mootorsõiduki juhtimisõigust olnud. Alari Ujoki kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II, 49-53) tõendab Alari Ujoki kahtlustustes KarS § 4231 ja KarS § 184 lg 1 järgi kinnipidamist 08.02.2025 kell 22:05. Alari Ujokit kahtlustati järgmiste kuritegude toimepanemises:  KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles varasemalt karistatud Pärnu Maakohtu 03.05.2023 otsusega nr 1-20-1825 KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, 08.02.2025 kella 22:05 paiku Tartus Vaksali 4 juures juhtis mootorsõidukit Škoda registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria juhtimisõigust.  KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, see on narkootilise aine käitlemises suures koguses, mis seisneb selles, et tema 08.02.2025 kella 22:05 paiku omandas eeluurimisel seni tuvastamata asjaoludel vähemalt 22 g amfetamiini, mida hoidis enda valduses ja enda poolt juhitud sõidukis Škoda registreerimismärgiga XXX kuni see politsei poolt 08.02.2025 leiti ja ära võeti.

Alari Ujok vabastati kahtlustatavana kinnipidamisest 10.02.2025 kell 14:28 (II, 51). 16.10.2025. a kahtlustatavana ülekuulamisel (IV, 16-18) tunnistas Alari Ujok ennast 08.02.2025 mootorsõiduki süstemaatiliselt juhtimisõiguseta juhtimises süüdi (IV, 17). Samale seisukohale jäi Alari Ujok ka kohtumenetluses. Kohtuistungil 31.03.2026. a süüdistatavana ütlusi andes ei vaidlustanud Alari Ujok süüdistuses KarS § 4231 järgi 08.02.2025. a kohta kajastatud asjaoludest mitte midagi ja kinnitas, et tal pole kunagi mootorsõiduki juhtimisõigust olnud. Kohtus 31.03.2026. a süüdistatavana ütlusi andes võttis Alari Ujok õigeks ka süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi kajastatud 1,47 grammi puhta amfetamiini ebaseadusliku käitlemise, avaldades, et see amfetamiini sisaldav pulber oli tal mõeldud endale tarvitamiseks, on narkosõltlane, omandas süüdistuses kajastatud amfetamiini sisaldava pulbri kümmekond minutit enne selle politsei poolt leidmist K. P. käest enda tarbeks. Kriminaalasjas kogutud ja eelnevalt kajastatud tõendid on kooskõlas ja kinnitavad veenvalt, et 08.02.2025. a kella 22:05 paiku juhtis Alari Ujok mootorsõidukit juhtimisõiguseta ning tema juhtimisel olnud sõidukist leiti ja võeti 08.02.2025. a ära kokku 1,47 grammi puhast amfetamiini. Kavatsetult amfetamiini ebaseaduslik käitlemine Amfetamiini sisaldava pulbri, milles puhast amfetamiini kokku 1,47 grammi, ebaseadusliku käitlemise pani Alari Ujok toime KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Süüdistatava Alari Ujoki ütluste kohaselt omandas ta amfetamiini täiesti teadlikult ja soetas selle endale tarbimise eesmärgil, amfetamiini müügi kavatsust tal polnud. Amfetamiini käitlemisel Alari Ujoki käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kvalifikatsioon KarS § 184 lg 1 järgi Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 alusel on käitlemine mainitud seaduse tähenduses narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Amfetamiin ja selle töötlemisproduktid kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Amfetamiini puhul on selliseks koguseks 1,3 grammi. Kuna Alari Ujoki ebaseaduslikult käideldud 1,47 grammi amfetamiini ületab eelnimetatud suure koguse piirmäära, milleks on 1,3 grammi, siis käitles Alari Ujok amfetamiini suures koguses. Süüdistatava Alari Ujoki kohtuistungil 31.03.2026 esitatud väited selle kohta, nagu talle piisanuks amfetamiini sisaldavast pulbrist, milles oli puhast amfetamiini 1,47 g,

kokku 4-5 tarvitamiskorraks, pole usutavad olukorras, kus tema valdusest leitud ja ära võetud amfetamiin oli ära jagatud kokku 17 grippkotti. Nimetatud 17 doosi ehk tarvitamiskogust viitavad sellele, et omandatud amfetamiini sisaldavast pulbrist piisanuks 17-ks tarvitamiskorraks ehk joobe tekitamiseks 17-le inimesele. Kuna Alari Ujokil NPALS § 3 lõikes 1 täheldatud luba 1,47 grammi amfetamiini sisaldava pulbri käitlemiseks polnud, siis on tema käitumine ebaseaduslik ja kvalifitseeritav KarS § 184 lg 1 järgi suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisena. Kavatsetult 08.02.2025. a mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine Alari Ujokil on kehtivad karistused KarS § 4231 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Kriminaalkorras KarS § 4231 järgi on Alari Ujokit karistatud 01.11.2019. a (IV, 38-42), 28.01.2021. a (II, 85-111) ja 05.02.2024. a (IV, 43-47) kohtuotsustega. Kuna 28.01.2021. a kohtuotsusega moodustati liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel 01.11.2019. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osaga, siis on 01.11.2019. a kohtuotsusega mõistetud karistus kehtiv. Kuna 05.02.2024. a kohtuotsusega moodustati liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel 28.01.2021. a kohtuotsusega, siis on 28.01.2021. a kohtuotsusega mõistetud karistus kehtiv. 22.07.2024 vabanes Alari Ujok vanglast 05.02.2024. a kohtuotsusega karistuseks mõistetud 5 kuu 17 päeva vanglakaristuse kandmiselt (VIII, 1). Kuna Alari Ujoki vanglast vabanemisest 22.07.2024 arvates ei ole möödunud karistusregistri seaduse (KarRS) § 24 lg 1 punktis 8 täheldatud 5 aastat, siis on Alari Ujokil kehtivad karistused KarS § 4231 järgi, mille eest teda karistati 01.11.2019. a (IV, 38-42), 28.01.2021. a (II, 85-111) ja 05.02.2024. a (IV, 43-47) kohtuotsustega. 28.02.2025. a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas (IV, 48-50) on tõendatud, et Alari Ujokit karistati 04.02.2025. a kella 17:10 ajal Tartu linnas K. E. Von Baeri tn 11 juures mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, kui teda oli varem juhtimiselt kõrvaldatud, liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 175 trahviühikut, see on 1400 eurot. Otsus jõustus 22.03.2025 (I, 24). Karistusregistri andmetel on see rahatrahv tasumata (V, 28). Eeltoodud asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et Alari Ujokil olid 08.02.2025. a mootorsõidukit juhtides kehtivad karistused mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Alari Ujok, olles igakülgselt teadlik asjaolust, et tal mootorsõiduki juhtimisõigus puudub, pani kavatsetult 08.02.2025. a uuesti toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Mootorsõiduki 08.02.2025. a juhtimisõiguseta juhtimises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kvalifikatsioon KarS § 4231 järgi

Alari

Ujoki

käitumise

Liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Alari Ujok jättis 08.02.2025. a eelkajastatud LS 90 lg 1 p 1 ja LS § 94 lg 1 nõuded täitmata ja pani sellega toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise. Kuna kriminaalkorras KarS § 4231 järgi on Alari Ujokit karistatud 01.11.2019. a (IV, 38-42), 28.01.2021. a (II, 85-111) ja 05.02.2024. a (IV, 43-47) kohtuotsustega ning 04.02.2025. a kõrvaldati Alari Ujok sõiduki juhtimiselt seoses tal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisega (IV, 10), siis on Alari Ujoki 08.02.2025. a käitumine kvalifitseeritav KarS § 4231 järgi mootorsõiduki süstemaatiliselt juhtimisõiguseta juhtimisena. SÜÜDISTUS KarS § 4231 JÄRGI 07.08.2025 MOOTORSÕIDUKI JUHTIMISÕIGUSETA JUHTIMISES Alari Ujoki süü on tõendatud selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõigust omamata ja selle eest karistatud Pärnu Maakohtu 05.02.2024 otsusega nr 1-24-537 ning kellel on kehtiv väärteokaristus väärteoasjas nr 278025001795 mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimises 04.02.2025, juhtis tahtlikult juhtimisõiguseta uuesti, see on süstemaatiliselt 07.08.2025 kella 21.17 ajal Tartu linnas Raatuse tn 20 juures mootorsõidukit mopeed JIAJUE reg nr XXX. Alari Ujoki süüd 07.08.2025. a mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimises tõendavad tunnistaja C. T. ütlused (kd IV, tl 13-14). 08.08.2025. a tunnistaja C. T. ülekuulamise protokolli (IV, 13-14) esilehel tunnistaja isikuandmete alt nähtub, et C. T. töötab Politsei- ja Piirivalveametis (IV, 13). Tunnistaja C. T. 08.08.2025 antud ütlustega (kd IV, tl 13-14) on tõendatud, et ta oli 07.08.2025 ööl patrulliteenistuses Tartu Politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna koos patrull-politseiniku G. I. (I.), kui märkas Tartu linnas Pikal tänaval, suunaga Raatuse tänava ja Pika tänava ristmikule, vastu liikumas rollerit. Roller keeras ristmikult Raatuse tänavale ja sellel rolleril ei olnud küljes registreerimismärki. Andis rollerile patrullsõidukiga sini-punaste märguande tuledega peatumismärguande ja roller peatus Raatuse tn 20 parklas. I. läks rolleri juhi juurde ning palus juhil end tuvastada ning uuris juhilt, miks ta sõidab rolleriga, millel ei ole registreerimismärki. Juht oli väga üllatunud ning vaatas ka ise, et ei ole jah. Arvas, et see on küljest kukkunud. I. kontrollis rolleri juhi andmeid läbi POLIS andmebaasi ning läbi selle tegi ka päringu Transpordiameti registrisse. Juhiks osutus Alari Ujok. Kell 21:17 selgus, et juhil puudub mistahes juhtimisõigus. I. ütles, et Alaril ei ole juhtimisõigust ning on varasemalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt kahel korral. Kui I. Alarile selgitas, et tal on vaja rolleri juhtimiseks juhtimisõigust, siis Alari vastas, et ta ei teadnud seda ja ta arvas, et ainult autoga sõites peab juhiluba olema. Rolleri VIN kood oli LLPTCBA26E1A01162. POLIS andmebaasist kontrollides selgus, et tegemist on mopeediga (L1e), mark JIAJUE mudel JJ50QТ-23, võimsus 3kW. Alari helistas oma sõbrale, kes on selle rolleri endale saanud ning teab ka rolleri registreerimismärki. See sõber tuli kohale ning selgitas, et tema teadis, et see number on ära kukkunud, aga Alari ei teadnud ja et ta selle olemasolus ka ei veendunud. Isik näitas pilti rollerist, kui sellel oli number küljes ja see oli XXX. I. kontrollis andmete õigsust. Kuna rolleri omanik oli andmebaasi järgi keegi teine, siis küsitles ta isikut selles osas. Isik teadis, kelle nimel roller on ja ka telefoni numbrit. I. kõrvaldas Alari mootorsõiduki juhtimiselt. Tunnistaja C. T. ütlustega (kd IV, tl 13-14) on kooskõlas 07.08.2025 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (IV, 15) nähtuv. 07.08.2025 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (IV, 15) koostas patrullpolitseinik G. I. Tartus Raatuse tn 20 juures.

07.08.2025. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (IV, 15) on tõendatud, et liiklusjärelevalve käigus kontrollimisel selgus, et 07.08.2025. a sõidukit JIAJUE mudel JJ50QТ-23 reg nr XXX juhtinud Alari Ujokil puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Alari Ujok kõrvaldati 07.08.2025. a kell 21:17 sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Alari Ujok kinnitas 07.08.2025. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusel (IV, 15) enda allkirjaga, et on selle otsuse kätte saanud. Liiklusregistri 16.09.2025. a väljatrükiga (IV, 52) on tõendatud, et mopeedi JIAJUE JJ50QT-23 registreerimisnumber on XXX ja selle omanik on A. P. Liiklusseaduse § 105 kohaselt tuleb mopeedi juhtimiseks saada juhtimisõigus. 16.09.2025 ja 20.11.2025 liiklusregistrist tehtud andmete väljatrükid (IV, 51: V, 30) tõendavad Alari Ujokil juhtimisõiguse puudumist. Liiklusregistri väljatrükkide kohaselt isikukoodiga 39412302734 isikut, see tähendab Alari Ujokit, ei ole kantud liiklusregistrisse. Alari Ujok on senini käesoleva kriminaalasja kohtumenetluses kinnitanud asjaolu, et tal pole kunagi mootorsõiduki juhtimisõigust olnud. Kohtuistungil 31.03.2026. a süüdistatavana ütlusi andes ei vaidlustanud Alari Ujok süüdistuses KarS § 4231 järgi 07.08.2025. a kohta kajastatud asjaoludest mitte midagi ja kinnitas, et tal pole kunagi mootorsõiduki juhtimisõigust olnud. Kriminaalasjas kogutud ja eelnevalt kajastatud tõendid on kooskõlas ja kinnitavad veenvalt, et 07.08.2025. a kella 21:17 paiku juhtis Alari Ujok mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Kavatsetult 07.08.2025. a mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine Alari Ujokil on kehtivad karistused KarS § 4231 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Kriminaalkorras KarS § 4231 järgi on Alari Ujokit karistatud 01.11.2019. a (IV, 38-42), 28.01.2021. a (II, 85-111) ja 05.02.2024. a (IV, 43-47) kohtuotsustega. Kuna 28.01.2021. a kohtuotsusega moodustati liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel 01.11.2019. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osaga, siis on 01.11.2019. a kohtuotsusega mõistetud karistus kehtiv. Kuna 05.02.2024. a kohtuotsusega moodustati liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel 28.01.2021. a kohtuotsusega, siis on 28.01.2021. a kohtuotsusega mõistetud karistus kehtiv. 22.07.2024 vabanes Alari Ujok vanglast 05.02.2024. a kohtuotsusega karistuseks mõistetud 5 kuu 17 päeva vanglakaristuse kandmiselt (VIII, 1). Kuna Alari Ujoki vanglast vabanemisest 22.07.2024 arvates ei ole möödunud karistusregistri seaduse (KarRS) § 24 lg 1 punktis 8 täheldatud 5 aastat, siis on Alari Ujokil kehtivad karistused KarS § 4231 järgi, mille eest teda karistati 01.11.2019. a (IV, 38-42), 28.01.2021. a (II, 85-111) ja 05.02.2024. a (IV, 43-47) kohtuotsustega. 28.02.2025. a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas (IV, 48-50) on tõendatud, et Alari Ujokit karistati 04.02.2025. a kella 17:10 ajal Tartu linnas K. E. Von Baeri tn 11 juures mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, kui teda oli varem juhtimiselt kõrvaldatud, liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 175 trahviühikut, see on 1400 eurot. Otsus jõustus 22.03.2025 (I, 24). Karistusregistri andmetel on see rahatrahv tasumata (V, 28). Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et Alari Ujok juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta veel ka 08.02.2025. a.

08.02.2025. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (I, 162) kõrvaldati Alari Ujok sõiduki Škoda Octavia reg nr XXX juhtimiselt 08.02.2025. a kell 22:05 LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna Alari Ujokil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Alari Ujok kinnitas 08.02.2025. a otsusel enda allkirjaga selle otsuse kättesaamist. (I, 162) Eeltoodud asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et Alari Ujokil olid 07.08.2025. a mootorsõidukit juhtides kehtivad karistused mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest ja teda oli 08.02.2025 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Alari Ujok, olles igakülgselt teadlik asjaolust, et tal mootorsõiduki juhtimisõigus puudub, pani kavatsetult 07.08.2025. a uuesti toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Mootorsõiduki 07.08.2025. a juhtimisõiguseta juhtimises Alari Ujoki käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kvalifikatsioon KarS § 4231 järgi Liiklusseaduse (LS) § 105 kohaselt tuleb mopeedi juhtimiseks saada juhtimisõigus. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Alari Ujok jättis 07.08.2025. a eelkajastatud LS § 105, LS 90 lg 1 p 1 ja LS § 94 lg 1 nõuded täitmata ja pani sellega toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise. Kuna kriminaalkorras KarS § 4231 järgi on Alari Ujokit karistatud 01.11.2019. a (IV, 38-42), 28.01.2021. a (II, 85-111) ja 05.02.2024. a (IV, 43-47) kohtuotsustega ning mootorsõiduki 04.02.2025. a juhtimisõiguseta juhtimise eest karistati Alari Ujokit väärteoasjas 28.02.2025. a tehtud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega (IV, 48-50) ja 08.02.2025. a pani Alari Ujok uuesti toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise, mille eest Alari Ujok kõrvaldati 08.02.2025. sõiduki juhtimiselt seoses tal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisega (IV, 10), siis on Alari Ujoki 07.08.2025. a käitumine kvalifitseeritav KarS § 4231 järgi mootorsõiduki süstemaatiliselt juhtimisõiguseta juhtimisena. SÜÜDISTUS KarS § 4231 JÄRGI 17.11.2025 MOOTORSÕIDUKI JUHTIMISÕIGUSETA JUHTIMISES Alari Ujoki süü on tõendatud selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõigust omamata ja selle eest karistatud Pärnu Maakohtu 05.02.2024 otsusega nr 1-24-537 ning kellel on kehtiv väärteokaristus väärteoasjas nr 278025001795 mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimises 04.02.2025, juhtis tahtlikult juhtimisõiguseta uuesti, see on süstemaatiliselt 17.11.2025 kella 02:30 paiku Tartu linnas Lai tn 6 juurest mööda Kreutzwaldi, Betooni ja Vaksali tänavat kuni Kase tn 6 mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimisnumbriga XXX, eirates politseiametnike poolt antud peatumismärguannet. Alari Ujoki süüd 17.11.2025. a mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimises tõendavad tunnistaja T. T. ütlused (V, 1-3). 18.11.2025. a tunnistaja T. T. ülekuulamise protokollis (V, 1-3) selle esilehel kajastatud T. T. (T.) isikuandmetest nähtub, et ta töötab Politsei- ja Piirivalveametis (V, 1). 18.11.2025. a tunnistaja T. T. (T.) antud ütlustega (V, 1-3) on tõendatud, et ta oli 17.11.2025 teostamas liiklusjärelevalvet Tartus Lai tn 6 juures, kui kella 02:30 paiku märkas LuxExpress

bussi taga sõitmas universaalkerega Audi A6 reg nr XXX. Sõiduki juhipoolne aken oli lahti ja sõiduki möödudes tekkis selle meesterahvast juhiga silmkontakt vähemalt 2-ks sekundiks. Otsustas selle auto joobeseisundi kontrolliks peatada, kuna tundus kahtlane, et välisõhutemperatuuri arvestades sõidetakse lahtise aknaga. Väljas oli temperatuur -1 kraadi. Andis Veski tn ja F.R. Kreutzwaldi tn ristmiku vahetus läheduses sõidukile sinise-punase tulega peatumismärguande, millele juht esmalt ei reageerinud. Saades aru, et sõidukijuht hoiab reisibussist rohkem vasakule, justkui sooviks bussist mööda sõita, pani sisse ka vormikaamera nr U01014. Audi juht möödus reisibussist ja andis gaasi ning alustas mittepeatumist. Teavitas mittepeatumisest läbi raadiojaama teisi Tartu patrulle ja andis peatumismärguannet eiranud sõidukijuhi juhitud sõiduki liikumisest ja igast manöövrist patrullidele ja juhtimiskeskusele teada. Sõiduki tagatuled olid visuaalselt kogu aeg näha. Sõiduk peatus Tartus Kase tn 6 juures. Sinna jõudes olid sõiduki juhipoolne aken lahti, katuseluuk osaliselt avatud. Kaasreisija poolne aken osaliselt avatud ja uksed lukus. Võtit kuskil ei paistnud. Sõidukis kedagi sees ei olnud. Asusid ümbruskonda kontrollima. Kaasasid ka koerapatrulli, kes kedagi ei leidnud. Autost leidsid suurel hulgal elektroonikat, s.h arvutid ja nende osad. Auto kasutaja T. J. ühtegi eset neist enda omaks ei tunnistanud. Asjaolude väljaselgitamiseks teisaldati sõiduk Riia 132 hoovi, millest andsid teada ka sündmuskohal kohal olnud T. J.. Pildistasid üles sõiduki eripärad, milleks oli pikem mõra esiklaasil, sõiduki igast küljest ning sõidukis sees olnud sisu nii palju kui võimalik. Tunnistaja T. T. (T.) ütlustega (V, 1-3) on kooskõlas tunnistaja T. V. (V.) ütlused (V, 4-5, 67). 18.11.2025. a tunnistaja T. V. ülekuulamise protokolli (V, 4-5, 6-7) esilehel kajastatud T. V. (V.) isikuandmetest nähtub, et ta töötab Politsei- ja Piirivalveametis (V, 4). Tunnistaja T. V. (V.) ütlustega (V, 4-5, 6-7) on tõendatud, et 18.11.2025 kella 12:10 ajal peeti Tartu politseijaoskonnas kinni Alari Ujok, kes tunnistas, et juhtis 17.11.2025 kella 02:30 ajal mootorsõidukit Audi A6 reg nr XXX ja jättis politseipatrulli antud peatumismärguandele reageerimata, sõitis eest ära ja tegi mittepeatumise. Alari Ujok ütles, et peitis sõiduki võtme ära, kui auto juurest minema jooksis. Võtme peidukohaks ütles Alari Ujok Võru tänaval Lootuse bussipeatuse lähedal asuva jahi- või metsamaja aknalaua. Alari Ujok oli valmis peidukoha ette näitama. Liikudes koos patrulliga Võru tn 80 maja juurde juhatas Alari Ujok maja ees asuva aknalaua juurde ja võttis aknalaua kõrval olevast vasakpoolsest nurgast välja sõiduauto võtme, millel oli peal Audi logo. Sündmuskohal tegi pildid ja Alari Ujok toimetati edasi Tartu Vanglasse. Tunnistaja T. V. ülekuulamisprotokolli lisaks on 2 fotot võtme asukohast (V, 6-7). Fotodelt on näha, et maja asub Lootuse ja Võru tänavate nurgal ja maja ees aknalaudade juures võtme asukoha vahetus läheduses seisab autovõtme asukoha kätte näidanud Alari Ujok

(V, 6-7).

Eeltoodud tõenditega on kooskõlas tunnistaja T. J. (J.) ütlused (V, 8-10). 19.11.2025. a tunnistaja T. J. ülekuulamise protokolli (V, 8-10) esilehelt nähtub, et ta töötab

XXX (V, 8).

Tunnistaja T. J. (J.) ütlustega (V, 8-10) on tõendatud, et ta on mootorsõiduki Audi A6 Avant reg nr XXX vastutav kasutaja. Omanik on XXX K. J., kuid igapäevaselt kasutab ise seda sõidukit. Töökoht on XXX, kus teeb autodele hooldust. Tunnistaja T. J. (J.) ütlustega (V, 8-10) on kooskõlas liiklusregistrist 20.11.2025. a sõiduki reg nr XXX tehtud andmete väljatrükilt nähtuv selle kohta, et sõiduki Audi A6 Avant reg nr XXX omanik on K. J. ja kasutajaks T. J. (V, 31). Tunnistaja T. J. (J.) ütlustega (V, 8-10) on tõendatud, et 16.11.2025 umbes kella 13 paiku toodi talle remonti Honda Accord reg nr XXX. Andis kliendile samal päeval kella 18 paiku

vahetusautoks Audi A6 Avant reg nr XXX, mis oli peaaegu tühi, mõned asjad olid pagasnikus ja pardatšokis. Kliendi auto oli asju täis ja ta tõstis need Audisse ümber. Seal olid suur kohver, seljakott ja kilekott, võis olla üks läpakas. Kes Audiga minema sõitis, seda ei tea. Klient istus igatahes juhi istmele. See oli esimene kord, kui andis Audit võõrale kasutada. Esmaspäeva hommikul tuli politsei järgi ja viis auto juurde. Seal vaatas naispolitseinik otsa ja ütles, et see isik polnud roolis. Küsiti autos olevate asjade kohta, millele vastas, et ei ole nende omanik. Kohale kutsuti ka koerapatrull ja andis loa, et koer käiks autos. Koer sai autosse läbi avatud juhiakna. Sõiduki uksed olid lukustatud, kuid juhi aken oli osaliselt avatud. Audil on ainult üks võti ja selle andis Alari kätte. Alari tuli ise esmaspäeval töökotta kella 16 paiku kohale. Ütles Alarile, et oled sita kokku keeranud ja kas lähed ise politseisse või kutsub politsei kohale. Küsis Alarilt tema perekonnanime. Googeldas Alari nime ja seal oli üks pilt, mis vastas isikule. Alari ütles, et läheb ise politseisse ja andis talle selleks aega esmaspäeva õhtu kella 17-ni. Alari ütles, et tahab ise minna politseisse. Tunnistaja T. J. kinnitas 19.11.2025. a antud ütlustes, et ta on teadlik, et kui talle täna Audi A6 Avant reg nr XXX tagastatakse, siis peab ta autos olevate asjade säilimist tagama ja tagastama need sellises olukorras nagu nad on. (V, 8-10) 19.11.2025 nõudis menetleja hoolekandeteenuselt välja Tartu Kase tn 6 asuva turvakaamera salvestuse, avaldades nõudekirjas, et mootorsõiduk Audi A6 Avant reg nr XXX tegi 17.11.2025 kella 02:30 ajal mittepeatumise. Kella 02:34 ajal sõitis antud mootorsõiduki juht tupikusse Tartu linnas Kase tn 6 juures ja lahkus jalgsi (V, 11). 20.11.2025. a asitõendi vaatlusprotokollis (V, 12-14) vaadeldakse Tartus Kase tn 6 asuva hoolekandeasutuse küljes asuva videokaamera salvestist kuupäevast 17.11.2025 kell 02:34:04 kuni 02:40:54. Kell 02:34 keerab kaamera vaatevälja tumedat värvi universaalkerega mootorsõiduk ja jääb seisma garaažide ees. Samal ajal avaneb sõiduki uks ja juhi kohalt väljub isik, kes jookseb minema, lukustades eemalt sõiduki uksed. 17.11.2025. a vallasasja hoiule võtmise protokolliga (V, 15) on tõendatud, et sõidukist Audi A6 Avant reg nr XXX võeti hoiule kaks mobiiltelefoni. Hoiule võeti kaks mobiiltelefoni Samsung, neist üks volditav kuldset värvi ja teine sinist värvi väga mõrane. Sõidukiga Audi A6 Avant reg nr XXX tehti mittepeatumine ja juht lahkus sõiduki juurest, jättes oma 2 mobiiltelefoni sõidukisse istme peale. Telefonid antud hoiule Riia 132 Tartu. 17.11.2025. a sõiduki teisaldamise aktiga (V, 16) ja sõiduki hoiukohta teisaldamise teatisega (V, 17) on tõendatud, et sõiduk Audi A6 Avant reg nr XXX teisaldati Tartus Kase tn 6 juurest Tartu Riia 132 koos selles asunud arvuti ja elektroonikaga. 18.11.2025. a isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (V, 18-19) on tõendatud, et Alari Ujok peeti kahtlustatavana kinni 18.11.2025 kell 12:10 Tartus Riia 132 kahtlustuses KarS § 4231 järgi ja 20.11.2025 kell 09:40 vabastati kinnipidamisest (V, 18-19). 16.09.2025 ja 20.11.2025 liiklusregistrist tehtud andmete väljatrükid (IV, 51: V, 30) tõendavad Alari Ujokil juhtimisõiguse puudumist. Liiklusregistri väljatrükkide kohaselt isikukoodiga 39412302734 isikut, see tähendab Alari Ujokit, ei ole kantud liiklusregistrisse. Alari Ujok on senini käesoleva kriminaalasja kohtumenetluses kinnitanud asjaolu, et tal pole kunagi mootorsõiduki juhtimisõigust olnud. Kohtuistungil 31.03.2026. a süüdistatavana ütlusi andes ei vaidlustanud Alari Ujok süüdistuses KarS § 4231 järgi 17.11.2025. a kohta kajastatud asjaoludest mitte midagi ja kinnitas, et tal pole kunagi mootorsõiduki juhtimisõigust olnud.

Kriminaalasjas kogutud ja eelnevalt kajastatud tõendid on kooskõlas ja kinnitavad veenvalt, et 17.11.2025. a kella 02:30 paiku juhtis Alari Ujok mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Kavatsetult 17.11.2025. a mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine Alari Ujokil on kehtivad karistused KarS § 4231 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Kriminaalkorras KarS § 4231 järgi on Alari Ujokit karistatud 01.11.2019. a (IV, 38-42), 28.01.2021. a (II, 85-111) ja 05.02.2024. a (IV, 43-47) kohtuotsustega. Kuna 28.01.2021. a kohtuotsusega moodustati liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel 01.11.2019. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osaga, siis on 01.11.2019. a kohtuotsusega mõistetud karistus kehtiv. Kuna 05.02.2024. a kohtuotsusega moodustati liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel 28.01.2021. a kohtuotsusega, siis on 28.01.2021. a kohtuotsusega mõistetud karistus kehtiv. 22.07.2024 vabanes Alari Ujok vanglast 05.02.2024. a kohtuotsusega karistuseks mõistetud 5 kuu 17 päeva vanglakaristuse kandmiselt (VIII, 1). Kuna Alari Ujoki vanglast vabanemisest 22.07.2024 arvates ei ole möödunud karistusregistri seaduse (KarRS) § 24 lg 1 punktis 8 täheldatud 5 aastat, siis on Alari Ujokil kehtivad karistused KarS § 4231 järgi, mille eest teda karistati 01.11.2019. a (IV, 38-42), 28.01.2021. a (II, 85-111) ja 05.02.2024. a (IV, 43-47) kohtuotsustega. 28.02.2025. a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas (IV, 48-50) on tõendatud, et Alari Ujokit karistati 04.02.2025. a kella 17:10 ajal Tartu linnas K. E. Von Baeri tn 11 juures mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, kui teda oli varem juhtimiselt kõrvaldatud, liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 175 trahviühikut, see on 1400 eurot. Otsus jõustus 22.03.2025 (I, 24). Karistusregistri andmetel on see rahatrahv tasumata (V, 28). Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et Alari Ujok juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta veel ka 08.02.2025. a ja 07.08.2025. a. 08.02.2025. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (I, 162) kõrvaldati Alari Ujok sõiduki Škoda Octavia reg nr XXX juhtimiselt 08.02.2025. a kell 22:05 LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna Alari Ujokil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Alari Ujok kinnitas 08.02.2025. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusel enda allkirjaga selle otsuse kättesaamist.

(I, 162)

07.08.2025. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (IV, 15) kõrvaldati Alari Ujok mopeedi JIAJUE mudel JJ50QТ-23 reg nr XXX juhtimiselt 07.08.2025. a kell 21:17 LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna Alari Ujokil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Alari Ujok kinnitas 07.08.2025. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusel (IV, 15) enda allkirjaga, et on selle otsuse kätte saanud. Eeltoodud asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et Alari Ujokil olid 17.11.2025. a mootorsõidukit juhtides kehtivad karistused mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest ja teda oli 08.02.2025 ja 07.08.2025. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Alari Ujok, olles igakülgselt teadlik asjaolust, et tal mootorsõiduki juhtimisõigus puudub, pani kavatsetult 17.11.2025. a uuesti toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks.

Mootorsõiduki 17.11.2025. a juhtimisõiguseta juhtimises Alari Ujoki käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kvalifikatsioon KarS § 4231 järgi LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Alari Ujok jättis 07.08.2025. a eelkajastatud LS 90 lg 1 p 1 ja LS § 94 lg 1 nõuded täitmata ja pani sellega toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise. Kuna kriminaalkorras KarS § 4231 järgi on Alari Ujokit karistatud 01.11.2019. a (IV, 38-42), 28.01.2021. a (II, 85-111) ja 05.02.2024. a (IV, 43-47) kohtuotsustega ning mootorsõiduki 04.02.2025. a juhtimisõiguseta juhtimise eest karistati Alari Ujokit väärteoasjas 28.02.2025. a tehtud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega (IV, 48-50) ja 08.02.2025. a pani Alari Ujok uuesti toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise, mille eest Alari Ujok kõrvaldati 08.02.2025. sõiduki juhtimiselt seoses tal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisega (IV, 10) ning 07.08.2025. a pani Alari Ujok uuesti toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise, mille eest Alari Ujok kõrvaldati 07.08.2025. a sõiduki juhtimiselt seoses tal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisega (IV, 15), siis on Alari Ujoki 17.11.2025 käitumine kvalifitseeritav KarS § 4231 järgi mootorsõiduki süstemaatiliselt juhtimisõiguseta juhtimisena. SÜÜDISTUS 12.05.2025. A ELEKTRITÕUKERATTA

VARGUSE TOIMEPANEMISES

Alari Ujoki süü on tõendatud selles, et tema isikuna, kellel on Tartu Maakohtu 28.01.2021. a otsuse nr 1-20-1825 kohaselt kehtiv karistus omastamise ja kelmuse toimepanemise eest, võttis 12.05.2025 kella 10.50 paiku Tartu linnas Nooruse tn 9 asuva Tartu Tamme Gümnaasiumi kõrval olevast jalgrattahoidlast võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära L. K.A. kuuluva lukustatud tumedat värvi elektritõukeratta Segway Ninebot Max G2 E (raaminumber 01GYF2415C0973) väärtusega 798 eurot. Kannatanule on elektritõukeratas tagastatud (II, 1, 47), kuid kahe rattaluku lõhkumisega põhjustas Alari Ujok L. K.-A. varaline kahju 107 eurot 17 senti, millises ulatuses esitas kannatanu tsiviilhagi (II, 131-133). 12.05.2025. a esitas kannatanu L. K.-A. süüteoteate (II, 1-2, 8) koos sellele lisatud ExoCool OÜ 05.10.2024. a arvega elektritõukeratta maksumuse, see on 798 euro, kohta (II, 7) ja 06.10.2024. a maksekorraldusega elektritõukeratta eest 798 euro tasumise kohta (II, 4) ning kaardiandmete väljatrükid elektritõukeratta asukohtade kohta (II, 3-6) ja pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et kannatanu tasus Lõunakeskuse Hawaii Expressile 107 eurot 17 senti (II, 5). Kannatanu L. K.-A. 12.05.2025. a süüteoteatega (II, 1-8) ja kannatanu L. K.-A. 20.05.2025. a antud ütlustega (II, 9-11) on tõendatud, et 12.05.2025 hommikul kella 08:40 paiku parkis tema XXX oma elektrilise tõukeratta Seagway Ninebot Max G2 Nooruse tn 9 Tartu Tamme Gümnaasiumi ette ning lukustas kahe lukuga - jämedama koodlukuga ketiga ja peenema võtmega avatava ketiga. Kell 13:39 kontrollis oma telefonist ratta asukohta, tõukeratas on seotud iPhonega. Tõukerattal endal on ka elektrooniline lukk, millele on vaja 4-kohaline kood sisestada enne sõidu alustamis. Ratas vilgutab tulesid ja teeb hääli, kui kood on sisestamata ja siis ei saa tõukeratast liigutada. Äpp näitas tõukeratta asukohaks Anne 49, kus ta teadis, et XXX ei viibi, sest on koolis. Jõudis koos abikaasaga kell 14:02 ratta juurde ning äpp näitas, et on enda ratta juures. Kontrollis ka ratta seerianumbrit ja see klappis tema elektrilise tõukeratta seerianumbriga 01GYF2415C0973. Ratas oli lukustatud koodlukuga, mida ta ei puudutanud, sest see polnud

sama koodlukk, mis oli nende rattal olnud. Samuti ei puudutanud ratast, sest ei teadnud ratta digitaalset koodi. Ootas ratta kõrval kuni sai XXX kell 14:33 kontakti. Ta läks kohe kooli parklasse kontrollima, kas tõukeratas on alles, aga ratas oli kadunud. XXX ütles, et kooli rattahoidlas, kuhu ta ratta jättis, on suurem rattalukk maas, mis on tangidega katki lõigatud, väiksemat lukku ei olnud. Seejärel kutsus abikaasa politsei. Politsei kõrvutas äpis olevat ratta seerianumbrit leitud ratta seerianumbriga ning oli tunnistajaks sellele, et ratta asukoht äpis ja tema käes oleva telefoni asukoht on samad ning võttis ratta enda valdusesse. Lahkusid enne kui tõukeratta lukk läbi lõigati. Tõukeratas on ostetud 15.10.2024 Tõuksimaailmast 798 euroga. Tõukeratast on kasutatud minimaalselt. Mingisuguseid defekte või vigastusi sel polnud. Hetkel ei tundu olevat tõkerattale tekitatud mingeid defekte või vigastusi. 03.04.2025 oli tõukerattale ostetud uus koodlukk ja võtmega avatav lukk, mis maksid kokku 107.17 eurot. Selles summas soovib esitada ka tsiviilhagi. (II, 11) 20.05.2025 aktiga tagastas kohtueelne menetleja elektrilise tõukeratta L. K.-A. (II, 47). Kannatanu L. K.-A. 20.05.2025. a antud ütlustega (II, 9-11) on kooskõlas 12.05.2025 sündmuskoha vaatlusprotokollis (II, 14-22) kajastatu. 12.05.2025 sündmuskoha vaatlusprotokollis (II, 14-22) vaadeldakse Tartus Anne tn 49 maja ees olevat parklat ja selles asuva metallpiirde külge kinnitatud tõukeratast. Vaatlusega tuvastati, et Anne 49 maja ees asuvas parklas on maa külge kinnitatud metallist piire, mille külge on rattalukuga kinnitatud tõukeratas (fotod nr 1-8). Tõukeratta seeria number (foto nr 7) ning omaniku L. K.-A. telefoni rakenduses (II, 21: foto nr 8) näha olev seerianumber 01GYF2415C0973 ning tõukeratta asukoht Tartus Anne tn 49 juures kattuvad (fotod nr 7-8). 15.05.2025 asitõendi vaatlusprotokollis (II, 23-29) vaadeldakse elektritõukeratast ja katkist musta värvi rattalukku, nähtub elektritõukeratta ja rattaluku välimus (fotod nr 3-7). Mõlemalt vaadeldud esemelt võeti DNA-proovid. 16.05.2025. a määras kohtueelne menetleja teha asjas DNA-ekspertiis ja esitada ekspertiisi elektritõukerattalt ja rattalukult võetud DNA-proovid, selgitamaks välja jalgratta varguse toime pannud isikut. 08.07.2025. a hoiule võtmise aktiga nr 25ATH35422 anti katkine rattalukk hoiule Tartus Riia 132 asuvasse asitõendite hoiuruumi (II, 48). 05.06.2025. a ekspertiisiakt nr 25E-GE00489-01 DNA-ekspertiisi tegemise kohta (II, 33-39) tõendab Alari Ujoki DNA-profiili kokkulangevust rattalukult võetud proovidega. Ekspertiisiakti kohaselt saadi DNA-profiili otsingul riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist kokkulangevus Alari Ujoki DNA-profiiliga (II, 33). Rattaluku koodlukult (L250741) ja rattaluku keti kaitseriidelt (L250742) saadud DNA-proovidelt määratletud DNA-profiilide osas läbiviidud ekspertiisi tulemusena sedastas ekspert, et DNA analüüsil saadud profiilides eristub peamine DNA-profiil, milles on tuvastatav Alari Ujoki DNA-profiil, mille tõepärasussuhe on vahemikus 1021. 09.06.2025 asitõendi vaatlusprotokollis (II, 42-46) vaadeldakse 12.05.2025 Tartu linnas Nooruse tn 9 asuva Tartu Tamme Gümnaasiumi turvakaamera videosalvestust. Videofaili avades on vaade Tartu linnas Nooruse tn 9 asuva Tartu Tamme Gümnaasiumi ees olevatele jalgrattahoidlatele. 12.05.2025 kella 10:46:26 paiku liigub tumeda nokamütsi, tumeda põlvedeni ulatuva jope, heledate pükste ja valgete jalanõudega meesterahvas, kellel on käed jope taskutes (edaspidi meesterahvas) kõige kooli poolsema jalgrattahoidla suunas. Meesterahvas kõnnib jalgrattahoidla eest mööda (fotod nr 1-2). Kella 10:49:00 ajal liigub meesterahvas uuesti jalgrattahoidla juurde, võtab taskust välja tangide moodi eseme ning kummardub tumedat värvi elektritõukeratta juures (fotod nr 3-4). Kell 10:51:57 võtab meesterahvas tumedat värvi tõukeratta jalgrattahoidlast ära ning sõidab sellega minema, lükates jalaga hoogu. Tõukerattal vilgub tagumise ratta juures punane tuli (fotod nr 5-6).

Kohtuistungil 31.03.2026. a tunnistas Alari Ujok ennast mõlemas süüdistusaktis esitatud süüdistuses kajastatud jalgrataste varguste toimepanemises süüdi ja süüdistustes kajastatud asjaoludest midagi ei vaidlustanud. Süüdistatava Alari Ujoki 31.03.2026. a antud ütluste kohaselt pani ta jalgrataste vargused toime selleks, et saada narkodoosi hankimiseks raha. Narkootilisi aineid tarvitab noorukieast peale, peamiselt tarvitab amfetamiini. Kriminaalasjas kogutud ja eelnevalt kajastatud tõendid on kooskõlas ja kinnitavad veenvalt, et Alari Ujok võttis 12.05.2025 kella 10.50 paiku Tartu linnas Nooruse tn 9 asuva Tartu Tamme Gümnaasiumi kõrval olevast jalgrattahoidlast võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära L. K.-A. kuuluva lukustatud tumedat värvi elektritõukeratta Segway Ninebot Max G2 E (raaminumber 01GYF2415C0973) väärtusega 798 eurot. Kavatsetult 12.05.2025 elektritõukeratta varguse toimepanemine Alari Ujok varastas jalgrattaid tema ütlustest nähtuvalt selleks, et saada jalgrataste realiseerimisest endale narkodoosi saamiseks raha. Alari Ujok käitus jalgrataste vargusi toime pannes kindla eesmärgiga. Sihiteadlik käitumine jalgrattavarguste toimepanemisel viitab KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetusele. L. K.-A. kuuluva elektritõukeratta varguse kavatsetult toimepanemisele viitab ka asjaolu, et 09.06.2025 asitõendi vaatlusprotokollist (II, 42-46) nähtuvalt olid rattavarguse toime pannud isikul kaasas lõiketangid, mida ta kasutas rattalukkude lõhkumiseks. 15.05.2025 asitõendi vaatlusprotokollis (II, 23-29) vaadeldud ära lõhutud musta värvi rattalukk oli katki lõigatud (II, 25: fotod katkisele musta värvi rattalukule). KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Alari Ujoki käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kvalifikatsioon Alari Ujokit on varasemaalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistris on Alari Ujoki puhul loetud kehtivaks 6 kriminaalkaristust (II, 67-84; III, 20-37; IV, 19-37; V, 23-29; VI, 122-140;

VIII, 1-18)

28.01.2021. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-1825 karistati Alari Ujokit KarS § 4231, KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 201 lg 2 p 1, KarS § 209 lg 2 p 1 järgi (II, 85-111;

VIII, 61-114).

Kuna 05.02.2024. a kohtuotsusega moodustati liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel 28.01.2021. a kohtuotsusega, siis on 28.01.2021. a kohtuotsusega mõistetud karistus kehtiv. 22.07.2024 vabanes Alari Ujok vanglast 05.02.2024. a kohtuotsusega karistuseks mõistetud 5 kuu 17 päeva vanglakaristuse kandmiselt (VIII, 1). Kuna Alari Ujoki vanglast vabanemisest 22.07.2024 arvates ei ole möödunud karistusregistri seaduse (KarRS) § 24 lg 1 punktis 8 täheldatud 5 aastat, siis on Alari Ujokil kehtivad karistused 28.01.2021. a kohtuotsuse (II, 85-111) järgi kelmuse ja omastamise toimepanemise eest. 12.05.2025. a elektritõukeratta varguse toimepanemise ajal oli Alari Ujoki käitumine kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vargusena, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise. See ei ole aga Alari Ujoki käitumisele lõplik õiguslik hinnang, kuna 08.08.2025. a ja 02.12.2025. a vargused pani Alari Ujok toime isikute grupis ning kuna Alari Ujok pani lisaks eeltoodule vargusi veel toime ka 13.01.2026. a ja

26.01.2026. a, siis lõpuks kvalifitseerub Alari Ujoki toimepandu KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi varguste isikute grupis ja süstemaatiliselt toimepanduks. Tsiviilhagi Kannatanule on elektritõukeratas tagastatud (II, 1, 47), kuid kahe rattaluku lõhkumisega põhjustas Alari Ujok L. K.-A. varaline kahju 107 eurot 17 senti, millises ulatuses esitas kannatanu tsiviilhagi (II, 131-133). Tsiviilhagi põhjendatust kinnitavad kannatanu L. K.-A. ütlused 107 euro 17 sendi eest kahe rattaluku soetamise kohta ja süüteoteatele lisatud pangakonto väljavõte, millest nähtub, et kannatanu tasus Lõunakeskuse Hawaii Expressile 107 eurot 17 senti (II, 5), ning tsiviilhagile lisatud maksekorraldus (II, 132) Lõunakeskuse Hawaii Expressile 107 euro 17 sendi tasumise kohta. Süüdistatav Alari Ujok võttis lühimenetluses toimunud kohtuistungil kõik tsiviilhagid õigeks ja neist ühegi õiguspärasust kahtluse alla ei seadnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2, 4, TsMS § 440 lg 1, 2, TsMS § 444 lg 3 alusel kuulub kannatanu L. K.-A. tsiviilhagi 107 euro 17 sendi varalise kahju hüvitamise nõudes rahuldamisele ja Alari Ujokilt kannatanu kasuks väljamõistmisele. SÜÜDISTUS 08.08.2025. A KAHVELKÄRU LAADIJA

VARGUSE TOIMEPANEMISES

Alari Ujoki süü on tõendatud selles, et tema 08.08.2025 kell 18.56 võttis grupis J. G. Tartu linnas Sepa tn 21 asuvas Hinnapommi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kahvelkäru laadija väärtusega 322 eurot 40 senti. J. G. ning Alari Ujok tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult nii, et J. G. asetas kahvelkäru laadija Alari Ujoki seljakotti ning Alari Ujok lahkus seljakotiga kauplusest kahvelkäru laadija eest maksmata. Oma teoga tekitasid nad AmeiZing OÜ-le varalist kahju 322 euro 40 sendi ulatuses. 12.08.2025. a esitas AmeiZing OÜ juhatuse liige A. K. süüteoteate (III, tl 1-2, 3), mille kohaselt sisenesid 08.08.2025 Tartu linnas Sepa tn 21 asuvasse poodi Hinnapomm kaks meesterahvast, kes võtsid akuga kahvelkäru laadija ja panid seljakotti ning väljusid poest, jättes selle eest tasumata, põhjustades kahju 322 eurot 40 senti. Juhtunu kohta on olemas videosalvestus. AmeiZing OÜ juhatuse liikme A. K. süüteoteatega (III, tl 1-2, 3) on kooskõlas 05.09.2025 asitõendi vaatlusprotokollis (III, 12-15) kajastatu. 05.09.2025 asitõendi vaatlusprotokollis (III, 12-15) vaadeldakse AmeiZing OÜ-st edastatud kaupluse Hinnapomm turvakaamerate videosalvestusi, kokku 7 videosalvestust, Tartu linnas Sepa tn 21 asuvas kaupluses 08.08.2025 kell 18.56 varguse toimepanemise kohta. Videost nähtub, et kaupluses Hinnapomm, mis asub Tartu linnas Sepa 21 viibivad 08.08.2025 kaks meesterahvast, kes on tuvastatud kui Alari Ujok ja J. G. (foto nr 1). Kell 18:42 võtab J. G. maast akuga kahvelkäru laadija ning asetab selle ostukärusse (fotod nr 2-3). Kell 18:43 võtab J. G. ostukärust akuga kahvelkäru laadija ning asetab selle Alari Ujoki seljakotti (fotod nr 4, 5). 08.08.2025 kell 18:56 möödub Alari Ujok kassaliinidest ühegi kauba eest tasumata (foto nr 6). Eeltoodud tõenditega on kooskõlas J. G. kahtlustatavana ülekuulamisel 09.09.2025. a antud ütlused (III, 38-40). Kahtlustatava J. G. 09.09.2025 antud ütlustega (III, 38-40) on tõendatud, et ta oli koos Alari Ujokiga 08.08.2025 kell 18:56 Tartu linnas Sepa tn 21 Hinnapommi kaupluses ja võtsid sealt ära akuga kahvelkäru laadija, kuna tol ajal oli seda laadijat vaja. See laadija on tal olemas ja

soovib selle tagasi anda. Kahetseb oma tegu, see polnud seda väärt. On nõus asja lahenemisega kokkuleppemenetluses. (III, 39) 09.09.2025. a andis J. G. uurijale üle kahveltõstuki laadija, mille nad koos Alari Ujokiga 08.08.2025. a kauplusest Hinnapomm kaasa võtsid (III, 41). 09.09.2025. a koostas uurija õiendi (III, 42), mille kohaselt uurija näitas 09.09.2025. a J. G. poolt 09.09.2025. a üle antud kahveltõstuki akulaadijat AmeiZing OÜ juhatuse liikmele A. K., kelle sõnul see laadija ei pärine kauplusest Hinnapomm. Kahveltõstuki akulaadija tagastati J.

G. (III, 42)

09.09.2025. a aktiga (III, 43) tagastas uurija J. G. kahveltõstuki akulaadija. 10.12.2025 sõlmisid süüdistatav J. G., tema kaitsja ja ringkonnaprokurör Külli Saks kokkuleppe (III, 62-65), mille kohaselt J. G. süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi isikute grupis koos Alari Ujokiga 08.08.2025. a kella 18.56 ajal kahvelkäru akulaadija varguse toimepanemises Tartus Sepa tn 21 asuvast kauplusest Hinnapomm. (III, 62-65) Kokkuleppe punktis 4 nõustus J. G. kannatanule AmeiZing OÜ-le tsiviilhagis kajastatud varalise kahju 322 euro 40 sendi hüvitamisega (III, 63). 10.12.2025. a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega eraldati J. G. süüdistus eraldi menetlemiseks (III, 70-71). 10.12.2025. a sõlmitud kokkulepe (III, 62-65) on menetlemisel kriminaalasjas nr 1-25-7046. 31.03.2026 lühimenetluse kohtuistungil tunnistas süüdistatav Alari Ujok pärast prokuröri avakõnet ennast kõigis talle esitatud süüdistustes süüdi. Lühimenetluses süüdistatavana ütlusi andes võttis Alari Ujok õigeks, et J. G. pani talle kahvelkäru laadija seljakotti. Pidi selle laadija kauplusele tagasi viima, aga jäi tagasi viimata. Poele sai üks laadija saadetud, aga see polnud sama laadija ja politsei tõi selle tagasi. Lõpuks süüdistatav Alari Ujok enda esialgsest seisukohast selle kohta, et tunnistab ennast kõigis süüdistustes süüdi, taandus, asudes kohtuistungil 31.03.2026. a ütlusi andes väitma, et sai alles pärast poes käiku J. G. pool olles teada, et vargus on toime pandud ja varastatud on akulaadija, akulaadija oli seljakotis, seljakott oli J. G. oma ja kui pärast poes käimist garaaži jõudsid, siis võttis J. G. sellest seljakotist välja akulaadija. Alari Ujoki ütluste kohaselt oli J. G. seljakott poes käies tema (Alari Ujoki) seljas. Kohtule ei ole süüdistatava Alari Ujoki 31.03.2026. a kohtuistungil esitatud väited selle kohta, et tema ei olnud teadlik J. G. poolt talle kaupluses Hinnapomm seljakotti pandud akulaadijast, usutavad. Need Alari Ujoki ütlused on veenvalt ümber lükatud 05.09.2025 asitõendi vaatlusprotokollis (III, 12-15) kajastatuga. 05.09.2025 asitõendi vaatlusprotokollis (III, 12-15) vaadeldakse AmeiZing OÜ-st edastatud kaupluse Hinnapomm turvakaamerate videosalvestusi, kokku 7 videosalvestust, Tartu linnas Sepa tn 21 asuvas kaupluses 08.08.2025 kell 18.56 kahvelkäru akulaadija varguse toimepanemise kohta. Sellest asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et J. G. ja Alari Ujok hoiavad poes käies kokku ja liiguvad teineteise läheduses ning neil on ülevaade teineteise poolt poes tehtavatest tegevustest. Videost nähtub, et kell 18:42 võtab J. G. maast akuga kahvelkäru laadija ning asetab selle ostukärusse (fotod nr 2-3). Kell 18:43 võtab J. G. ostukärust akuga kahvelkäru laadija ning asetab selle Alari Ujoki seljakotti (fotod nr 4, 5). 08.08.2025 kell 18:56 möödub Alari Ujok kassaliinidest ühegi kauba eest tasumata (foto nr 6). Eeltoodust on oluline täheldada, et ajal kui J. G. võtab ostukärust akulaadija, et see Alari Ujokil seljas olnud seljakotti panna, vaatab Alari Ujok seda pealt, olles pöördunud näoga J. G. poole (III, 14: foto nr 4). Alari Ujok näeb ja vaatab pealt seda, kuidas J. G. võtab ostukärust akulaadijat (III, 14: foto nr 4). Taolistel asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et Alari Ujok oli igakülgselt teadlik ja informeeritud selles, et J. G. pani talle seljakotti poest võetud akulaadija,

mille eest Alari Ujok ja J. G. jätsid kassas tasumata. Kõrvaltvaatajale jääb Alari Ujoki ja J. G. käitumisest poes arusaam, et nad tegutsesid omavahel kooskõlastatult ja akulaadija eest ei jäetud kassaliinist möödudes tasumata kogemata ja juhuslikel asjaoludel, vaid omavahelise sihipärase käitumise tulemusena, kuna eesmärgiks oligi see akulaadija poest varastada. Alari Ujok pani kahveltõstuki akulaadija varguse toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Alari Ujoki käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kvalifikatsioon Alari Ujokit on varasemaalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistris on Alari Ujoki puhul loetud kehtivaks 6 kriminaalkaristust (II, 67-84; III, 20-37; IV, 19-37; V, 23-29; VI, 122-140;

VIII, 1-18)

28.01.2021. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-1825 karistati Alari Ujokit KarS § 4231, KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 201 lg 2 p 1, KarS § 209 lg 2 p 1 järgi (II, 85-111;

VIII, 61-114).

Kuna 05.02.2024. a kohtuotsusega moodustati liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel 28.01.2021. a kohtuotsusega, siis on 28.01.2021. a kohtuotsusega mõistetud karistus kehtiv. 22.07.2024 vabanes Alari Ujok vanglast 05.02.2024. a kohtuotsusega karistuseks mõistetud 5 kuu 17 päeva vanglakaristuse kandmiselt (VIII, 1). Kuna Alari Ujoki vanglast vabanemisest 22.07.2024 arvates ei ole möödunud karistusregistri seaduse (KarRS) § 24 lg 1 punktis 8 täheldatud 5 aastat, siis on Alari Ujokil kehtivad karistused 28.01.2021. a kohtuotsuse (II, 85-111) järgi kelmuse ja omastamise toimepanemise eest. 08.08.2025. a kahveltõstuki akulaadija varguse toimepanemise ajal oli Alari Ujoki käitumine kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi vargusena, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise ning 12.05.2025. a elektritõukeratta varguse (p 4) ning kes pani varguse toime isikute grupis (p 7). See ei ole aga Alari Ujoki käitumisele lõplik õiguslik hinnang, kuna nii 08.08.2025. a ja 02.12.2025. a vargused pani Alari Ujok toime isikute grupis ning kuna Alari Ujok pani lisaks eeltoodule vargusi veel toime ka 12.05.2025. a, 13.01.2026. a ja 26.01.2026. a, siis lõpuks kvalifitseerub Alari Ujoki toimepandu KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi varguste isikute grupis ja süstemaatiliselt toimepanduks. Tsiviilhagi Kannatanule AmeiZing OÜ-le on kahveltõstuki akulaadija tagastamata ning ka selle vargusega põhjustatud varaline kahju 322 eurot 40 senti on kannatanule hüvitamata. Süüdistatav Alari Ujok võttis lühimenetluses toimunud kohtuistungil kõik tsiviilhagid õigeks ja neist ühegi õiguspärasust kahtluse alla ei seadnud. VÕS § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2, 4, TsMS § 440 lg 1, 2, TsMS § 444 lg 3 alusel kuulub kannatanu AmeiZing OÜ tsiviilhagi 322 euro 40 sendi varalise kahju hüvitamise nõudes rahuldamisele ja Alari Ujokilt kannatanu kasuks väljamõistmisele. Kriminaalasjas nr 1-25-7046 süüdistatava J. G. poolt kokkleppe juurde jäämisel ja kohtu poolt selles kriminaalasjas kokkuleppele vastava kohtuotsuse tegemisel kuulub AmeiZing OÜ-le 322 eurot 40 senti VÕS § 137 lg 1 alusel hüvitamisele Alari Ujokil ja J. G. solidaarselt. SÜÜDISTUS 02.12.2025. A ÕHTUSEL AJAL KAHE JALGRATTA

VARGUSE TOIMEPANEMISES

Alari Ujoki süü on tõendatud selles, et tema võttis 02.12.2025 kella 16.20 ajal Tartu linnas Soola tn 3 asuva Hotell Tartu juures olevast jalgrattahoidlast koos eeluurimise käigus kindlaks tegemata isikuga rattaluku lõhkumise teel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E. M.-K. kuuluva jalgratta Merida väärtusega 500 eurot. Alari Ujok tegutses koos eeluurimise käigus tuvastamata isikuga ühiselt ja kooskõlastatult nii, et Alari Ujok lõhkus lõiketangidega jalgratta luku ning menetluse käigus tuvastamata isik sõitis jalgrattaga sündmuskohalt minema. Kuna jalgrattale oli pandud jälgimisseade, siis leiti see 02.12.2025 õhtul üles ja kannatanu sai jalgratta tagasi. Kannatanu E. M.-K. ei ole tsiviilhagi esitanud. Alari Ujoki süü on tõendatud selles, et tema 02.12.2025 ajavahemikul kella 17.00–18.30 paiku võttis koos eeluurimise käigus kindlaks tegemata isikuga Tartu linnas Turu tn 8 asuva Tartu Spordihoone juures olevast rattahoidikust rattaluku lõhkumise teel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära J. O. K. kuuluva elektrijalgratta Fiido M21 Pro väärtusega 1000 eurot. Alari Ujok tegutses koos eeluurimise käigus tuvastamata isikuga ühiselt ja kooskõlastatult nii, et eeluurimise käigus tuvastamata isik lõhkus lõiketangidega jalgratta luku ning Alari Ujok lahkus jalgrattaga sündmuskohalt. Kannatanu J. O. K. sai temalt varastatud elektrijalgratta tagasi 08.01.2026. a ülekuulamise käigus. Kuna elektrijalgratast oli kahjustatud, siis esitas kannatanu J. O. K. tsiviilhagi jalgratta korda tegemise kulu 240 euro nõudes (VI, 101, 102-103, 99-100), mis on senini kannatanule hüvitamata. 26.01.2026. a uurija määrusega (VI, 1) eraldati käesolevast kriminaalasjast eraldi menetlemiseks materjalid eeluurimisel tuvastamata isiku osas, keda Alari Ujok teab hüüdnime P. all, kellega koos ta kaks jalgratast 02.12.2025. a varastas. 02.12.2025. a esitas kannatanu E. M.-K. süüteoteate koos lisadega (VI, 7-9, 10). Selle süüteoteate kohaselt varastati 02.12.2025 ajavahemikus kell 11:35 kuni 20:35 Tartu linnas Soola tn 3 asuva Hotell Tartu peasissepääsu ukse kõrval paiknevast jalgrattahoiualast jalgratas. Hotelli esine ala, sh rattahoiuala, on kaameravalve all ning sündmus on salvestatud. Rattale paigaldatud jälgimisseade näitab, et ratas alustas liikumist hotelli eest ajavahemikus 16.20-16.24. Jalgratta kadumise avastas umbes kell 18.15, millest teavitas Hotell Tartu esindajat A. K. ning oma abikaasat P. K. Jalgratta liikumisteekonna saab abikaasalt P. K. Abikaasa asus Väimelast Tartu poole teele ning jälgis samal ajal ratta liikumist. Esimese kõne politsei numbrile 112 tegi abikaasa kell 19.07. Teenindaja ei saanud olukorrast täpselt aru, mistõttu otsustas abikaasa Tartusse jõudes ratta täpse asukoha tuvastada ja seejärel uuesti politseisse helistada. Kell 20.09 helistas abikaasa uuesti politseisse, teavitas leitud rattast aadressil Vitamiini tn 6a ning jäi leiukoha juurde politseid ootama. Politsei saabus 10-15 minuti jooksul. Kohapeal õnnestus politseinikel vestelda ühe noormehega, kelle väitel oli jalgratta varastanud tema sõber, kes oli aga vahepeal kohapealt lahkunud. Politseil õnnestus kohapealse kontaktisiku kaudu väidetava teo toimepanijaga telefoni teel ühendust saada ning temalt ka nimi ja muud isikuandmed saada. Isik lubas politseile, et tuleb ratta juurde Vitamiini tn 6a aadressile, kuid siiski ei tulnud. Kohapealne kontaktisik oli ratta ja väidetava vargaga Vitamiini tn 6a aadressile koos tulnud, mistõttu on võimalik, et tegu pandi toime ühiselt. Politsei tegi rattast fotod ning andis loa ratas koju viia. Hoolimata sellest, et varastatud lukustatud jalgratas õnnestus tagasi saada, peavad teo toimepanijad saama kohtulikult karistatud. Süüteoteatele on lisatud 2 faili. Nendest ühel on foto varastatud jalgrattast (VI, 10) ja teisel on foto jälgimisseadme kaardiandmetest jalgratta asukoha kohta (VI, 10).

Kannatanu E. M.-K. 08.01.2026. a ütlustega (VI, 3-4) on tõendatud, et talle kuulub jalgratas Merida väärtusega 500 eurot. See jalgratas on meeste raamiga, raam musta värvi ja keskraamil rohelist värvi kirje Merida. Jalgratta raamile oli paigaldatud turvalisuse eesmärgil eseme lokatsiooniks GPS lokatsioonseade SmartTag väärtusega 20 eurot. Kannatanu E. M.-K. 08.01.2026. a ütlustega (VI, 3-4) on tõendatud, et ta pani enda jalgratta Merida 02.12.2025 kella 11.35 paiku Tartus Soola tn 3 Hotell Tartu peasissepääsu juurde jalgratta hoidikusse ja lukustas ratta hoidikusse trosslukuga, luku väärtus 35 eurot ning lahkus. 02.12.2025 kella 18.15 ajal jalgratta hoidiku juurde naastes, et võtta jalgratas, selgus, et jalgratas koos lukuga on kadunud. Teavitas jalgratta kadumisest kohe abikaasat P. K., kes asus sel momendil Väimelas, abikaasa asus Tartu poole teele ja samal ajal jälgis jalgrattale paigaldatud jälgimisseadme teekonda. Kannatanu E. M.-K. 08.01.2026. a ütlustega (VI, 3-4) on tõendatud, et jälgimisseadme andmetel oli jalgratas hakanud Hotell Tartu juurest liikuma kella 16.20-16.24 paiku. Abikaasa P. K. teavitas jalgratta vargusest häirekeskust 02.12.2025 kella 19.07 paiku, kuid teenindaja ei saanud tema jutust aru, mistõttu abikaasa otsustas Tartusse kohale tulla ning jalgratta asukoha tuvastada ja siis uuesti häirekeskusesse helistada. Kannatanu E. M.-K. 08.01.2026. a ütlustega (VI, 3-4) on tõendatud, et abikaasa helistas uuesti häirekeskusesse kella 20.09 paiku, selgitas olukorda, kohale Tartus Vitamiini 6a juurde tuli politseipatrull, kus politsei tagastas seal asunud varastatud jalgratta abikaasale. Jalgratta said tagasi tervena ja varalist kahju jalgrattale selle võtmisega ei tehtud, lõhutud jalgratta luku osas ei soovi kahjunõuet esitada, tsiviilhagi esitada ei soovi. Kannatanu E. M.-K. 08.01.2026. a ütlustega (VI, 3-4) on kooskõlas tema abikaasa P. K. tunnistajana 13.01.2026. a antud ütlused (VI, 11-12). Tunnistaja P. K. (K.) 13.01.2026. a antud ütlustega (VI, 11-12) on tõendatud, et tema abikaasale E. M.-K. kuulub jalgratas Merida, mis on meeste raamiga, raam musta värvi ja kesk raamil rohelist värvi kirje Merida. 2025 aastal sai paigaldatud selle jalgratta raami sisse turvalisuse eesmärgil eseme lokatsiooniks GPS lokatsioonseade Samsung SmartTag+, mis töötab Finder äppiga. Teab E. jutust rääkida, et 02.12.2025 kella 11.35 paiku oli E. enda jalgratta lukustanud lukuga jalgratta hoidikusse Tartus Soola 3 Hotell Tartu peasissepääsu juurde ning seejärel lahkunud jalgratta juurest. Jalgratta juurde kella 18.15 paiku tagasi minnes oli abikaasa avastanud, et jalgratas on koos lukuga kadunud ja peale seda helistas E. kohe talle. Tunnistaja P. K. 13.01.2026. a antud ütlustega (VI, 11-12) on tõendatud, et saanud abikaasalt jalgratta vargusest teada, helistas ta kella 19.07 paiku häirekeskusele ning rääkis jalgratta vargusest ja jalgratta liikumisest, kuid teenindaja ei saanud temast aru, kuna kõne vastuvõtja oli Võrus, mistõttu otsustas ise Tartusse kohale sõita, jalgratta asukoha leida ja siis uuesti häirekeskusesse helistada, et politseiga kontakti saada. Tunnistaja P. K. 13.01.2026. a antud ütlustega (VI, 11-12) on tõendatud, et ta hakkas Väimelast Tartu poole sõitma ning samal ajal lokaatori positsioneerimise järgi nägi, et jalgratas oli Tartu Hotelli juurest hakanud liikuma kella 16.24 paiku. Jalgratas jõudis liikumisega Tartus Vitamiini 6a juurde ja jäi sinna seisma. Tartusse jõudes läks kohe Tartus Vitamiini 6a maja juurde, kus nägi ühe kaupluse ees seismas nende perele kuuluvat jalgratast ja helistas politseisse. Patrull saabus kohale ning ta pidi neile veel tõestama, et Merida jalgratas on tema pere oma ning selleks pani ta lokalisaatori piiksuma ratta sees. Patrull suhtles kohapeal ka ühe meesterahvaga, kes rääkis, et tema oli koos oma tuttavaga Vitamiini 6a juurde tulnud, ja et tema tuttav oli tulnud sinna Merida jalgrattaga ning oli jalgratta maja juurde jätnud ja oma tüdruksõbraga ära läinud. Mees veel helistas oma tuttavale ja see tuttav lubas sinna kohale tulla, kuid lõpuks selgus, et ta ikkagi ei tule. Tunnistaja P. K. 13.01.2026. a antud ütlustega (VI, 11-12) on tõendatud, et ta sai perele kuuluva jalgratta Merida tagasi Tartus Vitamiini 6a juures.

Eeltoodud tõenditega on kooskõlas P. K. 09.12.2025 vastuskiri uurijale (VI, 13-14) koos jalgratta jälgimisseadmest leitud kaardiandmetega jalgratta asukohtade kohta (VI, 15-16) ja fotod jalgratta üles leidmise koha kohta (VI, 16) ning P. K. Facebooki gruppi tehtud postitusest „Märgatud: Tartus“ (VI, 17) nähtuv. P. K. 09.12.2025 vastuskiri uurijale (VI, 13-14) käsitleb jalgratta jälgimisseadet Samsung SmartTag+ Model: EI-T5300. P. K. avaldab selles uurijale, et äpist ei leidnud kohta, kus kohast oleks saanud soovitud kujul ajaloo andmeid alla laadida. Äpp ise kuvab ainult 7 viimase päeva andmeid, st nädal aega tagasi toimunud liikumist enam äpp ei kuva. Andmed saab ilmselt Samsungi toest välja küsida. P. K. Facebooki gruppi tehtud postitusest (VI, 13-24, 15-16) leiab jalgratta jälgimisseadme liikumise info kronoloogilises järjekorras XXX (VI, 17). P. K. 09.12.2025. a vastuskirjale on lisatud 02.12.2025. a foto jalgrattast Tartus Vitamiini 6a juures (VI, 16) ja kuvatõmmised jalgratta jälgimisseadme 02.12.2025. a liikumise kohta (VI, 15-16). Lisaks on üks foto „Kõige pood“ lao uksetagusest 05.12.2025, mille paremal servas olevale hallile silindrikujulisele objektile oli jalgratas Tartus Vitamiini 6a juures selle üles leidmisel toetatud (VI, 16). 02.12.2025. a õhtul varastati veel teinegi jalgratas. 03.12.2025. a esitas kannatanu J. O. K. süüteoteate (VI, 104-105) koos sellele lisatud fotodega varastatud jalgrattast (VI, 106). Jalgrattast tehtud fotodelt nähtub, et jalgratas on paksude laiade rehvidega, jalgrattal puudub ketiosa ja iste on väga kõrgele tõstetud ning jalgratta raami keskmises osas juhtraua poolses otsas on lai rohekas-sinine triip (VI, 106). Kannatanu J. O. K. süüteoteate kohaselt parkis ja lukustas ta teisipäeval, see on 02.12.2025 kell 17.00, oma elektrilise jalgratta Fiido M21 Pro Tartus Turu tn 8 spordikooli ees olevasse rattaparklasse. Kell 18.30, kui trenn lõppes, ei olnud ratast enam parklas ning ratas koos rattalukuga oli varastatud. Teatas juhtunust kohe politseile. Politsei käis sündmuskohal ja fikseeris varguse. Tekitatud kahju. Fiido M21 Pro hetkeväärtus 1000 eurot. Rattaluku hetkeväärtus 50 eurot. Lisatud juhtumiga seotud 3 faili, milles fotod varastatud elektrijalgrattast. Kannatanu J. O. K. (K.) 08.01.2026 antud ütlustega (VI, 88-80, 91-92) on tõendatud, et talle kuulub elektrijalgratas Fiido M21 Pro väärtusega 1000.- eurot. Jalgrattal raaminumber puudub, jalgrattal puudub vasaku käe piduri piduritross, raam on musta värvi, ratas on paksude rehvidega, jalgrattal puudub kett ja käigu vaheti, sadul koos sadulapostiga oli kõrgemas asendis, kuna ta on pikka kasvu, jalgratta keskpostil olid rohelist värvi kleebised ja kleebised mõlemal pool. Kannatanu J. O. K. (K.) 08.01.2026 antud ütlustega (VI, 88-80, 91-92) on tõendatud, et 02.12.2025 kella 17.00 paiku sõitis ta enda elektrijalgrattaga Fiido Tartus Turu tn 8 asuva Tartu Sport spordihoone juurde ja pani elektrijalgratta peaukse lähedal olevasse jalgrattahoidikusse ning lukustas trosslukuga, luku väärtus on 20 eurot, ja lahkus spordihoonesse trenni. Trenn lõppes kella 18.30 paiku ja kui ta spordihoonest väljus ja jalgrataste hoidiku juurde läks, selgus, et elektrijalgratast Fiido enam hoidikus ei olnud ning samuti oli kadunud trosslukk. Peale seda helistas politseisse ja kohale tuli politseipatrull, soovitati teha süüteoteade läbi interneti politseile elektrijalgratta varguse osas. Elektrijalgratta Fiido M21 Pro vargusega tekitati varaline kahju 1000 eurot ja luku vargusega 20 eurot. Elektrijalgratast saab kasutada ainult võtmega, süüteluku asukoht on keskraami all keskel, kuid kui elektrit ei kasutata, siis on võimalik ka lihtsalt niisama vändates minema sõita. Kuna kett puudus, siis oleks saanud ainult käekõrval lükates ratta minema viia. Ülekuulamise käigus näidatud elektrijalgrattas tunneb ära endale kuuluva Fiido M21 Pro elektrijalgratta selle raamil olevate erinevate hõõrdumise ja kulumisjälgede ning puuduva keti ning käiguvaheti ning puuduva piduri trossi tõttu. Elektrijalgratta keskraam on musta värviga üle värvitud ja selle musta värvi all on näha originaalvärvi rohelist värvi kleebised. Keskraami pooleks tehes on näha, et aku adapteri küljes olevad juhtmed on lahti võetud ja peale pandud mass (näts), süütevõti ei lähe enam keskraami alt süütelukku sisse.

Kannatanu J. O. K. (K.) 08.01.2026 antud ütlustega (VI, 88-80, 91-92) on tõendatud, et talle tagastati ülekuulamise käigus elektrijalgratas Fiido M21 Pro. Jalgratas katkine ja selle korda tegemise kahjud vajavad väljaselgitamist, antud momendil ei ole võimalik võtmega elektrijalgratast kasutada. 08.01.2026. a ülekuulamisprotokollile on lisatud 2 fotot elektrijalgratta kohta, mis on tehtud enne jalgratta vargust (VI, 91-92). 15.01.2026 ülekuulamisel (VI, 95-96) lisas kannatanu J. O. K. enda varem antud ütlustele juurde, et temale kuuluva elektrijalgratta Fiido M21 Pro väärtus varguse momendil 02.12.2025 oli 1000 eurot, elektrijalgrattal puudus vasaku käe piduri piduritross, jalgrattal puudus kett ja käiguvaheti. Peale elektrijalgratta tagasi saamist viis jalgratta Tartu Tõuksimaailma, et teada saada, palju maksab jalgratta korda tegemine, sest midagi oli tehtud kokku murtava raamiga, raami sees oleva akuga, aku adapteriga, juhtmetega, aku küljes ja sees olev süütelukk oli välja võetud ning seda ei olnud enam ja süüteluku peale oli pandud teip, seega võtit ei saa enam süütelukku sisestada ja elektrijalgratas ei ole kasutatav. Tartu Tõuksimaailma vastusest sai 15.01.2026 teada, et remont ei ole otstarbekas ja maksab sama palju kui uus elektrijalgratas. Tõuksimaailmast 14.01.2026 uurijale edastatud hinnapakkumise (VI, 102-103) kohaselt läheks elektrijalgratta Fiido M1 Pro taastamine maksma 1199 eurot. Elektrijalgratas Fiido M21 on vana mudel ja antud varuosi ei ole saada, kuna on väga spetsiifilised. Seega algseisundit ei saa taastada ning isegi kui saaks, oleks remont tõenäoliselt ligilähedane uue elektrijalgratta maksumusele. 22.01.2026 ülekuulamisel (VI, 97-98, 99-100) lisas kannatanu J. O. K. enda varem antud ütlustele juurde, et Tartu Tõuksimaailmas tehti tema elektrijalgratta Fiido M21 Pro ülevaatus ja see maksis talle 79 eurot, mille osas on lisatud arve AM2601001, mille tasus ära. Remondi pakkumist Tõuksimaailm talle ei teinud, sest taastamine läheks nende arvates kallimaks kui ratta väärtus. Suhtles Voltride ́ga ning neile sai saadetud fotod, mille alusel Voltride tegi pakkumise nr 100128 elektrijalgratta remondiks kokku 161 eurot, mis hõlmab remonditöid ja jalgrattaosi. Elektrijalgratta Fiido M21 Pro ülevaatuse ja remondi pakkumisega tekitati talle varaline kahju kokku 240 eurot, millises summas soovib esitada tsiviilhagi kahju tekitaja vastu. 22.01.2026. a ülekuulamisprotokollile (VI, 97-98, 99-100) on lisatud Voltride remondipakkumine (VI, 99) ja Tõuksimaailmast diagnostikakulu kohta 15.01.2026. arve (VI, 100). Kannatanu J. O. K. ütlustega selle kohta, et talle pärast vargust tagastatud elektrijalgratas vajas remonti, on kooskõlas 06.01.2026. a asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu (VI, 113-115) selle kohta, et Alari Ujoki tagastatud jalgrattal olid aku adaptri juhtmed lahti võetud ja peale pandud mass (nätsud). Ratta keskraam musta värvi ja selle alt paistavad kleebise kujutised. Jalgratta sadul kõrge asetusega. Jalgratas kuni keskraamini poriga määrdunud. Jalgrattal puudub kett ja käiguvaheti. Jalgrattal laiad ja paksud rehvid, mis poriga määrdunud. Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas tunnistaja T. S. (S.) ütlused (I, 85-87) selle kohta, et 02.12.2025. a õhtul olid Tartus Vitamiini 6a juures kaks jalgratast, neist ühega läks minema üks meesterahvas (P. K.). Teine oli paksude rehvidega jalgratas, millega pärast politsei lahkumist sõitis ära Alari-nimeline isik. Ilmatsalu Kontorid OÜ-st R. P. (P.) 15.12.2025 vastusega (VI, 84) politsei nõudekirjale (I, 88283) on tõendatud, et Tartus Vitamiini 6a asuva hoone üheks üürnikuks on T. S. Kahjuks on ettevõtte välivideokaamerad pikalt katki, pole salvestusi pakkuda. Tunnistaja T. S. (S.) 18.12.2025. a ülekuulamisprotokollis (I, 85-87) on selle esilehel kajastatud, et T. S. töötab Kõige Pood OÜ-s.

Tunnistaja T. S. (S.) 18.12.2025 antud ütlustega (I, 85-87) on tõendatud, et tema nimelt on Ilmatsalu Kontorid OÜ-ga sõlmitud Tartus Vitamiini 6a rendileping, kus asub kauplus „Kõige poe ladu“, mis on avatud alates detsembri algusest 2025 E-P k 10-18. Tunnistaja T. S. (S.) 18.12.2025 antud ütlustega (I, 85-87) on tõendatud, et töötab kaupluses „Kõige poe ladu“ üksinda. Mingitel momentidel on väikseid tööotsi käinud küsimas Alarinimeline noormees. Alariga hakkas suhtlema nii, et Tartus Pepleri tn „Kõige poest“ ostis Alari temalt 4-5 raadiot, otseselt tal Alariga mingeid suhteid ei ole. Tunnistaja T. S. (S.) 18.12.2025 antud ütlustega (I, 85-87) on tõendatud, et 02.12.2025 kella 20.20 paiku ,,Kõige poe ladu“ kaupluse hoone juures oli ta kohal koos sõbra M. ning Alariga, et kauplusele sisse lae alla panna jõulukaunistused. Alari tuli kohale peale kaupluse sulgemist, äkki 18.30 – 18.40 paiku, kuid kindel ei ole. Mis riided Alaril seljas olid, seda ei suuda enam meenutada. Mingi momendil kauplusest väljas õues sigaretti tegemas käies nägi kaupluse ukse juurde tekkinud paksude rehvidega jalgratast. Siis tuli politseipatrull ning politseinikud tulid autost välja ja küsisid prügikastide juures oleva jalgratta kohta, kes sellega tuli. Nägi siis seda jalgratast esimest korda, sest terve päeva jooksul seda jalgratast seal seismas ei olnud. Kutsus kauplusest välja Alari, sest ta arvas, et Alari on teise rattaga ka seotud. Alari tuli kauplusest välja ja hakkas politseinikega rääkima. Politseinikud küsisid poe ukse kohal olnud välivideokaamera kohta, millele vastas, et see kaamera ei tööta. Kohal oli ka üks meesterahvas, kes läks prügikastide juures olnud jalgrattaga minema (P. K.). Alari rääkis, et tema sõber sõitis politsei poolt küsitud jalgrattaga poe juurde ning ta ütles ka mingi hüüdnime, kas P. või P., kuid midagi täpsemalt ei selgitanud. Edasi lõpetas Alari poes valgustuse üles panekut ning seejärel, kuidas Alari paksude rehvidega jalgrattale sadulasse istus ja minema sõitis. 24.12.2025. a puhtsüdamlikus ülestunnistuses (VI, 117) kinnitas Alari Ujok, et pani 02.12.2025. a koos isikuga hüüdnimega P. toime mõlemad jalgrattavargused ja soovib tagastada lapsele kuuluva ratta, mis asus Tartu Spordikooli juures ja millel olid paksud rehvid ja kõrge sadulapost. Puhtsüdamlikus ülestunnistuses võtab Alari Ujok õigeks, et Tartu Hotelli juures lõikus luku lahti ta ise ja kõndis siis minema. See ratas saadi kätte Vitamiini 6a politsei poolt. Kui politsei seal oli, siis oli seal ka paksude rehvidega ratas, kuid ei julgenud tol hetkel sellest rääkida. (VI, 117) Kohtul ei ole alust Alari Ujoki puhtsüdamlikus ülestunnistuses avaldatud asjaolude tõele vastavuses kahelda, kuna sellega on kooskõlas Alari Ujoki faktiline käitumine. Alari Ujok viis J. O. K. kuuluva paksude rehvidega ja kõrge sadulaga elektrijalgratta politseisse Tartu Politseijaoskonna teenindussaali 06.01.2026. a kell 09.29 (VI, 116). Seda kajastab Politsei- ja Piirivalveameti 06.01.2026. a teatis (VI, 116). Alari Ujoki poolt politseisse J. O. K. kuuluva jalgratta tagastamist tõendab ka 06.01.2026 asitõendi vaatlusprotokoll (VI, 113-115), milles kajastatu kohaselt toimetas Alari Ujok elektrilise jalgratta Fiido M21 Pro 06.01.2026 Politsei- ja Piirivalveametisse Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonda Tartus Riia 132 valvelauda, mille sinna maha jättis. Kohtuistungil 31.03.2026. a tunnistas Alari Ujok ennast mõlemas süüdistusaktis esitatud süüdistuses kajastatud jalgrataste varguste toimepanemises süüdi ja süüdistustes kajastatud asjaoludest midagi ei vaidlustanud. Süüdistatava Alari Ujoki 31.03.2026. a antud ütluste kohaselt pani ta jalgrataste vargused toime selleks, et saada narkodoosi hankimiseks raha. Narkootilisi aineid tarvitab noorukieast peale, peamiselt tarvitab amfetamiini. Alari Ujoki seovad 02.12.2025. a õhtul kahe jalgratta varguse toimepanemisega ka videosalvestused, milliste asitõenditena vaatlusprotokollidest (VI, 19-26, 48-53 ja 54-57, 62-64 ja 65-69, ) nähtub, et varguste toimepanemisel olid Alari Ujokil jalas kaitsevärvi lapilised püksid ja paremal küljel puusal rippumas khaki toonis, see on kaitsevärvi, vöökott. Samasugune riietus oli Alari Ujokil seljas ka politseiga 02.12.2025. a õhtul Tartus Vitamiini 6a juures suheldes, mis nähtub patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestuselt, mida on vaadeldud 17.12.2025. a asitõendi vaatlusprotokollis (VI, 35-47, 41, 42, 43). Samale

patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestusele on jäänud ka mõlemad 02.12.2025. a õhtul varastatud jalgrattad (VI, 42-46) – nii kannatanule E. M.-K. kuuluv jalgratas Merida (VI, 43, 46) kui ka kannatanule J. O. K. kuuluv paksude rehvidega ja kõrge sadulaga elektrijalgratas (VI, 44, 45, 46). Ka see, et Alari Ujok pani 02.12.2025. a õhtul kahe jalgratta varguse toime koos ühe eeluurimise käigus kindlaks tegemata jäänud isikuga, nähtub videosalvestustelt, milliseid on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollides (VI, 19-26, 29-34, 54-57, 65-69, 70-72, 77-81, 108-112) ja millistest on uurija teinud noppeid asutustelt valvekaamerate salvestuste väljanõudmiseks (VI, 48-50, 58-60). Nendelt nähtub, et jalgratta lukud lõhkus Tartu Hotelli juures Alari Ujok ja Tartu Hotelli juurest sõitis varastatud jalgrattaga minema heledate triipudega üleriietuses eeluurimisel tuvastamata jäänud isik ning Tartu Spordihoone juurest varastatud jalgrattaga liikus Alari Ujok. Alljärgnevalt ülevaade eeltoodud asitõendite vaatlusprotokollidest. 11.12.2025 asitõendi vaatlusprotokollis (VI, 19-26) vaadeldakse Hotell Tartu poolt politseile edastatud turvakaamerate salvestusi. Vaadeldavaks objektiks on Hotell Tartu töötaja M. K. poolt edastatud salvestused Tartus Soola 3 Hotell Tartu juures 02.12.2025 kella 16.20 paiku ratta hoidikust toimunud jalgratta vargusega seoses. Videosalvestistelt nähtuvalt liigub 02.12.2025 kella 16.16 paiku kaamera vaatevälja huvipakkuv isik (isik nr 1 ehk Alari Ujok) – peas kaitse värvi roheline müts, jalas kaitsevärvi lapilised püksid ja paremal küljel puusal rippumas khaki toonis, see on kaitsevärvi, vöökott (fotod nr 1, 2) ning isik liigub paremale. Kaamera vaatevälja liigub huvipakkuv isik nr 2 – seljas musta värvi jope, mille mõlemal õlal valge triip, mõlemal käisel õlavarrel neoonkollane triip, rindkere keskel ümberringi neoonkollane triip ja jope alaosas valge triip, seljas suurem kott, jalas halli värvi dressipüksid, valged sokid ja halli/tumedat värvi jalatsid (fotod nr 3, 4). Kella 16.20 paiku liigub paremalt kaamera vaatevälja huvipakkuv isik nr 1 (fotod nr 7, 8). Tagaplaanil on isik nr 2 jalgrataste hoidikus tegutsemas (foto nr 7, 9). Isik nr 1 liigub vasakule ja väljub kaamera vaateväljast ning talle järgneb isik nr 2 jalgrattal sõites (fotod nr 11, 12). Avatakse uus videosalvestus. Kella 16.20 paiku liigub kaamera vaatevälja vasakult paremale huvipakkuv isik nr 1 (Alari Ujok), kellel on enda ees käes pikkade lõiketangide käepidemed (fotod nr 16, 18, 20 ja suurendatult 17, 19, 21). (VI, 22) Salvestuselt nimega „maja üldsalvesti“ (VI, 23) on näha kahte isikut nr 1 ja nr 2 lähestikku koos liikumas. Salvestuselt nimega „maja üldsalvesti“ (I, 24) on näha, kuidas kella 16.20 paiku liigub vasakult paremale huvipakkuv isik nr 2 koos jalgrattaga ja liigub Tartus mööda Väike Turu tänavat Tigutorni poole ja väljub kaamera vaateulatusest ning kaamerasse saabub jalgsi kõndiv isik nr 1 (fotod nr 33, 34, 35). (VI, 24-25) 17.12.2025 asitõendi vaatlusprotokollis (VI, 29-34) vaadeldakse Tigutorni korteriühistust edastatud turvakaamera salvestusi. Vaadeldavaks objektiks on KÜ TIGUTORN juhatuse liikme R. R. poolt politseile edastatud Tartus Väike Turu 5 asuva Tigutorni välivideokaamerate salvestused Tartus Soola 3 asuva Hotell Tartu juures 02.12.2025 kella 16.20 paiku ratta hoidikust toimunud jalgratta vargusega seoses. Salvestuselt nimega „Tigu4“ nähtuvalt liigub 02.12.2025 kella 16.20 paiku kaamera vaatevälja jalgrattal isik nr 2 – seljas musta värvi jope, mille mõlemal õlal valge triip, mõlemal käisel õla varrel neoonkollane triip, rindkere keskel ümberringi neoonkollane triip ja jope alaosas valge triip (fotod nr 1-4). Salvestuselt „Tigu1“ nähtuvalt liigub kella 16.21 paiku paremalt kaamera vaatevälja huvipakkuv isik nr 2 (fotod nr 7, 8), tuvastatav on helkurribadega jope (fotod nr 9, 10), seejärel liigub isik

vasakule ehitise juurde ning jääb istuma (foto nr 11,12). Isik nr 2 liigub jalgrattaga puude vahele (fotod nr 12-15), seejärel liigub hoone juurde ja istub ehitise varju (fotod nr 16, 17). Kella 16.23.16 paiku liigub jalgsi kaamera vaateväljas huvipakkuv isik nr 2 suure seljakotiga (foto nr 19-22). Kella 16.26 paiku isik nr 2 liigub kaamera vaateväljas jalgrattal (fotod nr 23, 24). Eelnevalt kajastatud 11.12.2025. a asitõendi vaatlusprotokolliga (VI, 19-26) ja 17.12.2025. a asitõendi vaatlusprotokolliga (VI, 29-34) on tõendatud, et Alari Ujok pani 02.12.2025. a kella 16.20 paiku Hotell Tartu juurest jalgratta varguse toime koos eeluurimisel kindlaks tegemata isikuga, seejuures lõhkus jalgratta lukustuse Alari Ujok kaasa võetud lõiketangidega ning sündmuskohalt sõitis varastatud jalgrattaga minema ja Tigutornist mööda eeluurimisel tuvastamata jäänud isik. Alari Ujok lahkus sündmuskohalt jalgsi. Sellega on kooskõlas ka 24.12.2025 asitõendi vaatlusprotokollis (VI, 77-81) kajastatu. 24.12.2025 asitõendi vaatlusprotokollis (VI, 77-81) vaadeldakse Teaduskeskusest AHHAA edastatud turvakaamerate videosalvestusi. SA Teaduskeskus AHHAA haldusjuht R. P. edastas Tartus Sadama tn 1 asuva Teaduskeskus AHHAA välivideokaamerate salvestused seoses Tartus Soola tn 3 asuva Hotell Tartu juures 02.12.2025 kella 16.20 paiku rattahoidikust toimunud jalgratta vargusega seoses. Videosalvestusel on näha, et 02.12.2025 kella 16.20 paiku liigub kaamera vaatevälja jalgrattal isik nr 2, kellel on seljas musta värvi jope, mille mõlemal õlal valge triip, mõlemal käisel õla varrel neoonkollane triip, rindkere keskel ümberringi neoonkollane triip ja jope alaosas valge triip (fotod nr 1-4). Kella 16.21 paiku liigub vasakult kaamera vaatevälja huvipakkuv isik nr 2 (fotod nr 5, 6). Isik jätab jalgratta puude vahele ja väljub kaamera vaateulatusest ning seejärel liigub tagasi kaamera vaatevälja kella 16.23 paiku (fotod nr 7-12). Huvipakkuv isik liigub puude vahele jalgratta juurde ja võtab seljast seljakoti ning seejärel võtab seljast ära helkurribadega jope, mille keerab kokku ja paneb seljakotti ning võtab peast ära musta värvi maski ja paneb tagasi ning paneb seljakoti selga ja sõidab jalgrattaga kaamera vaateväljast välja (fotod nr 13-24). Eelkajastatud 24.12.2025 asitõendi vaatlusprotokoll (VI, 77-81) tõendab, et pärast Hotell Tartu juures jalgratta varguse toimepanemist liikus sellega ringi Alari Ujokiga koos jalgrattavarguse toime pannud eeluurimisel tuvastamata jäänud isik. Seejuures möödus eeluurimisel tuvastamata jäänud isik Teaduskeskusest AHHAA. 17.12.2025 asitõendi vaatlusprotokollis vormikaamera salvestust.

(VI,

35-47)

vaadeldakse

patrullpolitseiniku

Vaatluse objektiks on 02.12.2025. a Tartu linnas Vitamiini tn 6a tööülesandeid täitnud patrullpolitseiniku T. T. vormikaamera videosalvestus. Videosalvestis nimetusega U11297 algab 02.12.2025 kella 20.18.35 paiku. Kella 20.18 paiku on patrullpolitseinik hoone ja ukse juures, millel on kirje ,,Kõige poe ladu“. Uksest väljub helesinist värvi riietuseset kandev meesterahvas (fotod nr 1, 2), kelles on ära tuntav Alari Ujok. Patrullpolitseinik (nais hääl): „Tere, kuidas nimi on?“, Isik: „eee Alari, Ujok.“ Patrull: „jaa, tule siiapoole. Sina tulid selle rattaga siia?“. Ujok: „eee, millisega, ei tulnud mina“. Patrull: „Kes siis tuli“. Alari Ujok: „ee tuttav mul, aga ta läks minema juba“. Patrull: „Mis tuttava nimi on?“, Alari Ujok: „mmm P. kutsume teda, aga mis ta pärisnimi on, ma ei kujuta ette“. Patrull: „Kindel oled, sul alles oli alles hiljuti juhtum onju?“ Alari Ujok: „Jaa mul oli jaa, aga ma ei tulnd sellega“. Patrull: „Aga mis selle meesterahva nimi oli?“ Аlari Ujok: „Ma võin küsida“. Patrull: „Ole hea küsi“. Salvestusel on vaadeldav et 02.12.2025 kella 20.19.50 paiku A.Ujok võtab mobiiltelefoni ja teeb kõnet (foto nr 3). Alari Ujok: „.....ta paneb ära“. Patrull: „Mis see number on ütle mulle“. Alari Ujok: „XXX“. Patrull: „Kes selle numbri omanik peaks olema“. Alari Ujok: „Meesterahvas P.,

ma ta pärisnime ei tea“. Patrull (nais hääl): „Tuli siia, mis ta siin tegi või mis ta tahtis teha“. Alari Ujok: „Kuna ma tulin siia, otseselt ei tööta, aga abistan jah“. Patrull: „Abistad, mis sul eelmisest asjast sai?“. Alari Ujok: „Algatati krim asi“. Patrull: „Mis sa eest ära sõitsid, sa tead, et sa jääd niikuinii vahele, miks sa üldse rooli lähed? Kaua sa täna siin oled olnud?“. Alad Ujok: „1,5 kuni 2 tundi“. Patrull: „Kui vana see meesterahvas on, kui vana sina oled, mis värvi juuksed on, milline tal kehaehitus on, riietus. Eesti või vene keeles räägib, elukohta oskad, eesnime ka ei oska öelda?“ Alari Ujok: „minu vanune, olen 30, habet ei ole, müts oli peas, keskmine, tumedas, eesti keeles räägib, ma olen teda näinud ja suhelnud. Kõik kutsuvad teda P.“. Patrull: „Proovi uuesti helistada“. Alari Ujok teeb mobiiltelefoniga kõne kella 20.23.37 paiku (foto nr 6). Salvestusel on vaadeldav, et kõnele kella 20.23.25 paiku vastatakse (fotod nr 7,8).Tundmatu isik (meeshääl): „allooo“. Alari Ujok: „Kuuled sinuga tahetakse rääkida“. Patrull võtab telefoni enda kätte (foto nr 9). Patrull: „Kuidas nimi on teil, T. T. olen mina Tartu politseijaoskonnast helistan, ja perekonnanimi“. Tundmatu isik: „K. L.“. Patrull toob Alari Ujoki mobiiltelefoni vormikaamera lähedusse ja vaadeldav on number, millele tehakse kõne kella 20.25.58 paiku (fotod nr 10, 11). Patrull: „K., oskate te mulle öelda äkki oma isikukoodi ka“. Tundmatu isik: „ei soovi öelda“. Рatrull: „Oleme siin ühe juhtumiga, kus oli jalgratas varastatud ja väidetavalt olite teie sellega viimati sõitnud, äkki saate tulla kohe siia Vitamiini 6c garaažide juurde, on võimalik?“. Tundmatu isik: „Jah ma proovin“. Patrullpolitseiniku vormikaamera keerab ennast kella 20.24.51 paiku Alari Ujoki suunas ja on näha isiku paremal küljel helerohelist värvi väike kotitaoline ese (fotod nr 12, 13). Patrull: „Kindel, et ta K. on või?“. Alari Ujok: „Ma ei tea päriselt“. Patrull: „Kas on võimalik see, et ta andis vale nime lihtsalt?“. Seejärel keerab patrulli vormikaamera kella 20.25.18 paiku Alari Ujoki suunas ja vaadeldav on, et isikul on paremal küljel puusal hele rohelist/khaki värvi väiksem kott ning isiku taga on musta värvi raamiga ja rohelist tooni kirjega jalgratas (fotod nr 16-19). Patrull: „Sa ise ei ole praegu midagi näppamas käinud?“ Alari Ujok: „Ei ole, mul on niigi jalgealune tuline“. Patrullpolitseinik teeb mobiiltelefoniga Tartus Vitamiini 6a hoone juures kell 20.25.47 kuni 20.28.25 paiku mitmed pildid õues seisvast musta värvi raamiga jalgrattast, millel on rohelist värvi kirje Merida. Alari Ujok saabub kella 20.26.15 paiku politsei vormikaamera vaatevälja, tal on seljas musta värvi jope, jalas laigulised kaitsevärvi püksid ja jalatsid, millistel on välisküljel heledamad kinnitused kolm valget triipu (fotod nr 24-29). Patrull (nais hääl): „Aga kellele ta selle ratta tõi?“. Alari Ujok: „Ta jättiski siia, et pidi naisega poodi minema ja et tuleb pärast tagasi“. Patrull: „Aga teie nägite, et tema sõitis selle jalgrattaga?“. Patrullpolitseinik fotografeerib kella 20.26.50 paiku jalgratast (fotod nr 31, 32). Alari Ujok: „Iga päev ma taga ei suhtle, aga linnas nägin teda, ütlesin, et ma lähen käin poes ära siin, siis ta töllas kaasa, kõige pood, nagu näed siin on silt üleval“. Vormikaamera salvestusest tehakse nopped fotodena kella 20.27.13 osas, kus on vaadeldav isiku A. Ujok riietus (fotod nr 33, 34) ning vaadeldav on, et isiku paremal küljel vööl on khaki/kaitse värvi väiksem kott. Kella 20.27.47 paiku liigub kaamera vaateväljas isik musta värvi pikema jopega, mille rinnal valge kirje Craft (fotod nr 35, 36), kelle poole pöördub patrullpolitseinik: „Avaldust ratta varguse kohta ei ole teinud?“. Meesisik Craft jopes: „Ei ole teinud, helistasin politseisse äkki juba kuskil tunda aega tagasi“. Salvestusel pöördub politseiametniku vormikaamera hoone poole ja vaadeldav on ukse juures kella 20.28.26 paiku paksude rehvidega jalgratas (foto 37). Patrull: „Aga kui praegu ratta üle vaatate, mingeid puudusi või asju, on teil mingi pilt endal ka olemas“. Meesisik Craft jopes: „Ma ise ei sõida, abikaasa sõidab, pojale ostetud. Mul on tracer küljes, ma võin vaadata“. Alari Ujok: „Aga kuskohast see võeti?“. Meesisik Craft jopes: „Tartu Hotelli eest“. Patrull: „See oli lukustamata või?“. Meesisik Craft jopes: „Lukustatud, seal on kaamera olemas, homme saab kaamera pildi juurde, et seda hotelli omanikku on juba teavitatud“. Salvestusel patrullpolitseinik teeb kella 20.30.06 paiku mobiiltelefoni kõne politsei valveuurijale, mille käigus jõutakse otsusele, et varastatud jalgratas on hotell Tartu juurest jõudnud Vitamiini tänavale ning et juures on ka Alari Ujok, kes väitis, et tema ei tea midagi. Et kannatanu tuvastas GPSi järgi ära, et ratas kuulub talle, träkker samuti helises. Salvestusel on vaadeldav hoone ukse juures paksude rehvidega jalgratas, mille sadulapost on kõrgemas asendis (fotod nr 38, 38A, 39-42). Kella 20.33.29

paiku salvestusel on kuulda GPS trakkerile iseloomuliku piiksumise häält. Vormikaamera salvestus lõpeb kell 20.36.37 paiku. Eeltoodud 17.12.2025 asitõendi vaatlusprotokoll (VI, 35-47), milles vaadeldakse patrullpolitseiniku vormikaamera salvestust, tõendab, et mõlemad 02.12.2025. a varastatud jalgrattad jõudsid pärast nende vargust Tartus Vitamiini 6a hoone juurde ja nende jalgrataste juures asuvas hoones viibis ka Alari Ujok, kes patrullpolitseinikuga suheldes eitas nende jalgrataste varguse toimepanemist. 24.12.2025 asitõendi vaatlusprotokollis (VI, 70-72, 73-74) vaadeldakse Remps OÜ-st edastatud Tartu linnas Vitamiini tn 4a asuva hoone välivideokaamera salvestusi. Videosalvestisel nimetusega „ 20251219104431739.mov“ on vaadeldav Tartus Vitamiini 4a maja esise ala, kuhu liigub vasakult sisehoovist, kus asub Vitamiini 6a hoone, politsei patrullmasin 02.12.2025 kella 22.54 paiku (lugeda õigeks aeg umbes kell 20.36 – VI, 73-74), sõiduk väljub kaamera vaateulatusest (fotod nr 1, 2). Kella 23.01 paiku (lugeda õigeks aeg umbes kell 20.43 – VI, 73-74) vasakult sisehoovist, kus asub Vitamiini 6a hoone, liigub kaamera vaatevälja isik koos erikujulise raamiga jalgrattal (elektrijalgratas) ja läbib kiiresti kaamera vaatevälja (fotod nr 3-8). Vaatluse juurde lisatakse googlemaps väljavõte asukohakaardiga Tartu Vitamiini 4a ja Vitamiini 6a kohta ning kaardile lisatud huvipakkuva isiku liikumise suund jalgrattaga Tartus Vitamiini 4a poole (foto nr 9). Eeltoodud 24.12.2025 asitõendi vaatlusprotokoll (VI, 70-72, 73-74) tõendab, et 02.12.2025 õhtul käis politseipatrull politseivärvides bussiga Tartus Vitamiini 6a asuva hoone juures ja pärast politseibussi sealt lahkumist sõitis sealt minema ka Alari Ujok, tehes seda samal õhtul varastatud ja J. O. K. kuuluva jalgrattaga. Sellega on kookõlas tunnistaja T. S. (S.) 18.12.2025 antud ütlustega (I, 85-87) selle kohta, et pärast politsei Tartus Vitamiini 6a hoone juurest lahkumist sõitis sealt paksude rehvidega jalgrattaga minema ka Alari Ujok. 15.12.2025 asitõendi vaatlusprotokollis (VI, 65-69) vaadeldakse Viking Security AS-st edastatud Vitamiini Selveri turvakaamera videosalvestusi. Vaadeldav objektiks on Tartus Vitamiini 1 asuva Selver AS kaupluse Vitamiini Selver välikaamera 02.12.2025 salvestused kahe huvipakkuva isiku osas, kes on jalgratastega kaamerate vaateväljas. Videosalvestisel nimetusega „Perimeeter1 (K80 Veeriku)“ on vaadeldav Tartu Vitamiini 1 AS Selver kaupluse Veeriku Selver välikaamera ala. Tartus Näituse 33 tänava Veeriku GYM poolt liiguvad kaamera vaatevälja 02.12.2025 kella 18.37 paiku kaks huvipakkuvat isikut koos kahe jalgrattaga (fotod nr 1, 2). Isikul nr 1 on jalas on kaitsevärvi lapilised püksid, käes kollast tooni kindad ja käe kõrval lükkamisel paksude rehvidega jalgratas, millel on sadul kõrges asendis (ümbritsetud punast värvi ringiga fotol nr 8). Isikul nr 2 on seljas neoontriipudega jope ning suur seljakott, peas nägu kattev näomask, jalas halli värvi püksid ja valged sokid ning käes jalgratas (fotod nr 3-6). Videofailil nimetusega „Perimeeter13 (K12 Veeriku)“ on vaadeldav Tartu Vitamiini 1 AS Selver kaupluse Veeriku Selver välikaamera ala. Kella 18.38 paiku liiguvad välikaamera vaatevälja kaks huvipakkuvat isikut – isikul nr 1 on jalas kaitsevärvi lapilised püksid, käes kollast tooni kindad, rinnal on sinist värvi kott ja seljas musta värvi seljakott ja isiku käe kõrval on lükkamisel paksude rehvidega jalgratas, millise raamil on kleebised ja kollane helkur ning sadul on kõrges asendis (ümbritsetud punast värvi ringiga fotodel nr 11-14). Isik nr 2 on seljas neoontriipudega jope, halli värvi püksid, valged sokid ning seljas suur seljakott, peas nägu kattev näomask ja käe kõrval lükkamisel jalgratas, mille keskraamil on roheline kiri (fotod nr 9-14). Kella 18.38 paiku liiguvad isikud jalgratasetega Vitamiini tänava suunas (fotod nr 17, 18). Vaatluse juurde lisatakse googlemaps väljavõte asukohakaardiga Tartu Vitamiini 1 AS Selveri kauplus ning kaardile lisatud kahe huvipakkuva isiku liikumine koos jalgratastega.

Viimati kajastatud 15.12.2025 asitõendi vaatlusprotokolliga (VI, 65-69) on tõendatud, et Tartus Vitamiini 1 asuva Selver AS kaupluse Vitamiini Selver juures olid Alari Ujokil ja eeluurimisel tuvastamata jäänud isikul peale kahe jalgratta varguse toimepanemist veel kella 18.38 paiku peas maskid, mis viitab kavatsetusele kahe jalgrattavarguse toimepanemisel. 15.12.2025 asitõendi vaatlusprotokollis (VI, 54-57) vaadeldakse Remps OÜ poolt edastatud (VI, 48-50, 51-53) Tartu linnas Vitamiini tn 4a asuva turvakaamera salvestusi. Vaadeldavaks objektiks on Tartu Vitamiini 4a hoone välivideokaamera salvestused kahe huvipakkuva isiku osas, kes on jalgratastega 02.12.2025 kella 20.56 (lugeda õigeks kellaaeg 18.40 – VI, 52-53) paiku kaamerate vaateväljas. Videosalvestusel nimetusega „20251211103919920.МР4“ on vaadeldav Tartu linnas Vitamiini 4a asuva maja esine, kuhu liiguvad Tartus Vitamiini 1 asuva Veeriku Selveri poolt kaks huvipakkuvat isikut kaamera vaatevälja kella 18.40 paiku – isikul nr 1 on käe kõrval lükkamisel paksude rehvidega jalgratas (foto 1) ning isik võtab kaamera vaateväljas peast ära nägu varjava mask- mütsi (foto 2). Isikul nr 2 on ka jalgratas, seljas neoontriipudega jope ning suur seljakott, isik nr 2 võtab samuti peast ära nägu katva näomaski (fotod 3, 4). Kella 20.56 paiku (õigeks lugeda aeg 18.40 – VI, 52-53) liiguvad Tartus Vitamiini tänaval paremalt vasakule kaks huvipakkuvat isikut jalgratastega, kummalgi 1 jalgratas, kes väljuvad kaamera vaateulatusest (fotod 6-9). Lisatud juurde googlemaps portaalist lõike foto asukoha Tartu Vitamiini 4a ja Tartu Vitamiini 6a osas (foto 11) ja punase joonega kahe huvipakkuva isiku koos jalgratastega Tartu Vitamini 4a maja kaamera vaatevälja saabumisest ja lahkumise suunast Vitamiini tn 6a poole (fotod 10, 11). Eelkajastatud 15.12.2025. a asitõendi vaatlusprotokolliga (VI, 54-57) on tõendatud, et pärast 02.12.2025. a õhtul kahe jalgrattavarguse toimepanemist suundusid Alari Ujok ja eeluurimisel tuvastamata isik Tartus Vitamiini 6a hoone poole, neist Alari Ujokil oli käe kõrval lükkamisel kannatanult J. O. K. varastatud paksude rehvidega ja kõrge sadulaga jalgratas ning eeluurimisel tuvastamata isikul oli E. M.-K, varastatud jalgratas Merida. 15.12.2025. a asitõendi vaatlusprotokoll (VI, 54-57) tõendab ka mõlema isiku kavatsetust koos ühiselt kahe jalgratta varguse toimepanemiseks, kuna neil mõlemal olid varguste toimepanemiselt tulles peas müts-maskid, millised nad Tartu linnas Vitamiini tn 4a juures peast ära võtsid. Eelkajastatud tõenditest nähtub, et kuigi Alari Ujok Tartus Vitamiini tn 6a juures 02.12.2025. a õhtul politseipatrulliga suheldes esialgu eitas 02.12.2025. a kahe jalgrattavarguse toimepanemist, ta enda seisukohta hiljem muutis. Kohtumenetluses lühimenetluses süüdistatavana ütlusi andes tunnistas Alari Ujok ennast 02.12.2025. a kahe süüdistuses kajastatud jalgrattavarguse toimepanemises täielikult süüdi. Kriminaalasjas kogutud tõendid on nüüdseks omavahel kooskõlas ja kinnitavad veenvalt, et Alari Ujok pani toime 02.12.2025. a õhtul koos eeluurimisel tuvastamata jäänud isikuga E. M.K. kuuluva jalgratta Merida ning J. O. K. kuuluva elektrijalgratta varguse. Kavatsetult kahe jalgrattavarguse toimepanemine Kuna jalgrattavarguste toimepanemiseks tehti ettevalmistusi, võeti kaasa rattalukkude lõhkumiseks vajalikud lõiketangid ning nägu varjavad maskid, siis pani Alari Ujok jalgrataste vargused toime KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetult. Ka asjaolu, et jalgrataste varastamise eesmärgiks oli soetada rataste müügist saadavast rahast endale tarbimiseks narkootilisi aineid, viitab jalgrataste kavatsetult toimepanemisele. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks.

Alari Ujoki käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kvalifikatsioon Alari Ujoki kuritegelik käitumine on kvalifitseeritav KarS § 199 g 2 p 7, 9 järgi, see on varguste isikute grupis (p 7) ja süstemaatiliselt (p 9) toimepanemiseks. Koos 02.12.2025. a kahe vargusega oli Alari Ujok käesolevas kriminaalasjas 02.12.2025. a õhtuks toime pannud kokku 4 vargust, neist kaks esimest 12.05.2025 (elektritõukeratas) ja 08.08.2025 (kahveltõstuki laadija). Tsiviilhagi Kannatanu J. O. K. sai enda elektrijalgratta tagasi katkisena ja see vajas remonti. Elektrijalgrattale vigade selgitamiseks ülevaatuse tegemine läks maksma 79 eurot (VI, 100) ja jalgratta remont 161 eurot (VI, 99). Kannatanu J. O. K. esitas tsiviilhagi 240 eurot, millest ratta diagnostika eest tasus 79 eurot ja jalgratta remondikulud olid 161 eurot. (VI, 101) Süüdistatav Alari Ujok võttis lühimenetluses toimunud kohtuistungil kõik tsiviilhagid õigeks ja neist ühegi õiguspärasust kahtluse alla ei seadnud. VÕS § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2, 4, TsMS § 440 lg 1, 2, TsMS § 444 lg 3 alusel kuulub kannatanu J. O. K. tsiviilhagi 240 euro varalise kahju hüvitamise nõudes rahuldamisele ja Alari Ujokilt kannatanu kasuks väljamõistmisele. SÜÜDISTUS 13.01.2026. a OOMIPOEST

VARGUSE TOIMEPANEMISES

Alari Ujoki süü on tõendatud selles, et tema 13.01.2026 kella 15.01 paiku võttis Tartu linnas Lääneringtee tn 39 asuvast Lõunakeskuse ostukeskuse kauplusest Oomipood võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära OÜ-le DORMIKOR kuuluva toote DMX Light Rider/ESA2 interface 128-kanalit USB-C väärtusega 139 eurot, pannes toote jope taskusse ja lahkudes sellega kauplusest kauba eest tasumata. 09.02.2026 esitas OÜ DORMIKOR kuriteoavalduse (VII, 83-84). OÜ DORMIKOR 09.02.2026. a kuriteoavalduse (VII, 83-84) kohaselt varastati 13.01.2026 kella 15.01 paiku Tartus Lääneringtee 39 asuvast Lõunakeskuse OÜ-le DORMIKOR kuuluvast Oomipood kauplusest meesterahva poolt toode DMX Light Rider/ESA2 interface 128-kanalit USB-C väärtusega 139 eurot. Meesterahvas väljus müügisaalist kauba eest tasumata. Eseme vargusega tekitati OÜ-le DORMIKOR varaline kahju 139.- eurot, millises summas esitatakse tsiviilhagi kahju tekitaja vastu. Salvestused varguse toime pannud isiku kohta on Ü. S. poolt edastatud politseile. 09.02.2026. a asitõendi vaatlusprotokollis (VII, 87-92) vaadeldakse Tartu Oomipoe turvakaamera videosalvestisi, millised edastas politseile OÜ DORMIKOR Tartu Oomipood juhataja Ü. S. Tartus Lääneringtee 39 asuvas Lõunakeskuse kaupluses Oomipood 13.01.2026 kella 15.01 paiku toimunud toote vargusega seoses. Videosalvestuselt on näha, et 13.01.2026 kella 15.01 paiku liigub kaupluse müügisaali kaamera vaatevälja meesterahvas, kelles on ära tuntav Alari Ujok. Alari Ujok suunab enda vasaku käe riiulisse ja katsub esemeid (fotod 1, 2). Seejärel suunab parema käe riiulisse enda ette ja võtab musta värvi eseme ning toob eseme enda ette ning vaatab kaamera suunas (fotod nr 3-8). Seejärel Alari Ujok viib vasakus käes oleva eseme vasakul küljel asuva jope tasku kohale (foto 9) ning paneb vasaku käe koos esemega taskusse ning vaatab

müügileti poole ja seejärel väljub kaupluse ruumist, jättes jope taskusse pandud toote eest tasumata (fotod nr 9-16). Järgmisel vaadeldud salvestusel on näha, kuidas 13.01.2026 kella 15.01 paiku liigub kaupluse müügisaali kaamera vaateväljas meesterahvas, kelles on ära tuntav Alari Ujok (fotod 17,18), kes liigub riiuli juurde ja paneb parema käe riiulisse ja toob tagasi väiksema musta värvi esemega (fotod nr 19, 20). Alari Ujok toob riiulist võetud eseme enda ette, vaatleb ja jätab eseme vasakusse kätte, pöördub kaamera poole seljaga, ese vasakus käes (fotod nr 21-26). Alari Ujok paneb vasaku käe koos käesoleva esemega vasakule jope taskusse (fotod nr 27-31). 09.02.2026. a asitõendi vaatlusprotokoll (VII, 87-92) tõendab, et Alari Ujok varastas 13.01.2026 kella 15.01 paiku Lõunakeskuses asuvast Tartu Oomipoest toote, mille pani müügisaalis enda jope taskusse ja väljus müügisaalist, jättes jope taskusse pandud toote eest tasumata. Kuigi 09.02.2026. a asitõendi vaatlusprotokollis (VII, 87-92) pole Alari Ujoki nime kajastatud, on vaadeldud videosalvestused väga hea kvaliteediga ja neilt on kahtlusteta ära tuntav Alari Ujok, keda kohus nägi ühendatud kriminaalasjade kohtumenetluses kohtusaalis ja kes pani 13.01.2026 Oopmipoes enda jope taskusse toote ja jättis selle eest tasumata. 09.02.2026. a asitõendi vaatlusprotokollist (VII, 87-92) nähtuvaga selle kohta, et 13.01.2026. a pani Oomipoes endale toote jope taskusse ja jättis müügisaalist lahkudes selle eest tasumata, on kooskõlas 16.02.2026 asitõendi vaatlusprotokollis (VII, 93-96) kajastatu. 16.02.2026 asitõendi vaatlusprotokollis (VII, 93-96) vaadeldakse Tartu Oomipoele tehtud telefonikõnede helisalvestusi. Tartu Oomipoe kaupluse juhataja Ü. S. edastas politseile kaks telefonikõne helisalvestust, millised tehti Oomipoe telefoninumbrile numbrilt XXX. Mõlemad telefonikõned tehti 09.02.2026. a, neist üks kella 16.04.07 ajal ja teine kõne kella 16.58.17 paiku. Esimene kõnesalvestus, milles kõne toimumise aeg on 09.02.2026 kell 16.04.07. Salvestisel mees hääl nr 1: „Tervist, Tartu Oomipood“. Mees hääl nr 2: „Tere päevast, te olete postitanud ülesse Oomipoe lehe peale TikTokis ühe video, ma tulen maksan ära selle ära, aga võtke see video maha, see on tegelikult natuke kriminaalne, kuna mul on vaimsest seisundist katus sõitnud vahepeal, mul perekond ütles, et nad tahaksid, et ma istuksin kinni. Ma tulen maksan selle ära, võtke see postitus maha, ma maksin eelmise asja ka ära, see on ülivana asi, mis on nüüd tagantjärgi postitatud, mul on see meelest läinud“. Mees hääl nr 1: „Super. Kui on tasutud, võetakse postitus koheselt maha“. Mees hääl nr 2: „Te võtate selle kohe maha. Sellega võib kaasneda teile ka kriminaalasi“. Mees hääl nr 1: „Täiesti arusaadav. Selge, ma annan info edasi juhatusele ja Tallina kontorile, et nemad tegelikult ostustavad. Mina ise seda videot ei ole postitanud ja mina sellega seotud ei ole, aga sellegipoolest nemad ootavad tasumist, et nii kui tasutud“. Mees hääl nr 2: „Kuuled ma räägin, ma tulin tasusin eelmise asja ära, mäletate“. Mees hääl nr 1: „Aga ülekandega me saame kohe arve saata“ Mees hääl nr 2: „Saatke mulle kontonumber ja mis see summa on“. Mees hääl nr 1: „Tulebki tšekk, sa annad enda meiliaadressi, et tasuda, selle maksumus on 139.- eurot, tegemist on tmx lait raideriga“. Mees hääl nr 2: „Aga juhul, kui mul võimalus asi tagastada, kas see tuleb ka kõne alla“. Mees hääl 1: “Tagastamist kahjuks ei toimu“. Mees hääl nr 2: „Okei siis, 139, kui ma näen, et postitus on maha võetud, ma leian selle raha kontole jaa, aga sellisel juhul on mul kindlasti vaja tšekki“. Mees hääl nr 1: „Tšekk tuleb kindalt, aga seda niimoodi, et tasute siis kui postitus maha võetud, sedapidi sellist nõudmist teil hetkel ei ole“. Mees hääl nr 2: „Te saate selle eest karistada, mind ei ole milleski süüdi mõistetud ja ka sellise asja postitamine“. Mees hääl nr 1: „Ükski asi ei jää karistamata nii heategu kui kuritegu“. Mees hääl nr 2: „Ma ütlengi seda, et olge inimene võtke see maha“. Mees hääl nr 1: „Meil puudub selleks siis nö kinnitus, et see asi ka päriselt juhtub, kuidas me saame seda tõestada“. Mees hääl nr 2: „Ma käisin maksin eelmise asja ära, miks ma peaksin siis mitte maksmata jätma selle asja“. Mees hääl nr 1: „Arusaadav aga ongi, et näiteks arve alusel saate koheselt ära tasuda, teile tuleb kohe tšekk. Aga nüüd on küsimus ikkagi, kas te

soovite tasuda siis kohapeal või“. Mees hääl nr 2: „Ma proovin leida selle raha kiirelt arvele ja kui täna ei jõua, siis ma tulen homme, aga räägin reaalselt kui te seda noh postitust, siis ma kaotan töö, ma kaotan kõik võimalused, ma pean jätma elamiseks raha, teeme sellise kokkuleppe, et kui homme õhtuks see tasutud ei ole, siis võite panna selle postituse ülesse koos minu telefoni numbri ja minu andmetega“. Mees hääl nr 1: „Aga kas saad äkki kirjutada kirja [email protected], et siis me saame sulle arve saata, siis sul aega mõelda õhtuni, kuidas sa selle tasud, näiteks kella kaheksa üheksa aegu“. Mees hääl nr 2: „Ja te võtete praegu selle postituse maha“. Kõne jätkub info osas, kuhu ja kuidas maksta ja edasi suhelda. Teine kõnesalvestus, milles kõne toimumise aeg on 09.02.2026 kell 16.58.17. Meeshääl: „No tere õhtut“. Meeshääl nr 2: „Tere päevast, helistan teile seoses ühe postitusega, ma sain Lõunakeskuse töötajatega kokkuleppele, aga see postitus on ikka veel üleval. Ma saatsin ka vastava meili kahe päeva päeva jooksul maksan selle ära, et see ei ole probleem, aga see postitus see et see üleval on tegelikult samamoodi nagu karistatav. Lõunakeskuse töötajale see sobis, lubati postitus maha võtta, aga see postitus ikka veel üleval“. Mees hääl: „Okei ma saan selle info edasi anda, mina selle mahavõtmisega tegeleda ei saa, aga ma saan selle info edasi anda“. 16.02.2026 asitõendi vaatlusprotokollis (VII, 93-96) kajastatu kohaselt tehti 09.02.2026. a mõlemad telefonikõned Tartu Oomipoele telefoninumbrilt XXX. 11.02.2026. a kahtlustatavana kinnipidamise protokollis (VII, 121-123) on selle esilehelt isikuandmete alt näha, et Alari Ujok on politseile avaldanud enda telefoninumbriks XXX (VII, 121). Kohtumenetluses lühimenetluses toimunud kohtuistungil ei seadnud süüdistatav Alari Ujok kordagi kahtluse alla eeltoodud tõenditest nähtuvat selle kohta, et ta varastas 13.01.2026. a Lõunakeskuses asuvast Oomipoest 139 eurot maksva toote ning suhtles Oomipoega, et pood tema kohta tehtud sotsiaalmeediapostituse maha võtaks. Oomipoest Ü. S. 12.02.2026. a e-kirjaga koos lisadega (VII, 97-100) uurijale on tõendatud, et Oomipood pole isikuga, kes oleks oma nimeks avaldanud Alari Ujok, suhelnud. Küll on aga Oomipood suhelnud isikuga nimega M. M. ning isikuga e-posti aadressiga XXX. Oomipoest Ü. S edastatud e-kirja sisu: „Tere, H. Antud numbriga (XXX) on meie süsteemi helistatud edukalt 2 korda, aga puudub igasugune kinnitus, et tegemist oli Alari Ujokiga. Samuti infosse saabunud kirjas puudub seos Alari Ujokiga. Meili aadress ja meili aadressi omaniku nimi on seosetud (M. M. ja XXX). Palun saatke onedrive link, et saaksin mõlemad vestlused üles laadida. M. M. saabunud kirja "Vabandan väga" edastan koheselt eraldi meiliga“. Sellele Ü. S. e-kirjale on lisatud tabel, millel nähtuvad 28.01.2026 kuni 09.02.2026 Tartu Oomipoele telefoninumbrilt XXX tehtud 7 telefonikõnet ja kõneaja pikkused (VII, 97). M. M. eposti aadressilt XXX on Oomipoele saadetud 09.02 2026 16:17:06 e-kiri „Vabandan väga“ (VII, 98, 100) järgmise sisuga: „Palun võtta minust postitatud video maha hiljemalt homme õhtuks tasub antud summa. Selgituseks nii palju et antud tegevus tehtud psüühilise seisundi tõttu mida väga kahetsen. Võtke see video maha ja kui homme õhtuks see tasutud poe võite postitada kõigi minu andmetega ülesse. Rääkisin Lõunakeskuse töötajaga tel teel kes nõustus ja kinnitas et see sobib ning video eemaldatakse kohe. Mu tel nr on XXX. Vabandan väga. (VII, 100) 18.02.2026. a vaatlusprotokollis (VII, 101-103) vaadeldakse 11.02.2026. a Alari Ujokilt kahtlustatavana kinnipidamise käigus Tartus XXX ära võetud ühte nutitelefoni ja kolme tahvelarvutit: pakend nr 4 (668071) nutitelefon Xiaomi Redmi 15, pakend nr 1 (6217551) tahvelarvuti Samsung SM-T311, pakend nr 2 (6217548) tahvelarvuti Lenovo TB-X705L, pakend nr 3 (6217550) tahvelarvuti Lenovo TB311FU. Vaadeldud esemete andmefailid, raportfailid, andmestik ja jäädvustatud fotod jäeti hoiule Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlasse kuni vastavasisulise otsuseni.

19.02.2026 asitõendi vaatlusprotokollis (VII, 104-110) vaadeldakse Alari Ujoki 11.02.2026. a kahtlustatavana kinnipidamise käigus temalt ära võetud mobiiltelefoni Xiaomi Redmi 15 raportfaili. 19.02.2026 asitõendi vaatlusprotokoll (VII, 104-110) tõendab, et mobiiltelefonis Xiaomi Redmi 15 on kasutusel telefoninumber XXX (VII, 104) ja sellest telefonist on e-posti aadressilt XXX suheldud, sealhulgas Oomipoega. Samast telefonist on ajavahemikus 28.01.2026-09.02.2026 tehtud seitse telefonikõnet Oomipoele (VII, 106). Samast telefonist leiti ka pildid (VII, 107), mis pärinevad 13.01.2026. a Tartu Oomipoes tehtud videosalvestisest ja kajastavad seda, kuidas Alari Ujok paneb 13.01.2026. a Oomipoes vargust toime. Samast telefonist leiti ka Oomipoest Alari Ujokile saadetud arve varastatud toote eest 139 euro tasumiseks (VII, 109). 19.02.2026 asitõendi vaatlusprotokollis (VII, 111-115) vaadeldakse Alari Ujoki 11.02.2026. a kahtlustatavana kinnipidamise käigus temalt ära võetud tahvelarvuti Lenovo Tab M10 Plus raportfaili. 19.02.2026 asitõendi vaatlusprotokoll (VII, 111-115) tõendab, et sellest tahvelarvutist on suheldud e-posti aadressil XXX, sealhulgas Oomipoega (VII, 114) ja 09.02.2026 palutud Oomipoel maha võtta video (mis kajastab Alari Ujoki poolt 13.01.2026. a Oomipoest varguse toimepanemist). 19.02.2026 asitõendi vaatlusprotokollis (VII, 116-119) vaadeldakse Alari Ujokilt kahtlustatavana kinnipidamise käigus Tartus XXX ära võetud ühte nutitelefoni ja kolme tahvelarvutit. Kriminaalasja lahendamiseks olulist informatsiooni sellest asitõendi vaatlusprotokollist ei nähtu. Vaadeldud esemed määrati tagastada Alari Ujokile. Tartu Vangla 20.02.206 saatekirjaga (VII, 120) tagastati üks nutitelefon ja kolm tahvelarvutit Alari Ujokile vanglasse tema isiklike asjade hulka. Kohtuistungil 31.03.2026. a tunnistas Alari Ujok ennast Oomipoest varguste toimepanemises süüdi ja süüdistustes kajastatud asjaoludest midagi ei vaidlustanud. Alari Ujok avaldas, et viimasel ajal olid tal XXX keerulised suhted, narkoainete tarvitamised läksid üle piiride. Tülide käigus XXX ütles, et võiksid juba kinni minna. Oomipoes töötas XXX. Oomipoest asjade võtmine polnud mahamüümiseks narkoainete jaoks raha saamiseks. Oomipoele maksis ühe vargusega põhjustatud kahju 54 eurot tagasi. Kriminaalasjas kogutud ja eelnevalt kajastatud tõendid on kooskõlas ja kinnitavad veenvalt, et Alari Ujok võttis 13.01.2026 kella 15.01 paiku Tartu linnas Lääneringtee tn 39 asuvast Lõunakeskuse ostukeskuse kauplusest Oomipood võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära OÜ-le DORMIKOR kuuluva toote väärtusega 139 eurot, pannes selle jope taskusse ja lahkus sellega kauplusest kauba eest tasumata. Kavatsetult varguse toimepanemine 09.02.2026. a asitõendi vaatlusprotokoll (VII, 87-92) tõendab, et Alari Ujok pani varguse 13.01.2026. a kella 15.01 paiku Lõunakeskuses asuvast Tartu Oomipoest toime kavatsetult, kuna jälgis varguse toimepanemise ajal poe kaamerat. Enne toote endale jope taskusse panemist vaatas kaamera poole, siis keeras kaamerale selja ja pani toote müügisaalis enda jope taskusse, vaatas müügileti poole ja väljus müügisaalist, jättes taskusse pandud toote eest tasumata. Alari Ujokil oli tasuda ainult ühe toote eest, see on selle toote eest, mille ta pani enda jope taskusse. Soovinuks Alari Ujok toote eest tasuda, poleks tal olnud vaja seda endale jope taskusse panna. Ta oleks saanud ka toode käes liikuda müügileti juurde ja seal selle eest tasuda. Alari Ujoki faktiline käitumine näitab, et tal puudus enda jope taskusse peidetud toote eest tasumise soov ja tema eesmärgiks oli see toode varastada.

KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Alari Ujoki käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kvalifikatsioon Alari Ujoki kuritegelik käitumine on kvalifitseeritav KarS § 199 g 2 p 9 järgi, see on varguste süstemaatiliselt (p 9) toimepanemisena. Koos 02.12.2025. a toime pandud kahe vargusega ja 13.01.2026. a vargusega oli Alari Ujok käesolevas kriminaalasjas 13.01.2026. a õhtuks toime pannud kokku 5 vargust, neist kaks esimest 12.05.2025 (elektritõukeratas) ja 08.08.2025 (kahveltõstuki laadija). Kuna vargused 08.08.2025 ja 02.12.2025. a pani Alari Ujok toime isikute grupis (p 7), siis jääb Alari Ujoki toime pandud varguste lõplikuks kvalifikatsiooniks KarS § 199 lg 2 p 7, 9. Tsiviilhagi 13.01.2026 varastatud toode on senini kannatanule OÜ DORMIKOR tagastamata ja selle toote väärtus 139 eurot on senini kannatanule hüvitamata. Kannatanu OÜ DORMIKOR esitas tsiviilhagi 139 euro nõudes. (VII, 85-86) Süüdistatav Alari Ujok võttis lühimenetluses toimunud kohtuistungil kõik tsiviilhagid õigeks ja neist ühegi õiguspärasust kahtluse alla ei seadnud. VÕS § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2, 4, TsMS § 440 lg 1, 2, TsMS § 444 lg 3 alusel kuulub kannatanu OÜ DORMIKOR tsiviilhagi 139 euro varalise kahju hüvitamise nõudes rahuldamisele ja Alari Ujokilt kannatanu kasuks väljamõistmisele. SÜÜDISTUS 26.01.2026. a OOMIPOEST

VARGUSE TOIMEPANEMISES

Alari Ujoki süü on tõendatud selles, et tema 26.01.2026 kella 19.15 paiku võttis Tartu linnas Lääneringtee tn 39 asuvast Lõunakeskuse ostukeskuse kauplusest Oomipood võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära OÜ-le DORMIKOR kuuluva valgusefekti UV-bar BUV93 8*3W 40cm väärtusega 54 eurot, pannes toote enda riiete alla ja lahkudes sellega kauplusest kauba eest tasumata. 28.01.2026. esitas Tartus Lõunakeskuses asuva Oomipoe juhataja Ü. S. süüteoavalduse (VII, 71-73). 28.01.2026. a süüteoavalduses (VII, 71-73) on kajastatud süüteo toimepanemise ajaks 26.01.2026 kell 19:14 kuni 19:15 ja kohaks Tartus Lääneringtee 39 Lõunakeskuses asuv Oomipood kauplus, kus toimus vargus. Varastati toode valgusefekt UV-bar BUV93 8*3W 40cm, hinnaga 54€. Vara kuulub ettevõttele OÜ DORMIKOR. Videos olev kahtlustatav on süüteoteate esiajale teada olev isik. Kahtlustatav Alari Ujok oli 2017. a kinnipeetav Tartu Vanglas ja Ü. S. töötas sellel ajal seal vanglas valvurina. Oomipoe volitatud esindaja politseis on A. N. 02.02.2026 esitas OÜ DORMIKOR kuriteoavalduse (VII, 58-59). OÜ DORMIKOR 02.02.2026. a kuriteoavalduse (VII, 58-59, 60) kohaselt varastati 26.01.2026 kella 19.15 paiku Tartus Lääneringtee 39 asuvast Lõunakeskuse OÜ-le DORMIKOR kuuluvast Oomipood kauplusest meesterahva poolt valgusefekt toode UV-bar BUV93 8*3W 40cm väärtusega 54.- eurot. Meesterahvas jättis kauba eest tasumata. Eseme vargusega tekitati

OÜ-le DORMIKOR varaline kahju 54.- eurot, millises esitatakse tsiviilhagi kahju tekitaja vastu. Salvestused varguse toime pannud isiku kohta esitas politseile Ü. S. Tartu Oomipoe kaupluse juhataja Ü. S. 09.02.2026 õiendiga ja selle juurde kuuluva lisaga (VII, 66-68) on tõendatud, et 05.02.2026 tuli Tartus Lääneringtee 39 Lõunakeskuse kaubanduskeskuse Oomipoe kauplusesse meesterahvas, kes suheldes teenindaja P. M. L. (L.) ja avaldas soovi tasuda varasemalt 26.01.2026 varastatud toote uv-bar eest 54.- eurot. Teenindaja poole pöördus 05.02.20206 isik, kes tuvastas ennast Alari Ujokina (Ujok). Isiku kohta, kes teostas tasumise, on salvestus, milline väljastatakse. Teenindaja P. M. L. võttis ühendust kaupluse juhatajaga ning teavitas asjaoludest ning vastavalt juhistele registreeris kaupluse müügi süsteemis 05.02.20206 valgusefekt UV-bar BUV93 8*3W 40cm väärtusega 54.- eurot müügi isikule ning samuti andis teenindaja isikule üle varasemalt varastatud eseme tühja tootekarbi ja ostukviitungi. Sellele õiendile on lisatud Lõunakeskuses OÜ-le DORMIKOR kuuluva kaupluse Oomipood 05.02.2026 ostuarve nr 762040-6TAR5, millelt nähtub, et kaupluses Oomipood on 05.02.2026 kell 16:13 tasutud 54 eurot kauba eest nimetusega: valgusefekt UV-bar BUV93 8*3W 40cm. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas tunnistaja Ü. S. ütlused (VII, 69-70). Tunnistaja Ü. S. 02.02.2026. antud ütluste (VII, 69-70) kohaselt töötab ta Tartus Lääneringtee 39 asuvas Lõunakeskuses kaupluses Oomipood juhatajana. Oomipood kuulub firmale OÜ

DORMIKOR.

Tunnistaja Ü. S. ütlustega (VII, 69-70) on tõendatud, et 27.01.2026 kell 12.00 tuvastasid nad kaupluses Oomipood kauba kontrollimise käigus müügisaalis, et riiulil on alles müüdava toote hinnasilt, kuid toode valgusefekt UV-bar BUV93 8*3W 40cm väärtusega 54.- eurot ise on kadunud. Tavaliselt on nii, et kui müügisaalis riiulilt olev ese müüakse, siis võetakse müüja poolt ära ka hinnasilt. Tunnistaja Ü. S. ütlustega (VII, 69-70) on tõendatud, et peale eseme kadumise avastamist alustas ta müügisaalis olevate videokaamerate läbi vaatamist. Selgus, et 26.01.2026 kella 19.14 paiku sisenesid Oomipoodi müügisaali üks meesterahvas ja naisterahvas. Müügisaalis meesterahvas võttis riiulist valgusefekti toote UV-bar BUV93 8*3W 40cm ning liikus sellega riiuli taha, kus ta pani eseme vasakule jope hõlma alla ja seejärel liikus kella 19.15 paiku kauplusest välja, jättes eseme eest tasumata. Salvestuste vaatluse käigus zoomis ja suurendas meesterahva kuju ja tema näokuju suuremaks ning tundis valgusefekti varguse toime pannud meesterahvas ära Alari Ujoki tema näokuju ja kehaehituse tõttu. Teab isiklikult Alari Ujokit, kuna 2017. aastal töötas Tartu Vanglas valvurina ja seal oli Alari Ujokiga mitmel korral kokkupuutumist. Eelkajastatud tõenditest nähtuvaga selle kohta, et 26.01.2026. a pani valgusefekti toote varguse Oomipoest toime Alari Ujok, on kooskõlas 02.02.2026 asitõendi vaatlusprotokollist (VII, 74-82) sellekohaselt nähtuv. 02.02.2026 asitõendi vaatlusprotokollis (VII, 74-82) vaadeldakse Tartu Oomipoe turvakaamera videosalvestusi (VII, 74-82). Videosalvestused edastas politseile OÜ DORMIKOR Tartu Oomipood juhataja Ü. S. seoses 26.01.2026 kella 19.15 paiku Tartus Lääneringtee 39 Lõunakeskuse kaupluses Oomipood toimunud valgusefekti toote vargusega. Vaadeldavalt videosalvestuselt nähtub, et 26.01.2026 kella 19.14 paiku liiguvad kaupluse müügisaali kaamera vaatevälja meesterahvas ja naisterahvas (fotod nr 1, 2). Nendest mees ligineb riiulile (fotod 3, 4) ja suunab käe riiulisse (fotod nr 5,6) ning toob tagasi käe koos juhtmega pikliku esemega (fotod nr 7, 8, 9). Mehe käes on piklik ümmarguste heledate laikudega ese (fotod nr 11-13), kükitab koos esemega (fotod nr 14, 15). Seejärel liigub isik koos paremas käes oleva esemega riiuli taha (fotod nr 16 , 17, 18) ja paneb enda parema käega riiulist võetud ja käes olnud eseme enda jope vasaku hõlma alla (foto nr 20) ning pöörab ennast seljaga

kaamera poole (foto nr 21). Mehe käes enam piklikku eset ei ole ja mehe käed on taskutes (fotod nr 22, 23). 26.01.2026 kella 19.15 paiku lahkub mees müügisaalist koos naisterahvaga kaamera vaateväljast (fotod nr 24, 25), jättes enda jope hõlma alla pandud toote eest tasumata. Teiselt salvestuselt nähtub, et 26.01.2026 kella 19.14 paiku liiguvad kaupluse müügisaali kaamera vaatevälja meesterahvas ja naisterahvas (fotod nr 26, 27). Mees liigub riiuli juurde ja suunab käe riiulisse ja toob tagasi pikliku esemega ning seejärel kükitab riiuli juurde (fotod nr 28-33). Mees vaatab ringi (fotod nr 34-37), seejärel tõuseb püsti ja liigub kaamera vaateväljas ning isikul on paremas käes piklik ese (fotod nr 38, 39). Mees liigub koos paremas käes oleva esemega kaamera alla ja sealt edasi riiuli juurde ja pöördub, isiku vasakul küljel on jope hõlma alla pandud piklik ese, mida toetatakse vasaku käega (fotod nr 40-45). Seejärel liigub mees tagasi paremale ja väljub müügisaali kaamera vaateväljast (fotod nr 46-49). 02.02.2026. a asitõendi vaatlusprotokoll (VII, 74-82) tõendab, et 26.01.2026 kella 19.15 paiku pani Tartus Lõunakeskuses asuvast Oomipoest toote varguse toime Alari Ujok. Kuigi 02.02.2026 asitõendi vaatlusprotokollis (VII, 74-82) ei ole nimetatud mehe nime, kes poeriiulist toote võttis ja selle enda jope hõlma alla pani ning jättis selle eest tasumata, on videosalvestustelt kahtlusteta selles mehes ära tuntav Alari Ujok. Süüdistatav Alari Ujok osales maakohtus eelistungitel ja kohtuistungil ning kohtul oli võimalik teda näha nii kohtusaalis kui ka kaugülekuulamisega Tartu Vanglast. 02.02.2026 asitõendi vaatlusprotokollis (VII, 74-82) vaadeldavad videosalvestused on hea kvaliteediga ja selge pildiga ning asitõendi vaatlusprotokollis on tehtud videosalvestustelt olulisematest kohtadest ka suurendused, millistelt on kahtlusteta mehes, kes riiulist võetud toote võttis ja selle endale hõlma alla pani, ära tuntav Alari Ujok. Kohtuistungil 31.03.2026. a tunnistas Alari Ujok ennast Oomipoest varguste toimepanemises süüdi ja süüdistustes kajastatud asjaoludest midagi ei vaidlustanud. Alari Ujok avaldas, et viimasel ajal olid tal XXX keerulised suhted, narkoainete tarvitamised läksid üle piiride. Tülide käigus XXX ütles, et võiksid juba kinni minna. Oomipoes töötas XXX. Oomipoest asjade võtmine polnud mahamüümiseks narkoainete jaoks raha saamiseks. Oomipoele maksis ühe vargusega põhjustatud kahju 54 eurot tagasi. Kriminaalasjas kogutud ja eelnevalt kajastatud tõendid on kooskõlas ja kinnitavad veenvalt, et Alari Ujok võttis 26.01.2026 kella 19.15 paiku Tartu linnas Lääneringtee tn 39 asuvast Lõunakeskuse ostukeskuse kauplusest Oomipood võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära OÜ-le DORMIKOR kuuluva valgusefekti toote väärtusega 54 eurot, pannes selle enda jope hõlma alla ja lahkus sellega kauplusest kauba eest tasumata. Kavatsetult varguse toimepanemine 02.02.2026. a asitõendi vaatlusprotokoll (VII, 74-82) tõendab, et Alari Ujok pani varguse 26.01.2026. a kella 19.15 paiku Lõunakeskuses asuvast Tartu Oomipoest toime kavatsetult, kuna jälgis varguse toimepanemise ajal poe kaamerat, läks varastamiseks välja valitud toote enda jope hõlma alla panemiseks riiuli taha ja pööras kaamerale selja. Alari Ujokil oli tasuda ainult ühe toote eest, see on selle toote eest, mille ta pani enda jope hõlma alla. Soovinuks Alari Ujok toote eest tasuda, poleks tal olnud vaja seda endale jope hõlma alla panna. Ta oleks saanud ka toode käes liikuda müügileti juurde ja seal selle eest tasuda. Alari Ujoki faktiline käitumine näitab, et tal puudus enda jope hõlma alla peidetud toote eest tasumise soov ja tema eesmärgiks oli see toode varastada. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Alari Ujoki käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kvalifikatsioon

Alari Ujoki kuritegelik käitumine on kvalifitseeritav KarS § 199 g 2 p 9 järgi, see on varguste süstemaatiliselt (p 9) toimepanemisena. Koos 02.12.2025. a toime pandud kahe vargusega ning 13.01.2026. a ja 26.01.2026.a vargustega oli Alari Ujok käesolevas kriminaalasjas 26.01.2026. a õhtuks toime pannud kokku 6 vargust, neist kaks esimest 12.05.2025 (elektritõukeratas) ja 08.08.2025 (kahveltõstuki laadija). Kuna vargused 08.08.2025 ja 02.12.2025. a pani Alari Ujok toime isikute grupis (p 7), siis jääb Alari Ujoki toime pandud varguste lõplikuks kvalifikatsiooniks KarS § 199 lg 2 p 7, 9. SÜÜDISTUS 10.02.2026. a ELUKAASLASE SUHTES

VÄGIVALLAKURITEO TOIMEPANEMISES

Alari Ujoki süü on tõendatud selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 18.02.2015 kohtuotsusega nr 1-14-7792 karistatud KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, tungis 10.02.2026 kella 23.30 paiku Tartu linnas XXX1 asuvas korteris kallale XXX K. K. (K.). Alari Ujok haaras parema käega kinni kannatanu kõrist ja pigistas seda, mille tagajärjel põhjustas kannatanule kaela pindmise vigastuse ja füüsilist valu. Kannatanule K. K. (K.) selgitati 11.02.2026. a õigust keelduda ütluste andmisest enda XXX Alari Ujoki kohta (VII, 5). K. K. oli see selgitus arusaadav. K. K. avaldas soovi ütlused anda, kinnitades eeltoodud asjaolusid 11.02.2026. a kannatanu ülekuulamise protokollis enda allkirjaga (VII, 5). Eeltoodud asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et kannatanu K. K. andis 11.02.2026. a ütlused vabatahtlikult ja talle enda XXX Alari Ujoki kohta ütluste andmiseks survet ei avaldatud. 11.02.2026. a kannatanu ülekuulamise protokolli (VII, 4-8) esilehelt kannatanu K. K. isikuandmete alt nähtub, et K. K. elukoht on Tartus XXX ja kahtlustatav Alari Ujok on tema

XXX (VII, 4).

Kannatanu K. K. ütluste (VII, 4-8) kohaselt tutvus ta Alari Ujokiga umbes poolteist aastat tagasi ehk 2024. a. Üsna kiiresti peale tutvumist kolisid ühisesse üürikorterisse, mis oli võetud K. K. nimele. Alari ei maksnud kordagi korteri üüri. (VII, 5). Alari ei maksnud mitte millegi eest, tõi ainult mingeid asju koju, näiteks jalanõud, telekas, kodumasinad. Seal korteris elasid umbes pool aastat kuni seitse kuud ja seejärel pidid sealt Alari tegude tõttu välja kolima. Kannatanu K. K. 11.02.2026. a antud ütlustega (VII, 4-8) on tõendatud, et Tartus XXX asuvasse korterisse kolisid nad kahekesi XXX C. I. umbes 2025 kevadel. Alari elas tihti kuskil garaažides ja hulkus ringi. Alariga tutvumise ajal elas Alari Ujok enda vanemate kodus linnast väljas. Kannatanu K. K. ütluste (VII, 4-8) kohaselt oli neil Alari Ujokiga juba algusest peale halvasti, kuna Alari oli kogu aeg kadunud, Alari oli öösiti kadunud ja päeval ajas väidetavalt mingeid asju. Vahepeal ei näinud Alarit kaks nädalat ja Alari ei andnud teada, kus ta on. Hakkas Alari järel nuhkima, et saada teada, mis elu Alari elab. Vaatas Alari telefonist sõnumeid ja nägi, kuidas Alari Ujok narkootikume ostab. Avalikest kohtulahenditest nägi, et Alari oli ise tunnistanud, et ta on alates 14-aastaselt olnud narkootikumidest sõltuvuses. Alari ise oli varasemalt rääkinud, et teda on karistatud ainult lubadeta juhtimise eest. Samuti nägi Facebookis ühte postitust, kus tuvastati varast ja sai aru, et see oli Alari. Siis sai ka aru, et Alari tegeleb ka varastamisega. On korduvalt Alarile öelnud, et ta ei taha enda XXX ohtu seada ja temaga enam koos olla. Alari vastab selle peale lihtsalt, et talle see ei sobi. Kannatanu K. K. 11.02.2026. a antud ütlustega (VII, 4-8) on tõendatud, et tema nähes Alari Ujok narkootikume ei tarvitanud. Terve aja, kui nad koos elasid, siis Alari ei andnud talle keldrivõtmeid ja keelas tal sinna minna. Lõpuks, kui oli välja kolimine, läks keldrisse, et seda tühjaks teha ja nägi seal süstlaid, süstla ümbrispabereid ja kogu seda kaost. Siis sai alles aru, et Alari on narkosõltlane.

Kannatanu K. K. 11.02.2026. a antud ütlustega (VII, 4-8) on tõendatud, et kui Alari ärritus, siis ajas selle alati Alari Ujoki narkootikumide sõltuvuse süüks. Viimased kuud on Alari Ujok olnud ka hirmutavalt närviline ja agressiivne. See võib olla tingitud alkoholi ja uimastite koosmõjust. Ei saanud ühte lausetki lõpetada, kui Alari Ujok juba ägestus ja hakkas karjuma. Oli iga kord vait, sest ei tahtnud, et Alari Ujok muutuks äkilisemaks ja veelgi ärrituks. On viimasel ajal Alari Ujokile korduvalt öelnud, et soovib temaga suhtluse lõpetada, aga Alari pole selle nõus olud, kahtlustades tal uue mehe olemasolu, mis on olnud Alari Ujokiga viimasel ajal põhiliseks vaidluse teemaks. Kannatanu K. K. 11.02.2026. a antud ütlustega (VII, 4-8) on tõendatud, et 09.02.2026 õhtul tuli Alari Ujok tema juurde oma võtmega sisse. Läks magama. Alari Ujok tegutses ja kolistas poole ööni. Alari Ujoki tema juurde magama tulles ütles, et soovib temast lahku minna, tahab C. ära kolida ja ütles Alari Ujokile, et ta hakkaks enda asju pakkima. Alari Ujok tõusis püsti ja pani ukse pauguga kinni. Kannatanu K. K. 11.02.2026. a antud ütlustega (VII, 4-8) on tõendatud, et 10.02.2026. a hommikul ärkas ta umbes poole viie paiku öösel Alari kõne peale üles ja nägi, et vannitoas tuli põleb ja uks on lukus. Kuulis, et Alari häälitses veidi vetsus ja mõtles, et äkki Alari tarvitab. Hommikul ärgates ta nägi, et Alari magas tema kõrval voodis. Vaadates Alari Ujoki üleõla kotti, nägi seal süstlaid ja grippkotte. Kannatanu K. K. 11.02.2026. a antud ütlustega (VII, 4-8) on tõendatud, et 10.02.2026 oli tal töökaaslastega planeeritud õhtusöök kella 19-ks. Ütles C. et kui Alari peaks koju tulema, et ta annaks kohe teada. Kui oli suhteliselt vähe aega olnud Dorpatis õhtusöögil, siis Alari helistas, et kas saad koju tulla ja lõpetas kõne ära. Kuulis telefonis taustamüra, siis hakkas Alari Ujok uuesti uurima, et kas oled mingi mehe juures ja lõpetas kõne ära. Kell 20.04 saatis C. sõnumi, et Alari tuli koju, on purjus ja karjub, et XXX on keegi uus. Ütles XXX, et öelgu, et XXX on töökaaslastega. Ütles XXX, et ta ei paneks Alarit tähele ja kui Alari Ujok peaks temaga halvasti käituma, siis XXX annaks sellest talle teada. Mingi hetk helistas C., kes kinnitas, et kõik on rahulik. Umbes kell 21.30 jõudis ka ise koju ja pani XXX magama. Toimetas koduste asjadega. Alari Ujok oli väga purjus ja ebaselge diktsiooniga uuris igasuguseid asju. Ütles Alarile paar kommentaari vastu ka ja läks diivanile istuma. Alari tuli ka sinna ja hakkas uuesti tüli kiskuma. Selgus, et Alari oli ka ühistele sõpradele K. ja S. kirjutanud. K. ja S. helistasid mitu korda ja uurisid, et kas kõik on korras. See ärritas Alarit veelgi. Üks hetk läks Alari kööki ja viskas klaasi puruks. Kell oli siis 22.30 paiku. Peale seda jooksis Alari välja, pani ukse paugutades kinni ja mõne hetke pärast tuli korterisse tagasi. Kannatanu K. K. 11.02.2026. a antud ütlustega (VII, 4-8) on tõendatud, et ta oli diivanil, kui Alari tuli uuesti ja jauras väga häälekalt nende samade teemadega. Palus Alaril korduvalt vait olla, et C. saaks magada. C. üritas nende kõrval voodis magada ja palus Alaril tasa olla, Alari ärritus ja ütles C., et pane oma lõuad kinni ja ära targuta. Istusid Alariga diivani peal ja üks hetk Alari tuli rusikaga talle näo juurde. Ütles Alarile, et palun võta oma rusikas ära, see ei ole okei. Alari võttis oma rusika ta näo juurest ära. Kannatanu K. K. 11.02.2026. a antud ütlustega (VII, 4-8) on tõendatud, et Alari tuli näoga tema poole ja haaras enda parema käega tugevalt tema kõrist kinni ja pigistas. Tundis sellest füüsilist valu, kui Alari kõrist haaras ja pigistas. Suhteliselt kohe lasi Alari oma käe lahti. C. nägi seda pealt. See võis olla kell 23.30. Kannatanu K. K. 11.02.2026. a antud ütlustega (VII, 4-8) on tõendatud, et sel hetkel, kui Alari rusika tema poole suunas ja tal kõrist haaras, ta salvestas nende vahelist vestlust enda telefonis oleva rakendusega Voice recorder. On nõus edastama selle salvestuse uurijale e-postile. Kannatanu K. K. 11.02.2026. a antud ütlustega (VII, 4-8) on tõendatud, et terve õhtu andis ta kogu aeg K. ja S. infot, kuidas olukord on. Arvab, et K. või S. kutsus politsei. Kell 23.45 ta märkas, et väljas on taskulampidega liikumist näha ja siis koputas politsei uksele. Avas ukse ja

lasi politsei sisse. Läks ühe politseinikuga õue vestlema ja Alari jäi tuppa teistega vestlema. Politsei pani Alarile viibimiskeelu 12h ning Alari lahkus. Läks koos politseiga umbes kella 01 paiku Tartus EMO-sse, umbes 02 paiku või enne seda oli kodus tagasi. Terve selle aja, kui oli EMO-s, siis Alari kirjutas K. ja väitis, et ta külmetab kuskil , et S. ja K. aitaksid ta tuppa tagasi. Mingi hetk K. andis märku, et ta just rääkis Alariga ja Alari ütles, et liigub koju tagasi. Suhteliselt kohe peale seda kuulis, kuidas Alari ukse taga kolkis ja häälitses. Siis helistas politseisse ja politsei tuli umbes kahe minuti jooksul uuesti kohale. Alari nägi politseibussi ja läks kuhugi peitu. Tegi politseiga koostööd, üks politseibuss sõitis ära ja ühed politseinikud jäid korterisse. Üks hetk tuli Alari ukse taha tagasi ja siis politsei võttis ta maha ja endaga kaasa. Varasemalt on olnud ka paar üksikut sarnast olukorda, kus Alari on kõrist haaranud või juustest kiskunud. Need juhtumid jäävad ka viimase nelja kuu sisse. Need olid sarnaselt, kui mingi tüli käigus Alari lihtsalt ärritus. Neid juhtumeid täpsemalt detailselt ei mäleta ja nähtavaid vigastusi sellest ei tekkinud. Alari vajab kindlasti sõltuvusravi seoses narkoga. Alari Ujok on ise ka öelnud, et ta tahab ja vajab ravi. Lisaks sellele vajab Alari väga psühholoogilist abi. 11.02.2026. a e-kirjadega edastab K. K. uurijale helisalvestused (VII, 12-14) enda suhtluse kohta 10.02.2026. a õhtul Alari Ujokiga, mille kohta ta andis kannatanuna ülekuulamisel ütlused. 11.02.2026. a vaatlusprotokollis (VII, 15-16) vaadeldakse kannatanu K. K. poolt uurijale saadetud audiofailide sisu 10.02.2026. a sündmusega seoses. Audiofaili algusest kuni audiofaili 6 minuti 46 sekundini on kuulda vahepeal kaugelt meesterahva häält. Pärast seda on kuulda vaidlust naise ja mehe vahel. Naine tahab, et mees ära läheks, sest ta XXX tahab magada. Edasi on kuulda telefonis kirjutamist. Seejärel jätkub mehe ja naise vaheline tüli, kus naine tahab, et mees oleks vait. Naine lubab politsei kutsuda. Mees jätkab vaidlemist. On kuulda XXX häält, kes karjub, et ta tahab magada. Naise ja mehe vaheline tüli jätkub. Mehe ja naise vaheline tüli on seotud sellega, et mees arvab, et naine on vahekorras mingi mehega ning naine arvab, et mehel on ka keegi. Naine korrutab mitu korda vaidluse jooksul, et mees oleks vait. Naine ähvardab, et kui mees vait ei jää, siis ta lööb talle vastu hambaid. Mees ütleb, et siis naine saab vastu. Naine väidab, et tal on poole aasta jagu materjali, sest ta tahab temast lahti saada. Vaidlus jätkub vangi minemise osas ning seejärel läheb vaidlus üle, et mees hakkab tõestama, et tema pole kellegagi vahekorras olnud. Audiofaili 18 minutil ja 53 sekundil on kuulda, kuidas mees ütleb naisele, et ta paneks suu kinni. Audiofaili 18 minutil ja 55 sekundil on kuulda, kuidas naisterahvas ütleb ,,sa tuled jälle mulle rusikaga näo ette“. Mees väidab, et ta ei tee midagi. Jätkub vaidlemine selle üle. Audiofaili 19 minutil ja 6 sekundil on kuulda sahmerdamist ning mees sosistab „hoia oma suu kinni“ ning naine kohe ütleb ,,mul on valus kui sa mulle nii teed Alari“, „ma päriselt kutsun sulle politsei, kui sa ühe korra veel mulle käega kõri kallale tuled“. Mees ütles, et kustugu politsei, et siis saabki temast lahti. Naine ütleb, et mees tegi talle haiget. Meesterahvas väidab sellepeale, et haiget on hoopis naine talle teinud terve päev. Jutu käigus naine ütleb mehe ees- ja perekonnanime, mis on Alari Ujok. 11.02.2026. a vaatlusprotokollis (VII, 15-16) kajastatu kinnitab kannatanu K. K. ütluste tõele vastavust selle kohta, et tal oli Alari Ujokiga 10.02.2026. a tüli, mille käigus Alari Ujok hoidis kannatanu K. K. näo ees rusikat ning haaras K. K. kaelast enda käega kinni ja pigistas seda, millega põhjustas K. K. füüsilist valu. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka kannatanu K. K. alaealise poja C. I. tunnistajana 11.02.2026. a antud ütlused (VII, 24-26). C. I. on sündinud XXX. a. Tunnistajana 11.02.2026. a ütluste andmise ajal oli C. I. XXX. Alla 14-aastase tunnistaja C. I. ütlused on videosalvestatud. Tunnistaja C. I. 11.02.2026 antud ütlustega (VII, 24-26) on tõendatud, et ta elab koos emaga K. ja kasuisaga Alari Ujok. Eile viis politsei Alari Ujoki ära. Vahepeal oli Alari Ujok nädalaid kodust ära, nüüd on Alari Ujok olnud kodus, aga vahel käib ikka ära ka öösiti. Söögiaegadel

söövad koos. Eile, 10.02.2026 õhtul kella 21-22 paiku ema ja Alari läksid tülli. Alari süüdistas ema, et tal on keegi uus. Ema hakkas talle vastu ütlema, et hoopis Alaril on keegi teine ja Alari läks sellest hästi närvi. Magas, aga siis ärkas ema ja Alari tüli peale üles. Ema ja Alari läksid WC-sse, et karjumist ei oleks kuulda, aga ta kuulis. Pärast seda tuli ema magamistuppa ja istus oma voodile. Alari tuli ka sinna tuppa ja istus sinna kõrvale. Nad ikka tülitsesid, Alaril on diagnoositud ka ATH ja Alari läks vihaseks ja võttis emal käega kaelast kinni – C. näitab oma käega oma kaela peal, kuidas Alari ema kaelast kinni hoidis. Ema sellel hetkel istus. Alari istus kõrval. Alari võttis kaelast kinni emal, ema ütles, et ära tee, lase lahti, et tal on valus. Kuulis seda ja tõstis oma pea padjalt ning vaatas ema ja Alari poole. Seda nägi Alari ja võttis ema kaelalt käe ära. Ema ütles talle, et see ei meeldi talle, et võtku oma käsi ära, et tal on valus. Seejärel pani ta pea uuesti padjale ja nägi, et Alari pani käe uuesti ema kaelale. Siis ta tõstis uuesti oma pea üles ja ütles, et ta ei teeks seda, et emal on valus ja ta ei taha, et ta nii teeb. Siis Alari võttis käe jälle ära. Siis nad tülitsesid ja ema ütles, et ta läheks ära teise tuppa. Alari läks teise tuppa ja seal karjus omaette. Tuli meelde, et tüli poole peal viskas Alari oma telefoni täie jõuga vastu maad puruks ning siis viskas ka mingisuguse klaasi vastu maad puruks nii, et killud lendasid igale poole. Need lendasid isegi kinnise ukse alt temani välja ja koos kildudega lendasid ka alkoholipiisad. Alkoholi lendas talle ka peale. Pärast tuli politsei, nad hakkasid rääkima. Emps läks ühega välja, Alari oli teisega sees. Pärast tuli üks politseinik rääkima ja siis rääkis, mis juhtus. Alari hakkas politseid süüdistama. Jäi magama, pärast ärkas üles ja siis emps ütles, et ta peab korra käima politseijaamas ja kaks politseinikku jäid valvama. Ema pärast autos rääkis, et Alaril oli 12-tunnine keeld, aga Alari tuli ukse taha kolkima. Politsei väänas Alari siis maha ja viisid ta minema. Seda, et ta teist korda tuli, kuulis ta ema käest autos, kui nad politseisse täna sõitsid. Tema ja Alari suhted on olnud pigem hästi. Vahel väiksemad tülid on olnud, kui ta on väsinud olnud ja tahab magama minna. Alari on siis kurjemalt öelnud, et ta ära õpiks. Varem on selliseid väiksemaid tülisid olnud. Varem on olnud ka suuremaid tülisid, kui Alari empsi tõukab jne. Nad kogu aeg tülitsevad. Temaga on olnud nii, et kui ta näiteks on öelnud, et ei taha teise tuppa õppima minna, siis on Alari temast kinni võtnud ja tirinud ta teise tuppa. Ta istus ja Alari tõstis ta püsti ja poolenisti tiris ta teise tuppa. Tal oli siis valus, kui Alari hästi tugevalt temast kinni võttis siit - näitab kätega enda peal puusade piirkonnast. Täpselt ei mäleta, millal see juhtus, paar kuud tagasi. See oli natuke enne jõule, natuke enne, kui vaheaeg hakkas detsembrikuus 2025. Tal oli üks hästi suur sinikas külje peal. Seda ei teinud Alari, aga selle sikutamise käigus hakkas see kõvasti valutama. Selle sinika oli ta varem saanud trennis. Varem on olnud selliseid hästi väikseid nagu. Selliseid, kui Alari ta voodist püsti tõstab, aga nii tugevaid ei ole rohkem olnud. Mingeid löömisi ei ole olnud. Ühe korra on Alari hästi nõrgalt tutistanud, aga sellest ei ole midagi. Emaga on olnud selliseid väikseid tõukeid, see on olnud tülide käigus, see ei ole olnud niisama, et niisama tuleb ja tõukab. See tõukamine on olnud pigem ka vastastikune ja on olnud ka, kui ainult Alari selliseid väiksemaid asju teinud on. Siis ei ole vigastusi olnud, see on nagu endast eemale lükkamine. Löömist ja sellist ei ole näinud. Tülitsemiste ajal on halb tunne. Ei meeldi, kui tülitsetakse. Tekkis selline tunne tülitsemise ajal, et see võib hullemaks minna. See läks üle siis, kui politsei tuli. Sellised tülitsemised on igapäevased, need saavad alguse kõigest. Varem ema juustest sikutamist ta näinud ei ole. Nad vahel tülitsevad ka siis, kui teda kodus ei ole. Tundus, et Alari hoidis emast ühe käega kinni. Korra tundus, et Alari võis hoida ka kahe käega, aga ta ei näinud täpselt. Tunnistaja C. I. ütlused on kooskõlas kannatanu K. K. ütlustega ja K. K. uurijale edastatud helisalvestustega (VII, 12-14) ja nende helisalvestuste vaatlust kajastava 11.02.2026. a vaatlusprotokolliga (VII, 15-16), millised kogumis tõendavad, et 10.02.2026. a hilisõhtul oli elukaaslaste K. K. ja Alari Ujoki vahel tüli, mille käigus Alari Ujok võttis K. K. käega kaelast kinni ja pigistas, millega põhjustas K. K. füüsilist valu. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka Häirekeskusele tehtud kahe telefonikõne helisalvestised. Üks kõne tehti Häirekeskusele 10.02.2026 kella 23:32:41 ja teine kõne tehti 11.02.2026 kell 02:52:54.

11.02.2026. a vaatlusprotokollis (VII, 27-28) vaadeldakse Häirekeskusele 10.02.2026 kell 23:32:41 telefoninumbrilt XXX tehtud kõne salvestust, kõne pikkus 3 minutit ja 27 sekundit ja Häirekeskusele 11.02.2026 kell 02:52:54 telefoninumbrilt XXX tehtud kõne salvestust, kõne pikkus 41 sekundit. 10.02.2026 kell 23:32:41 telefoninumbrilt XXX tehtud kõne sisu on kokkuvõtvalt järgmine: Häirekeskusele helistab meesterahvas, kelle sõnul kuuleb pealt juba mitu tundi naabrite tüli ning kuuleb, kuidas mingeid asju loobitakse. Tüli on naisterahva ja meesterahva vahel. Teataja on naabri tülist aru saanud, et seal on ka väike poiss, kes tahaks magama minna. Teataja ütleb, et tema arusaama järgi meesterahvas ei saa aru, et ta peab ära minema, see meesterahvas pidavat varasemalt olema kõvasti karistatud ning hetkel joobes. Teataja ütleb naabrite aadressiks XXX, Tartu. Audiofaili 2 minuti ja 50 sekundil teataja ütleb, et „küll ta lubab seal kõik korteris läbi peksta“. Teataja selgitab, et ,,ta on ise öelnud, et ta on iseendale ja teistele ohtlik“ ning teataja teab ka seda. Teataja ei soovi oma nime avaldada. Häirekeskuse töötaja ütleb, et annab info edasi politseile ning seejärel kõne lõpetatakse. Häirekeskusele 11.02.2026 kell 02:52:54 telefoninumbrilt XXX tehtud kõne sisu on kokkuvõtvalt järgmine: Häirekeskusele helistab naisterahvas, kes soovib politseid XXX, kus enne politsei käis, et kaaslane, kellele pandi keeld peale, on uuesti tagasi. Kaaslane pidi ukse taga karjuma ja kolkima uksele. Kaaslase nimi on Alari Ujok. Naisterahvas ütles, et politsei oli öelnud, et kohe helistada, kui Alari tagasi tuleb, kuna talle oli keeld peale pandud. Häirekeskuse töötaja ütleb, et edastab informatsiooni edasi ning seejärel kõne lõpetatakse. Seda, et ööl vastu 11.02.2026 käis tollaste elukaaslaste K. K. ja Alari Ujoki elukohas kahel korral kohal politsei, et lõpetada elukaaslaste vaheline tüli ja joobes Alari Ujoki vägivaldne käitumine oma elukaaslase suhtes, on kooskõlas politsei teenistuslehelt (VII, 29-31) ja MIS juhtumi (VII, 32-33) väljatrükkidelt ning lähisuhtevägivalla infolehelt (VII, 34-37) sellekohaselt nähtuv. Teenistuslehelt nr 10022026-TartuPT-009 (VII, 29-31) ja MIS juhtumi (VII, 32-33) väljatrükkidelt nähtub kogumis patrulli tööaeg 10.02.2026 alates kell 20:00 kuni 11.02.2028 kell 08:00. Tartu politseijaoskonna patrullitalituse väljakutse kokkuvõte: Helistajaks naaber: kõrval korteris on tükk aega mehe ja naise tüli, karjumist, jutu järgi oli aru saada, et väiksem poeg on ka seal kodus. Asukoht: Tartu linn, XXX. Algusaeg: 10.02.2026 23:35 alt pidi olema uks lahti, maja ees olev värav on ka lahti. Kohapeal isikud: C. I., K. K. ja Alari Ujok, kellele kehtestatud viibimiskeeld 11.02.2026 kell 00:49 kuni kell 12:49 (12h). Juhtumi täiendamine: K. tuli uksele. Toas oli ka Alari ja tagatoas K. poeg, kes oli voodis. Alari oli silmnähtavalt joobes, võimalik, et tarvitanud ka narkootikume. K. oli käinud töökolleegidega õhtusööki söömas ja kui ta koju tagasi jõudis, oli Alari tema kodus ja hakkas teda süüdistama teiste meestega ringi käimises. Mingil hetkel oli Alari võtnud K. kõrist parema käega kinni ja lasi lahti, kui K. ütles, et ta tunneb valu. Seda nägi pealt ka K. poeg C.. Alari tunnistab narkootikumide tarvitamist lähiajal, amfetamiini pidev tarvitaja. Alari eitab kategooriliselt K. ründamist. Patrulli saatel Alari lahkus. Ohu ennetamiseks tehtud suuline viibimiskeeld Alarile alates 11.02.2026 kell 00:46 kuni 12:49. Tuli uus väljakutse samale aadressile, et Alari on tulnud tagasi. Patrulli saabumise hetkeks teda kohapeal ei olnud. Patrull otsustas eksitada isikut, 2 patrullpolitseinikku sõitsid autodega eemale, jättes mulje, et politsei läks ära. Mõne minuti möödudes tuli ukse taha Alari ja sisenes peale ukse lukust lahti tegemist. Politsei pidas Alari kinni. Turvakontrolli käigus avastati Alari valduses kaks minigripp kotti, kus ühes oli sees valge-kollane pulbrine aine, 1 klaasist pudel "Valocordin Diazepam" mahutavusega 10ml (pudelis sees vähem kui pool), 1 1ml mahutavusega süstal. Isik toimetatud Tartu Vanglasse ja kahtlustatuna kinni peetud kuni 48h, KarS § 121 lg 2 p 2 alusel. 11.02.2026 lähisuhtevägivalla infolehelt (VII, 34-37) nähtub, et 10.02.2026 kell 23:36 Tartus XXX toimunud lähisuhtevägivald (lapsed peres), vägivalla liik: füüsiline väärkohtlemine; psüühiline väärkohtlemine. Meesterahvas haaras naisterahvast kõrist ja terroriseerib naist.

Kannatanuks K. K., tervisekahjustus puudub. Isikuga käidud TÜK traumapunktis vigastusi fikseerimas. Kannatanu võttis sündmuskohal ühendust kriisitelefoniga. Abivajaduse kirjeldus: kannatanu hinnangul on vägivald korduv, kardab kordumist ning tervist mõjutab väga palju, turvalisust mõjutab väga palju, toimetulekut mõjutab väga palju. Endine elukaaslane haaras naisterahvast kõrist ja terroriseerib naist. Vägivallatsejaks on Alari Ujok. Isik on nähtavalt alkoholijoobes. Isikule kehtestatud viibimiskeeld alates 11.02.2026 kell 00:49 kuni 12:49. Seotud isik C. I., tunnistaja – K. laps, nägi pealt, kuidas Alari K. kõrist haaras. 11.02.2026. a vaatlusprotokollis (VII, 38-45) vaadeldakse 11.02.2026 Tartu linnas tööülesandeid täitnud politseiametnike vormikaamerate videosalvestusi. Videofailil nimetusega "U01945“ on näha, et kuupäev on 10.02.2026 ning kell on 23:45:14, abipolitseinik ja politseiametnik astuvad tuppa, kus seisavad naisterahvas ja meesterahvas. Naine ütleb: „Üks inimene ei saa aru, et ma ei soovi temaga koos elada ja ta terroriseerib mind väga pikka aega ja ta tuli just, mingi kümme minti tagasi umbes mulle kõri kallale. Ma tahaks lihtsalt, et keegi viiks selle inimese hullumajja, sest ta vajab abi.“ Seejärel naisterahvas võtab eemalt kätte golfikepi ja näitab seda ametnikele öeldes: ,,Inimene tegeleb selliste asjadega. Peksab golfikeppe“. Mees ja naine karjuvad teineteise peale. Politseinikud kutsuvad neid korrale, kuna laps magab, mille peale mees ütleb ,,Ei maga ju“ ja naine ütleb: „Та ei saagi magada, kui sa kaks tundi siin laamendad klaasidega“. Mees vastab: „Ма võin rääkida, ma olengi endine kriminaal, aga see, et sina käid nikkumas ringi“ ja naisterahvas ütleb: ,, Pane oma suu kinni!“ Seejärel lisab naisterahvas: ,,Ta on täna terve päeva käinud rusikakangelast mängimas“. Edasi liigub abipolitseinik koos naisega õue. Naine räägib: „Sее on igapäevane terror, inimene ei saa aru lihtsalt, et ma ei taha tast mitte midagi teada. Ta tuleb, ta tegi salaja minu koduvõtmetest koopia. See pole tema kodu, ta ei ole kunagi siia oodatud olnud. Me olime mingi aeg koos, kuniks ma sain teada, mis inimesega on tegu, ta on narkomaan, pätt. Minge võtke Oomipood lahti, varastas just sealt (osutab käes olevale telefonile). Ta ongi selline, aga ma ei teadnud seda alguses ja ma ei ole soovinud selle inimesega koos olla, mina ei ela sellist elu. Ma arvan, kui te testid teeksite, siis te saaksite teada, et ta on praegugi mingisuguse kange aine mõjude all. Kui mina sai teada, et tema tarbib narkootikume, tegeleb varastamisega, siis ma ütlesin talle väga rahulikult, ma ei soovi sinuga koos olla, see ei ole minu elu. Ta ei saa sellest aru. Minul oli täna töö juures üritus, mul laps oli üksinda kodus. Ja tal polnud võtmeid kaasas, ta kolgib nii kaua ukse peal, kuni ta saab lihtsalt tuppa.“ Naise sõnul abielus nad ei ole, lapsi neil ühiseid ei ole ja korter on ainult tema (naise) nimel. Abipolitseinik küsib kõri kallal käimise kohta, mille peale naine ütleb: “No ongi, ta tegelt praegu on väga rahulik, aga enne seda paar minutit, ilmselt sõbranna kutsus politsei, sest ma saatsin talle videod ja asjad, sellest kuidas ta käitub hetkel.“ Naine ütleb, et on poolteist aastat salvestanud helisalvestisi ja videoid. Video peal ei ole seda, kuidas mees kõri kallal käis, aga häälklipis on. Abipolitseinik palub, et naine näitaks oma kõri talle, mille peale naine ütleb: „No see ei ole nii tugevasti, aga ta tulebki võtab mu kõrist kinni lihtsalt (asetab käe enda kõri juurde ja näitab kuidas) ja siis mul laps ka ütles.“ Abipolitseinik selgitab naisele, et nad koostavad tänase sündmuse puhul lähisuhtevägivalla infolehe, et juhtumiga tegeleb edasi ka piirkonnapolitseinik, kes vajadusel kaasab ka lastekaitse ja sotsiaaltöötaja. Naine räägib edasi: „Kunа see inimene kinni pannakse? Ta teeb stabiilselt igasuguseid kuradi pättuseid ja mitte keegi ei pane teda kuradi kinni. Sõidab ilma lubadeta, täis peaga, paneb narkotsi, müüb narkotsi, teeb kõike.“ Seejärel naine räägib, et tahab, et mees enam teda ei terroriseeriks, aga et mees saaks sõltuvusravile minna ja keegi teda päriselt aitaks. Järgmisel videofailil on näha, et kuupäev on 11.02.2026 ning kell on 00:08:20. Palja ülakehaga meesterahvas istub diivanil, kelles on ära tuntav Alari Ujok, ja helistab kellelegi. Edasi räägib abipolitseinikule, kuidas täna oli naisterahval ka (näitab sõrmedega jutumärke) tööalane asi ja peale seda tuli naine koju ning hakkas saagima. Mainib, et naisterahval on varasemalt palju asju temast pildistatud, millega saaks teda süüdi mõista. Abipolitseinik küsib meesterahvalt, kas ta tööl käib. Meesterahvas vastab, et ta hetkel tegeleb elektroonikaga, mida igapäevaselt müüb, et ta saab Kõige Poest katkist elektroonikat, teeb selle korda ja müüb Kõige Poodi tagasi. Varasem

põhiline tülide ajend oli see, kui ta tarvitas stabiilselt amfetamiini ja teda ei olnud kodus, nüüd ta lõpetas amfetamiini tarvitamise ära ja on olnud kodus. Abipolitseinik küsib, et kuna meesterahval on narkojoobele viitavad tunnused, siis kas ta on kiirtestiga nõus, mees ütleb, et test ei näita midagi. Meesterahvas ütleb, et ta saab Telegramist Diazepami, mida viimati tarvitas täna mõned tunnid tagasi koguses 0,5. Ruumi siseneb politseinik, kes ütleb meesterahvale, et naisterahvas teda enam sinna ei soovi ja ta peab lahkuma. Meesterahvas ütleb, et tal ei ole kellegi juurde minna ja vehib kätega ning vaidleb politseinikega ära minemise osas. Seejärel liigub mees koos politseinikega õue. Järgmisel videofailil on näha, et kuupäev on 11.02.2026 ning kell on 00:48:20. Videosalvestisel on näha meesterahvast vestlemas õues politseinikega, kes ütlevad meesterahvale, et talle on kehtestatud sinna majja sisenemiseks viibimiskeeld 12-tunniks. Meesterahvas hakkab juba ära kõndima, aga seejärel kõnnib tagasi sooviga minna majja tagasi enda teise jope taskust garaaži võtmeid võtma. Kodutute varjupaika minemiseks politsei poolt abi ei soovi, vaid palub ennast vanglasse viia. Järgmisel videofailil on näha, et kuupäev on 11.02.2026 ning kell on 02:55:59. Videosalvestise alguses on näha punast värvi maja ja abipolitseinikku avamas väravat. Abipolitseinik ütleb politseinikule: ,,Siin ei ole“. Peale seda abipolitseinik tuleb tagasi maja juurde ja välisukse peal seisab naisterahvas, kellel on käes telefon ja kes ütleb abipolitseinikule: „Та helistab mu sõbrannale siin kogu aeg, et lubab kõik maha lüüa ja et tal oli võtit vaja ja siis ta tuli siia ukse taha, kolkis siin, karjus ja siis ta ütles, et kui mendid tulevad, siis ta paneb kohe jooksu, nii et ilmselt ta panigi kuskile jooksu ja nüüd ta helistab mu sõbrannale.“ Abipolitseinik soovitab naisterahval ukse lukus hoida ning öelda, et politsei on ära läinud, kui meesterahvas küsib. Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas patrullpolitseinik M. F. 11.02.2026. a tunnistajana antud ütlused (VII, 55-57). Tunnistaja M. F. (F.) 11.02.2026. a antud ütlustega (VII, 55-57) on tõendatud, et ta oli 10.02.2026 politseis teenistuses koos patrullpolitseinik D. J.. Kell 23:35 said Bravo prioriteediga väljakutse aadressile XXX, Tartu linn, kus väljakutse sisu oli ,,Helistajaks naaber: kõrval korteris on tükk aega mehe ja naise tüli, karjumist, jutu järgi oli aru saada, et väiksem poeg on ka seal kodus“. Kell 23:42 jõudsid sündmuskohale. Uksele tuli naisterahvas, kes tutvustas ennast kui K.. Toas oli ka meesterahvas Alari ja tagatoas K. poeg C., kes oli tagumises toas voodis. Alari oli silmnähtavalt joobes, võimalik, et tarvitanud ka narkootikume. K. sõnul ta tutvus mõnda aega tagasi Alariga ja võttis ta enda juurde elama. Alguses olid suhted Alariga head, aga hiljem muutusid, kui K. sai teada, et Alari tarvitab narkootikume, tegeleb vargustega ja suhtleb palju kriminaalse taustaga inimestega. Samuti leidnud vahepeal kodunt ka süstlaid. Samuti veab Alari K. koju igasugu kola, mis suure tõenäosusega varastatud. K. oli enda sõnade kohaselt käinud töölt kolleegidega õhtusööki söömas ja kui ta koju tagasi jõudis oli Alari tema kodus. K. sõnul on nad lahus, aga Alari on endale salaja teinud mitu korterivõtme koopiat ja tuleb-läheb millal tahab. Alari muutus armukadetaks ja tekkis tüli. Mingil hetkel oli Alari võtnud K. kõrist parema käega kinni ja lasi lahti kui K. ütles, et ta tunneb valu. Seda nägi pealt ka K. poeg C., kes seda neile ka tunnistas. K. Alarit enda koju ja ligidusse ei soovi, kuna kardab enda ja lapse turvalisuse pärast. Alari on algselt rahulik ja annab omapoolseid selgitusi. Alari tunnistab narkootikumide tarvitamist lähiajal (amfetamiini mõni päev tagasi.). Alari eitab kategooriliselt K. ründamist. Ütles, et tema on pigem kannatanu. Kui nad selgitasid Alarile, et täna ta siia ei saa jääda, üürikodu on K. nimel, siis Alari muutus verbaalselt agressiivseks. Nende saatel Alari võttis enda asjad ja lahkus. Ohu ennetamiseks tehtud suuline viibimiskeeld Alarile alates 11.02.2026 kella 00:46 kuni 12:49. K. käisid traumapunktis vigastusi fikseerimas. Kogu vahejuhtumi jooksul kasutatud vormikaameraid. Lisaks K. ütles, et varasemalt on olnud füüsilise vägivalla episoode (tõukamine, juustest tõmbamine, kõrist haaramine). Kell 02:53 tuli uus väljakutse samale aadressile, kus väljakutse sisu oli ,, Alari Ujok on ukse taga, karjub. Talle on pandud lähenemiskeeld peale.“. Reageerisid uuesti XXX, aga nende saabumise hetkeks kedagi juures ei olnud. Kontrollisid perimeetrit, aga kedagi ei märganud. Uksele tuli K., kes ütles, et

Alari oli ukse taga, aga nüüd on kusagil puu taga peidus ja end välja ei anna. Nad tegid lükke eksitada isikut. Tema ja abipolitseinik R. A. jäid korterisse nr 1 esikusse ootama ja patrullpolitseinikud J. ja L. L. sõitsid autodega eemale, jättes mulje, et politsei läks ära. Mõne minuti möödudes tuli ukse taha Alari ja soovis tuppa saada. Nad tegid seest korteri ukse lukust lahti ja ukse avas Alari. Nad pidasid Alari kinni ja kasutasid tema suhtes käeraudu, kuna oli alust arvata, et isik võib üritada põgeneda ja osutada vastupanu, kuna eelnevalt oli korrakaitseorganite suhtes verbaalselt agressiivselt meelestatud ning väidetavalt lubas kõik ära tappa. Turvakontrolli käigus avastasid nad Alari valduses kaks minigripp kotti, kus ühes oli sees valge-kollane pulbrine aine, 1 klaasist pudel "Valocordin Diazepam" mahutavusega 10ml (pudelis sees vähem kui pool), 1 minigrippkott, kus on sees märjalt määrdunud kõrvatropp ja 1 1-ml mahutavusega süstal. Esemed võetud vallasasjana hoiule. Suheldud valvemenetlejaga. Kuna isik rikkus talle selgelt arusaadavat suuliselt esitatud viibimiskeeldu ja oli alust arvata, et isik võib toime panna uusi süütegusid või ohustada K., toimetatud ta Tartu Vanglasse ja kahtlustatuna kinni peetud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Isiku kahtlustatuna kinnipidamise käigus võetud Alari Ujoki käest ära järgmised seadmed: Musta värvi nutitelefon Redmi 15, valget värvitahvelarvuti Samsung Tab 2, halli värvi silikoonümbrisega tahvelarvuti Lenovo, mustavärvi tahvelarvuti Lenovo, kuna Alari sõnade kohaselt ostis ta suhtlusrakenduse "Telegram" kaudu narkootikume ja seetõttu võivad seadmed sisaldada narkootiliste võipsühhotroopsete ainete kohta olulist informatsiooni. Samuti üleval toodud seadmetest võib leiduda tõendeid ähvarduse kohta, mida on Alari kirjutanud K. sõbrannale. Eelkajastatud tõenditega, sealhulgas patrullpolitseinik M. F. 11.02.2026. a tunnistajana antud ütlustega (VII, 55-57) selle kohta, et kannatanuga käidi erakorralise meditsiini osakonnas, on kooskõlas SA-st Tartu Ülikooli Kliinikum väljastatud haigusjuhu epikriis K. K. kohta (VII, 2023). Sihtasutusest Tartu Ülikooli Kliinikum väljastatud haigusjuhu epikriisiga K. K. kohta (VII, 2023) on tõendatud, et K. K. saabus 11.02.2026. a SA TÜ Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda politseiga. Põhidiagnoos: kaela muude piirkondade pindmine vigastus, muljumine. Välispõhjus: rünne kehalise vägivallaga kodus puhke- või vabaaja tegevuse juures. 11.02.2026 01:41 pöördub patsient politsei saatel vigastuste fikseerimiseks. Eile 10.02 kella 23:30 paiku patsiendi kodus eksmees (Alari Ujok) tulnud elamisse ja laamendanud, võtnud patsiendil käega tugevalt kaelast kinni. Patsiendi sõnul pigistas ründaja kaela. EMO-s ei esine kaelal pigistusjälgi. Räägib täislausetega, hingamine vaba, hingamisteed avatud. Neelamine vaba. 11.02.2026. a kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (VII, 121-123, 124-125) tõendab Alari Ujoki kahtlustatavana kinnipidamist 11.02.2026 kell 03:15 Tartus XXX Kahtlustatavana kinnipidamise alus: KrMS § 217 lg 2: Isik peetakse kahtlustatavana kinni, kui kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale, KrMS § 217 lg 3: ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid, ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada. Kinnipeetu avaldused: „Keeldun parooli andmisest, kuna seadmetes sisalduvad intiimsed materjalid. Olen teadlik, et ei pea loovutama oma kasutuses olevatest IT seadmetest paroole. Kahetsen, et sellisest tavalisest peretülist on tekkinud selline probleem. Lapsega saan ideaalselt läbi, kuid naisega oli see, et mina ei andnud talle vastuseid, kus käisin mina ning tema omakorda ei vastanud, kus käis tema. Füüsiliselt ei ole ma oma elukaaslasele liiga teinud“. Protokolli lisad: Musta värvi nutitelefon Redmi 15 (tagumise paneeli peal on mõra, telefon on vähesel määral väändunud), Valget värvi tahvelarvuti Samsung Tab 2 (kulumisjälgedega), halli värvi silikoon ümbrisega tahvelarvuti Lenovo (vigastused puuduvad), musta värvi tahvelarvuti Lenovo (tagaklaasil esinevad mõrad). Süüdistatav Alari Ujok tunnistas pärast prokuröri avakõnet ennast kõigis süüdistustes süüdi ja midagi talle esitatud süüdistustest kahtluse alla ei seadnud. Sellele järgnevalt aga süüdistatavana kohtuistungil ütlusi andes Alari Ujok mõnevõrra enda esialgselt kohtule avaldatust taandus ja jäi seisukohale, et ei mäleta seda juhtumit, pole tahtnud elukaaslasele kunagi haiget teha, kuid tegu on tehtud, ei õigusta seda, kahetseb täielikult ja ei vaidle süüdistusele vastu. Alari Ujok möönis,

et võib-olla tõesti haaras elukaaslasel kõrist, elukaaslane mingil määral provotseeris seda, midagi hägusalt sellest sündmusest meenub, ei ole kunagi tahtnud elukaaslasele haiget teha. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Alari Ujok väidab ennast enda elukaaslasel kaelast kinni võtmist ja kaelast pigistamist mitte mäletavat, kinnitavad ülejäänud asjas kogutud tõendid kogumis veenvalt Alari Ujoki süüd selles, et ta 10.02.2026 kella 23.30 paiku Tartu linnas XXX asuvas korteris võttis oma parema käega kinni elukaaslase K. K. kaelast kõri juurest ja pigistas seda, mille tagajärjel põhjustas kannatanule kaela pindmise vigastuse, muljumise, ja füüsilist valu. Alari Ujoki ütlustest ülejäävas osas on tõendid omavahel kooskõlas ja vastuolud nende vahel puuduvad. Seetõttu osas, millises süüdistatava Alari Ujoki ütlused lahknevad ülejäänud tõenditest, jätab kohus Alari Ujoki ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale ja rajab otsuse omavahel kooskõlas olevale tõendite kogumile. Otsese tahtlusega vägivallakuriteo toimepanemine Alari Ujoki faktiline käitumine näitab, et ta pani enda elukaaslase suhtes füüsilise vägivalla kasutamise toime KarS § 16 lg 3 mõttes otsese tahtlusega. Teisel inimesel kaelast kõri piirkonnast käega kinni võtmine ja käega kaela pigistamine näitab teadlikku ja tahtlikku käitumist ning üldteada olevalt põhjustab see inimesele, keda kaelast pigistatakse, ka valu. Pikemalt või ka tugevamalt pigistamisel võib kael saada muljuda. Raviasutuse hinnangul esineski kannatanul K. K. kaela muude piirkondade pindmine vigastus, muljumine. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Alari Ujoki käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava Alari Ujoki käitumise õigusvastasust ei välista tema väited selle kohta, et ta ei tahtnud enda elukaaslasele haiget teha. Süüdistatava Alari Ujoki väited selle kohta, et ta ei tahtnud enda elukaaslasele haiget teha, pole usutavad olukorras, kus ta võttis enda elukaaslasel kaelast kõri piirkonnast kinni ja pigistas kaela nii tugevalt, et kannatanu K. K. tundis sellest füüsilist valu. Süüdistatava Alari Ujoki käitumise õigusvastasust ei välista ka tema väited selle kohta, et elukaaslane K. K. provotseeris teda. Kuna eelkajastatud tõenditest nähtuvalt kestis K. K. ja Alari Ujoki vaheline tüli 10.02.2026. a õhtul pikka aega, tunde, selle käigus lõhkus vihane Alari Ujok esemeid (telefoni, alkoholi joogiklaasi) ja kannatanu oli juba eelmisel päeval Alari Ujokile teada andnud kooselu lõppemisest ja selgitanud Alari Ujokile vajadust tema üüritud elukohast lahkuda ning just joobes Alari Ujok oli see, kes keeldus ka 10.02.2026. a õhtul K. K. üürikorterist lahkumast, siis pole etteheited kannatanu provotseerivas käitumises põhjendatud. Lahkunuks Alari Ujok kannatanu elukohast, poleks süüdistuses kajastatud kuriteosündmust 10.02.2026 saanud toimuda. Kvalifikatsioon Alari Ujokit on kriminaalkorras karistatud. Karistusregistris on Alari Ujokil 6 kehtivat kriminaalkaristust (II, 67-84; III, 20-37; IV, 19-37; V, 23-29; VI, 122-140; VIII, 1-18). 18.02.2015. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega 1-14-7792 karistati Alari Ujokit KarS § 136 lg 1, KarS § 120, KarS § 121 järgi (VIII, 19-36).

25.04.2016. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistati Alari Ujokit KarS § 201 lg 2 p 1 järgi (VIII, 37-52). Liitkaristus kohtuotsuste kogumis moodustati KarS § 65 lg 2 alusel 18.02.2015. a kohtuotsusega. 29.11.2016. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistati Alari Ujokit KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi (VIII, 53-56). Liitkaristus kohtuotsuste kogumis moodustati KarS § 65 lg 2 alusel 25.04.2016. a kohtuotsusega. 01.11.2019. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistati Alari Ujokit KarS § 4231, KarS § 424 lg 1 järgi (IV, 38-42; VIII, 57-60). 28.01.2021. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistati Alari Ujokit KarS § 4231, KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 201 lg 2 p 1, KarS § 209 lg 2 p 1 järgi (II, 85-111; VIII, 61-114). Liitkaristus kohtuotsuste kogumis moodustati KarS § 65 lg 2 alusel 01.11.2019. a kohtuotsusega ja KarS § 65 lg 2 alusel 29.11.2016. a kohtuotsusega ning KarS § 65 lõigete 1 ja 2 alusel 01.11.2019. a kohtuotsusega. 05.02.2024. a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega karistati Alari Ujokit KarS § 4231, KarS § 349 järgi (IV, 43-47; VIII, 115-119). Liitkaristus kohtuotsuste kogumis moodustati KarS § 65 lg 2 alusel 28.01.2021. a kohtuotsusega. 22.07.2024 vabanes Alari Ujok vanglast viimase, see on 05.02.2024. a kohtuotsusega määratud vanglakaristuse, see on 5 kuu 17 päeva vangistuse, kandmiselt (VIII, 1). Kuna käesolevaks ajaks ei ole alates 22.07.2024. a vanglast vabanemisest möödunud karistusregistri seaduse § 24 lg 1 punktis 8 täheldatud 5 aastat alla 5-aastase vangistuse ära kandmisest, siis on 05.02.2024. a kohtuotsusega määratud karistus kehtiv. Eeltoodust nähtub, et 18.02.2015. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-7792 KarS § 121 järgi (VIII, 19-36) karistuseks mõistetud vangistus pole saanud seini kehtivust kaotada, kuna järgmiste kohtuotsustega on moodustatud liitkaristused kohtuotsuste kogumis ja seetõttu on see kandunud edasi ka kuni viimati 05.02.2024 tehtud kohtuotsusesse. Neil asjaoludel on 18.02.2015. a kohtuotsus karistusregistri teatisel kajastatud põhjendatult kehtivate karistuste loetelu alla. 18.02.2015. a Tartu Maakohtu kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-14-7792 annab KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes korduvuse. Kuna Alari Ujok pani kehalise väärkohtlemise 10.02.2026. a toime enda elukaaslase K. K. suhtes, siis see annab KarS § 121 lg 2 p 2 mõttes vägivallakuriteo toimepanemise lähisuhtes. Alari Ujoki kuritegelik käitumine on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, see on kehalise väärkohtlemisena, mis on toime pandud lähisuhtes (p 2) ja korduvalt (p 3).

KARISTUS

KarS § 4181 lg 2 p 1 kohaselt karistatakse tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, 5- kuni 15-aastase vangistusega. KarS § 184 lg 1 kohaselt karistatakse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest 1- kuni 10-aastase vangistusega. KarS § 199 lg 2 p 7, 9 kohaselt karistatakse varguste isikute grupis ja süstemaatiliselt toimepanemise eest kas rahalise karistusega või kuni 5-aastase vangistusega. KarS § 4231 kohaselt karistatakse süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise ise eest kas rahalise karistusega või kuni 1-aastase vangistusega.

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 kohaselt karistatakse kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, kas rahalise karistusega või kuni 5-aastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Käesolevas kriminaalasjas pani Alari Ujok kuriteod toime ajavahemikus 04.02.2025 – 10.02.2026. Sellesse aastasesse ajavahemikku jääb kahe tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseaduslik käitlemine, narkootilise aine 1,47 g amfetamiini ebaseaduslik käitlemine, kolm mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist, 6 vargust ja elukaaslase kehaline väärkohtlemine. Nendest kahe tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseaduslik käitlemine ja amfetamiini suures koguses ebaseaduslik käitlemine on esimese astme kuriteod. Alari Ujoki kuritegeliku käitumise aktiivsus vabaduses viibides oli kõrge. Alari Ujoki kuritegelikku käitumist ei suutnud muuta ja teda õiguskuulekale teele suunata ka kaks kahtlustatavana kinnipidamist ajavahemikes 08.-10.02.2025 ja 18.-20.11.2025, kuna pärast kahtlustatavana kinnipidamist ta jätkas kuritegude toimepanemist. Alari Ujoki kuritegelikku käitumist ei suutnud muuta ja teda õiguskuulekale teele suunata ka esimese süüdistusakti 12.12.2025 kohtusse jõudmine (IX, 1-12) ja 06.01.2026 toimunud eelistung (IX, 31-33), kus oli kohal ka süüdistatav Alari Ujok. Pärast 06.01.2026. a eelistungit pani Alari Ujok Oomipoest toime kaks vargust – 13.01.2026. a ja 26.01.2026. a. Narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja jalgrattavargused pani Alari Ujok toime seoses sellega, et ta ise tarvitas amfetamiini ja talle oli vaja raha narkootilise aine hankimiseks. Osade kuritegude toimepanemisel kasutas Alari Ujok maski ning ta julgestas ennast elektrišokirelvaga ning kahe tsiviilkäibes käibes keelatud tulirelvaga, millistest ühel oli temalt relva äravõtmise ajal padrun relvarauas ja teisel relval oli padrun salves. Eelkajastatud asjaoludest nähtub, et Alari Ujok viljeles vabaduses viibides kuritegelikku eluviisi. Alari Ujokil oli vabaduses viibides kõrge kuritegeliku käitumise aktiivsus, toimepandud kuritegudest tsiviilkäibes keelatud tulirelvade ebaseaduslik käitlemine ja amfetamiini suures koguses ebaseaduslik käitlemine olid esimese astme kuriteod ning kahtlustatavana kinnipidamised ja kohtumenetlus esimeses kohtusse saabunud kriminaalasjas ei suutnud mõjutada Alari Ujokit õiguskuulekale teele. Need asjaolud välistavad Alari Ujoki suhtes KarS § 199 lg 2 p 7, 9, KarS § 4231 ja KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi rahalise karistuse kohaldamise ning tema reaalse vanglakaristuse kandmisest vabastamise ja tema suhtes kriminaalhoolduse kohaldamise. Rahalise karistuse Alari Ujoki suhtes kohaldamise välistab ka asjaolu, et tal on viimase kohtuotsusega, s.o 05.02.2024. a kohtuotsusega, KarS § 349 järgi kohaldatud rahaline karistus 2500 eurot tasumata.

Rahalise karistuse Alari Ujoki suhtes kohaldamise välistab ka asjaolu, et tal on 11.02.2026. a seisuga täitemenetluse infosüsteemi andmetel tasumata nõudeid täitemenetlustes kokku 27 476 eurot 02 senti (VIII, 120). Eelkajastatud asjaoludel, isegi kui kohaldataks rahalist karistust, poleks rahalise karistuse ära tasumine Alari Ujoki puhul reaalne. Karistust mõistes tuleks kohtul arvestada ka seda, kas selle kohaldamine antud isiku puhul oleks ka otstarbekas ja reaalselt kohaldatav. Alari Ujoki puhul poleks rahaline karistus kohane. Isiku puhul, kellel on varasemast ees tasumata rahaline karistus ja suured täitemenetluste võlgnevused, pole enam otstarbekohane uuesti kõige kergemaliigilise karistuse, see rahalise karistuse, kohaldamine. Rahalist karistust pole süüdistatav Alari Ujok ja tema kaitsja A. Ujokile karistuseks ka taotlenud. Alari Ujoki faktilisest käitumisest vabaduses viibides nähtub, et eelkajastatud asjaoludel on temast lähtuv oht vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemisega jätkamiseks kõrge. Seda ohtu suurendab ka asjaolu, et vabaduses viibides oli Alari Ujokil narkootiliste ainete tarvitamise harjumus, peamiselt tarvitas amfetamiini. Alari Ujok avaldas soovi, et tema suhtes kohaldataks kriminaalhooldust ja talle pandaks üheks kohustuseks, minna narkootiliste ainete tarvitamise vastasele ravile, milleks ta on ennast registreerinud SA Viljandi Haigla hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuses ravijärjekorda. Kohus on seisukohal, et Alari Ujoki puhul usutav, et ta suudaks raviasutusse ravile jääda, isegi kui ta saaks raviasutusse koha. SA Viljandi Haigla hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuse 17.03.2026. a teatise (X, 41-42). kohaselt on teenusele asumine vabatahtlik ja põhineb kliendi isiklikul motivatsioonil. Kui Alari Ujokit ei suutnud vabaduses viibides kaks kahtlustatavana kinnipidamist ja esimese kriminaalasja kohtusse jõudmine mõjutada õiguskuulekale teele, siis pole kohtu jaoks veenev ja usutav, et ta suudaks jääda raviasutusse 5-ks kuni 9-ks kuuks ravile, kuskohast ta võib ise igal ajal vastavalt oma äranägemisele lahkuda. Käesoleval ajal on Alari Ujokist lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid madaldamata. Alari Ujok pole taasühiskonnastavates tegevustes osalenud. Praegu Alari Ujoki vabadusse naastes on oht, et ta jätkab enda varasemat kuritegelikku eluviisi, kõrge. Teiste ühiskonnas elavate inimeste turvalisuse tagamiseks, nende vara ja tervise kaitseks on põhjendatud, et enne vanglast vabadusse pääsemist osaleks Alari Ujok uute kuritegude toimepanemise riske madaldavates tegevustes, sotsiaalprogrammides ning tööhõives. Tööhõives osalemine aitaks juurutada eluks vabaduses igapäevaselt vajalikku tööharjumist. Seadusliku püsiva sissetuleku saamisel puudub vajadus endale sissetuleku hankimiseks kuritegelikul viisil. Vanglast on võimalik vabaneda ennetähtaegselt. Selleks tuleks aga vanglas käituda eeskujulikult. Seda tehes on võimalik tagada endale töötamise võimalus väljaspool avavanglat ning sageli jätkavad vanglast enne tähtaega vabanevad isikud enda senises töökohas töötamist ka pärast vanglast vabanemist. Vanglast enne tähtaega vabanedes on Alari Ujokil võimalus tegeleda ka narkootiliste ainete tarvitamise vastase raviga ning soovi korral korraldada selles osalemine vanglast vabanemise ajaks. Alari Ujoki süü suurust iseloomustavad asjaolud, et elukaaslase suhtes pani ta vägivallakuriteo toime otsese tahtlusega ning kahte tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja suures koguses amfetamiini käitles Alari Ujok kavatsetult, kolmel korral juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta kavatsetult ja 6 vargust pani toime kavatsetult. Hoiatus- ja signaalpüstolitest tulirelvadeks ümber ehitatud tsiviilkäibes keelatud tulirelvad on üldjuhul teistest tsiviilkäibes keelatud tulirelvadest väiksema ohtlikkusega.

Kehalise väärkohtlemise süüdistuses on KarS 58 p 13 alusel karistust raskendavaks elukaaslase suhtes vägivallakuriteo toimepanemine alaealise, see on kannatanu XXX, nähes. Kehalise väärkohtlemise süüdistuses on KarS 57 p 3 alusel on karistust kergendavaks kohtuistungil avaldatud puhtsüdamlik kahetsus. Alari Ujoki väitel on ta kannatanuga K. K. ka ära leppinud, mis on KarS § 57 lg 1 p 9 alusel karistust kergendav asjaolu. KarS § 57 lg 1 p 2 alusel on Alari Ujoki karistust kergendavaks kannatanult J. O. K. varastatud elektrijalgratta vabatahtlik tagastamine politseimajja, mille tulemusena sai kannatanu enda jalgratta tagasi. KarS § 57 lg 1 p 2 alusel on Alari Ujoki karistust kergendavaks OÜ-le DORMIKOR valgusefekti toote vargusega põhjustatud 54 euro varalise kahju hüvitamine. KarS 57 p 3 alusel on Alari Ujoki karistust kergendavaks viimases sõnas avaldatud puhtsüdamlik kahetsus, kus ta kinnitas, et kahetseb siiralt, tal on tõesti väga kahju ja väga kahetseb. Eelkajastatud asjaoludel, mõjutamaks Alari Ujokit edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja kaitsmaks õiguskorra huve, on põhjendatud Alari Ujokit karistada vangistusega prokuröri taotletud määrades:     

KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi 6 aasta vangistusega KarS § 184 lg 1 järgi 2 aasta vangistusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega KarS § 4231 järgi 10 kuu vangistusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi 9 kuu vangistusega

KarS § 64 lg 1 alusel tuleb suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista Alari Ujokile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 7 (seitse) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel, seoses kriminaalasja menetlemisega lühimenetluses, tuleb vähendada 7 (seitset) aastat vangistust 1/3 võrra, see on 2 aasta 4 kuu vangistuse võrra, ja mõista Alari Ujokile karistuseks 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata Alari Ujoki eelvangistuses 08.-10.02.2025 ja 18.-20.11.2025 viibitud 6 (kuus) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 4 (neli) aastat 7 (seitse) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata Alari Ujoki eelvangistuses alates 11.02.2026 viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja lugeda 4 aasta 7 kuu 24 päeva vangistuse kandmise alguseks 11.02.2026. a. Tõkend vahistamine tuleb jätta Alari Ujoki suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata ja tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, mil Alari Ujok jätkab talle karistuseks mõistetud vanglakaristuse kandmist. Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.