Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Eva-Maria Ussanovat süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises isikute grupis isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo Eva-Maria Ussanova poolt toime pandud kuritegu seisneb selles, et tema käitles kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kuid vähemalt alates 2021. a novembrist, kohas ja isikult omandatud narkootilisi aineid kokaiini, metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavaid tablette ning amfetamiini suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses). Osa eelnevalt omandatud narkootilist ainet – valget värvi tükiline aine massiga 9,78 grammi, mis sisaldab 92% kokaiinhüdrokloriidi ehk 8,03 grammi puhast kokaiini – vedas Eva-Maria Ussanova ühiselt ja kooskõlastatult V. U. 16.11.2021 sõiduautos BMW registreerimismärgiga XXX kuni nad selle ajavahemikul 17.08-17.15 XXX asuva kaupluse XXX parklas R. Š. edasi andsid, saades vastutasuks 1200 eurot. Osa eelnevalt omandatud narkootilist ainet – beežikas pulber massiga 47,71 grammi, mis sisaldab 22% amfetamiinsulfaaati ehk 7,70 grammi puhast amfetamiini – vedas Eva-Maria Ussanova ühiselt ja kooskõlastatult V. U. 24.11.2021 sõiduautos BMW registreerimismärgiga XXX kuni nad selle ajavahemikul 22.36-22.39 XXX asuva kaupluse XXX juures asuva peidiku vahendusel R. Š. edasi andsid, saades vastutasuks 500 eurot. Osa eelnevalt omandatud narkootilist ainet – beežikas pulber massiga 194,5 grammi, mis sisaldab 20% amfetamiinsulfaaati ehk 28,6 grammi puhast amfetamiini – vedas Eva-Maria Ussanova ühiselt ja kooskõlastatult V. U. 30.11.2021 sõiduautos BMW registreerimismärgiga XXX kuni nad selle ajavahemikul 03.16-03.23 XXX asuva kaupluse XXX ja kioski „Tšeburek“ vahelisel alal asuva aluse sees asuva peidiku vahendusel R. Š. edasi andsid, saades vastutasuks 2000 eurot. Osa eelnevalt omandatud narkootilist ainet – kollakas aine massiga 88,02 grammi, mis sisaldab 30% amfetamiinsulfaaati ehk 19,4 grammi puhast amfetamiini – vedas Eva-Maria Ussanova ühiselt ja kooskõlastatult V. U. 10.12.2021 sõiduautos BMW registreerimismärgiga XXX kuni nad selle ajavahemikul 18.32-18.35 XXX asuva kaupluse XXX juures asuvas parklas R. Š. edasi andsid, saades vastutasuks 1000 eurot. Osa eelnevalt omandatud narkootilist ainet – valget värvi tükiline aine massiga 6,86 grammi, mis sisaldab 82% kokaiinhüdrokloriidi ehk 5,02 grammi puhast kokaiini – vedas Eva-Maria Ussanova ühiselt ja kooskõlastatult V. U. 11.01.2022 sõiduautos BMW registreerimismärgiga XXX kuni nad selle ajavahemikul 19.26-19.30 XXX asuva kaupluse XXX parklas seisvas eelnimetatud sõiduautos R. Š. edasi andsid, saades vastutasuks 700 eurot. Osa eelnevalt omandatud narkootilist ainet – valget värvi tükiline aine massiga 2,95 grammi, mis sisaldab 82% kokaiinhüdrokloriidi, ehk 2,16 grammi puhast kokaiini – vedas Eva-Maria Ussanova ühiselt ja kooskõlastatult V. U. 11.01.2022 sõiduautos BMW reg märgiga XXX

kuni nad selle kell 21.27 XXX asuva kaupluse XXX parklas seisvas sõiduautos BMW reg märgiga XXX R. Š. edasi andsid, saades vastutasuks 300 eurot. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis Eva-Maria Ussanova ühiselt ja kooskõlastatult koos V. U. nende ühises kasutuses olevas sõiduautos BMW 730D registreerimismärgiga XXX kuni 20.12.2024 kellani 03.08, mil XXX teostati eelpool nimetatud sõiduauto läbivaatus, mille käigus leiti ja võeti ära: - plastiksüstal, milles punakaspruun vedelik massiga 0,21 grammi, mis sisaldab amfetamiini; - kaks minigrip kilekotti, milles valkjas tükiline pulber kogumassiga 0,90 grammi, mis sisaldab 18% ehk 0,16 grammi puhast amfetamiini; - fooliumpakend, milles valkjas pulber massiga 8,19 grammi, mis sisaldab 20% ehk 1,64 grammi puhast amfetamiini; - plastiksüstal, milles pruunikas vedelik massiga 0,20 grammi, mis sisaldab amfetamiini; - minigrip kilekott, milles beež pulber massiga 14 grammi, mis sisaldab 11% ehk 1,54 grammi puhast amfetamiini; - minigrip kilekott, milles valkjas tükiline pulber massiga 12,22 grammi, mis sisaldab 23% ehk 2,81 grammi puhast amfetamiini; - kaks minigrip kilekotti, milles 21 tervet oranži värvi tabletti ja tabletitükid kogumassiga 31,74 grammi, mis sisaldavad 38% ehk 12,1 grammi puhast metüleendioksümetamfetamiini (MDMA); - minigrip kilekott, milles hall granuleeritud aine massiga 78,40 grammi, mis sisaldab 17% ehk 13,3 grammi puhast amfetamiini; - minigrip kilekott, milles hall granuleeritud aine massiga 97,84 grammi, mis sisaldab 18% ehk 17,6 grammi puhast amfetamiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuuluvad NPALS § 3 1 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisaga 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja; kokaiin II nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks amfetamiini puhul 1,3 grammist narkootilisest ainest, metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) puhul 1,4 grammist ning kokaiini puhul 0,65 grammist. Seega käitles Eva-Maria Ussanova narkootilisi aineid koguses, mis tekitab joobe vähemalt 1033 inimesele.

Seega pani Eva-Maria Ussanova eelkirjeldatud tahtliku tegevusega toime KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupis isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Eva-Maria Ussanova, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 10.06.2026 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Eva-Maria Ussanova süüdi tunnistamist Kars § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 3 aastat 6 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu 09.03.2026 otsusega nr 1-26-1338 mõistetud karistusega 4 aastat vangistust ning mõista liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud vangistust, suurendades üksikkaristustest raskemat. KarS § 65 lg 1 lause 2 alusel arvata karistusest maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus, s.o 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 20.04.2022 ehk 1 päev ja lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täitmisele, kui Eva-Maria Ussanova ei pane 4 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseaja jooksul KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, välja arvatud vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis SÜTIK. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudus Eva-Maria Ussanoval kuni 01.06.2026 töökoht ning tal on võlgnevusi varasemalt väljamõistetud menetluskulude näol, mistõttu käiks menetluskulude tasumine täies mahus Eva-Maria Ussanovale ilmselt üle jõu. Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt välja KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulud 1276,50 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 491,04 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka DNAekspertiisi tulemused, mis on kaasa aidanud kriminaalasja lahendamisele, kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumise väljavaateid, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda poolt narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN01844-01 kulust, s.o 1809 eurot ning pool DNA-ekspertiisi nr 24E-GE01156-01 kulust, s.o 1260 eurot. Kuna käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust, siis juhindudes Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-24-11 ning KrMS § 179 lg-st 2, tuleks käesolevas kriminaalasjas jätta Eva-Maria Ussanovalt sundraha väljamõistmata. Tartu Maakohtu 09.03.2026 otsusega nr 1-26-1338 jäeti pool sundrahast riigi kanda ja Eva-Maria Ussanovalt mõisteti välja pool sundrahast ehk 1107,50 eurot. Arvestades Eva-Maria Ussanova majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumise väljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel ka praegusel juhul sundraha ülejäänud osas välja mõistmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.