Liiklussüüteod

1-26-3753

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Künter Põldmaa juhtis 13.12.2025 kella 16:31 paiku Harjumaal, Harku vallas, Tabasalu alevikus, Harku tee 63 juures suunaga Ranna tee mootorsõidukit Peugeot 407 registreerimismärgiga on XXX, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,87 mg/l, laiendmääramatusega + 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,78 mg/l). Sellise käitumisega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Juht ei tohi olla Liiklusseaduse lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning Liiklusseaduse § 69 Ig 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

1-26-3753 Sel moel pani ta oma tahtliku teoga toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS §-i 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 13.12.2025 a täpsemalt teadmata ajal ajavahemikus kella 15:00 ja 16:15 vahel olles Tallinnas, aadressil Karsti 1 maja juures, võttis tema teisele isikule kuuluva ehk võrra vallasasja mootorsõiduki PEUGEOT 407 registreerimismärgiga XXX võtmed ja kasutas seda sõidukit ilma omaniku loata vähemalt kuni sõiduki peatumiseni politsei poolt, ehk siis 13.12.2025 a kella 16:31-ni, millal politsei peatas sõidukit Harjumaal, Harku vallas, Tabasalu alevikus, Harku tee 63 juures. Sellega pani Künter Põldmaa toime võõra vallasasja omavolilise kasutamise, s.o KarS §i 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Süüdistatava Künter Põldmaa, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Künter Põldmaale KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetavaks karistuseks 8 kuud vangistust ja KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetavaks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi suurendada raskeimat karistust ja mõista liitkaristusena 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 13.12.2025 kuni 14.12.2025 s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus jätta süüdistatava suhtes tingimisi täitmisele pööramata, kui Künter Põldmaa ei pane ei pane 1 aasta 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Rahuldamisele kuulub ka kannatanu I. T. tsiviilhagi 871,05 eurot. Nõutud summa kanda I. T. arveldusarvele nr XXX XXX. Kokkuleppe sõlmimisega võtab Künter Põldmaa hagi õigeks. Kriminaalmenetluses on tekkinud järgmised kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 144 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot. Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1563 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada süüdistataval tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Iga kuu kuulub tasumisele 130,25 eurot. Kaitsjatasu 54 eurot jätta riigi kanda, kuivõrd antud menetluskulu tekkis teistkordse kokkuleppe sõlmimisega.

KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi samuti kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Künter Põldmaa KarS § 424 lg 1 ja § 215 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Rahuldamisele kuulub ka kannatanu tsiviilhagi. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele.

1-26-3753 Kohus juhindus otsuse tegemisel KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311 ja 313.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.