Liiklussüüteod

KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 02.06.2026.

1-26-3827

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõista Roman Tkatšukilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 1419 eurot, - kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi kulud 401,76 eurot, - isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr XXX kulud kogusummas 155 eurot, s.o kokku menetluskulud 1975,76 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Roman Tkatšukil tasuda menetluskulud summas 1975,76 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena s.o esimesel 11. kuul 164,65 eurot kuus ning viimasel 12. kuul 164,61 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700019279 ning selgitus: „Roman Tkatšuk, 1-26-3827, kriminaalmenetluse kulud.“ Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuasja materjalide juurde elektroonilised andmekandjad, s.o 2 DVD-plaati ja 1 CD-plaat.

Kohtuotsus saata Roman Tkatšukile, prokurörile ning kaitsjale.

Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Roman Tkatšuki süüdistatakse alljärgneva kuriteo toimepanemises. 30.11.2025 kella 20:51 paiku juhtis Roman Tkatšuk Harju maakonnas Maardu linnas Kallavere teel mootorsõidukit Volkswagen Passat, reg.märk XXX, liikudes Kukeharja tee poolt Tarasoo tänava suunas. Seejuures Roman Tkatšuk: - pidi olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist, sealhulgas ei tohtinud oma tegevusega ohustada jalakäijat, vaid pidi tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ning andma ülekäigurada ületavale jalakäijale teed, vähendades sõidukiirust või jäädes seisma; pidi olema eriti tähelepanelik vanuri suhtes; samuti pidi reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada ülekäigurajale astunud jalakäijat, ning vajaduse korral seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada; - pidi kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ning sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

1-26-3827 Roman Tkatšuk jättis need liiklusseadusest (edaspidi ka LS) tulenevad kohustused ettevaatamatusest täitmata. Lähenedes mööda Kallavere teed aadressil Kallavere tee nr 41 asuva kaupluse „Meie Pood“ juurde, nägi Roman Tkatšuk ning seega teadis, et selle vahetus läheduses on majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (01.01.2021 jõustunud redaktsioonis) § 15 p-ga 20 kehtestatud liiklusmärkidega nr 543 ja 544 „Ülekäigurada“ tähistatud reguleerimata ülekäigurada. Samuti teadis Roman Tkatšuk, et kella 20:51 ajal oli nähtavus pimeda tõttu oluliselt piiratud. Lisaks pimestasid teda nimetatud kaupluse juures peatunud ning parempööret ootava mootorsõiduki tuled. Nendel põhjustel lasus Roman Tkatšukil kohustus kohandada sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ehk vähendada kiirust. Seega pidas Roman Tkatšuk mootorsõiduki juhina võimalikuks, et tähelepanematuse ja liiklusoludele mittevastava kiirusega sõitmise korral võib tema jätta õigeaegselt märkamata ülekäigurajale astuvat või astunud jalakäijat, mistõttu ei jõua temale tee andmiseks kiirust vähendada ega seisma jääda ning võib põhjustada raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse. Sellegipoolest jättis tema arvestamata pimeda ning pööret ootava sõiduki pimestavate tulede tõttu oluliselt piiratud nähtavuse tingimusi ning jätkas liiklusoludele mittevastava kiirusega sõitmist, lootes kohusetundetusest raskete tagajärgedega lõppeda võiva otsasõitu jalakäijale vältida. Nii, sõites 30.11.2025 kella 20.51 paiku mööda ülalnimetatud teelõiku, ei kohandanud Roman Tkatšuk oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ega sõitnud Kallavere tee nr 41 vahetus läheduses reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada ülekäigurajale astunud jalakäijat, ei peatunud ega andnud temale teed. Selle tulemusel sõitis Roman Tkatšuk otsa ülekäigurajal tema suhtes vasakult paremale sõiduteed ületanud kõrges eas jalakäijale V. D. (XXX). Otsasõidu tulemusena paiskus V. D. vastu mootorsõiduki esiklaasi ning seejärel kukkus sõiduteele. Roman Tkatšuki eespool kirjeldatud ettevaatamatu tegevuse tagajärjel sai V. D. järgmised tervisekahjustused: koljupõhimiku murd peaaju kelmetealuste verevalumite, pealae lahtise haava ja pehmete kudede tursega otsmiku piirkonnas, mille tüsistusena tekkis raske neelamishäire, ja rangluu murd. Peapiirkonna tervisekahjustused on rasked (eluohtlikud). Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr XXX kohaselt on nimetatud tervisekahjustused tekitatud 30.11.2025 toimunud liiklusõnnetuse käigus löögist sõiduki väljaulatuvate osadega vastu kannatanut, millele järgnes kannatanu hooga paiskumine samaaegse(te) pea löömise(löökidega) vastu sõidukit ja teekatet. V. D. sai rasked (eluohtlikud) tervisekahjustused, kuna Roman Tkatšuk rikkus ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse sätteid: a) LS § 17 lg 1, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; b) LS § 17 lg 5 p 21, mille kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale; c) LS § 33 lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; d) LS § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat /.../. Eriti tähelepanelik peab juht olema /.../ vanuri /.../ suhtes; e) LS § 35 lg 4, mille kohaselt peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud

1-26-3827 või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada; f) LS § 50 lg 3 p 1, 2, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks /.../. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega pani Roman Tkatšuk toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Kooskõlas Roman Tkatšuki, tema kaitsja Liis Suigi ja ringkonnaprokurör Ilona Litvinova vahel 25.05.2026 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Roman Tkatšuki süüditunnistamist KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, mis KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jäetakse tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Roman Tkatšuk ei pane 1 aasta 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi nr XXX teostamise kulu summas 155 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses riigi õigusabi osutamise eest summas 401,76 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Roman Tkatšuk hüvitama temalt väljamõistetud menetluskulud ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppe kohaselt 2 DVD-plaati ja 1 CD-plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jäetakse kriminaalasja materjalide juurde. Mootorsõiduk Volkswagen Passat, reg.märk XXX, mis teisaldati 30.11.2025 politseiparklasse aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, on väljastatud omanikule 27.01.2026. 02.06.2026 kohtuistungil jäi prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. Süüdistatav avaldas, et nõustus vabatahtlikult kokkuleppemenetluse kohaldamisega, saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega, kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet ja soovib selle kinnitamist kohtu poolt.

MAAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud kohtuasja nr 1-26-3827 materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, jõudis järeldusele, et süüdistatav on nõustunud vabatahtlikult kokkuleppemenetlusega, on saanud aru kokkuleppe sisust ja selle sõlmimisel on ta väljendanud enda tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid, järgitud on kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Roman Tkatšuk KarS § 423 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle kokkuleppes kokku lepitud karistus. Kohtu hinnangul on taotletud karistus kooskõlas süüdistatava süü

1-26-3827 suuruse ja karistuse mõistmise eesmärkidega. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokkuleppemenetluse esemeks. Samuti kohus nõustub kokkuleppes äratoodud asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmetega. Kokkuleppest nähtuvalt on nende osas kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Kadri Väling

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.