Süüteod perekonna ja alaealise vastu › Süüteod alaealise vastu

ASJAOLUD

08.05.2026 saabus kohtusse Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus täielikult lõpetada kriminaalmenetlus K. K. suhtes kahtlustuses KarS § 179 lg 1 järgi avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Taotlust täiendati 13.05.2026. Taotluse kohaselt menetleb Viru Ringkonnaprokuratuur käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 28.10.2025 K. K. suhtes KarS § 179 lg 1 tunnustel. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et K. K. ajavahemikul 21.10.2025.a - 24.10.2025.a suhtluskeskkonnas www.meta.com (Facebook Messenger) kasutajanime „K. K.“ alt teadvalt ahvatles seksuaalselt temale teadaolevalt XXX-aastast X, rääkides temaga seksuaalsetel teemadel, sh: „Kas ma võin sind suudelda“, „Kas sa tahad minuga proovida vahe korras olema...“, „Sa tahad minuga kokku saada täna ja tahaks sinuga koos suudelda ja seksida proovida...“, „Ma lükkan oma noku sinu sisse...“. Kuritegu jäi K. K. poolt lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel, kuivõrd isik, keda tema teadis XXX-aastase X, oli jälitustoimingu raames tegutsev politseiametnik.

2 (7)

Seega pani K. K. toime noorema kui kuueteistaastase isiku seksuaalse ahvatlemise kõlbmatu kuriteo katse, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 179 lg 1 - § 26 lg 1 järgi. Kuriteo toimepanemist K. K. poolt tõendab eelkõige jälitustoimingu protokoll. Prokurör, tutvunud kriminaalmenetluse materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, leiab, et antud menetluse saab lõpetada lähtuvalt KrMS § 202 sätetest. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, kui karistusseadustiku eriosa näeb karistusena ette rahalise karistuse või tähtajalise vangistuse kuni viis aastat. KarS § 179 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Seega on käesoleval juhul kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette pikemat, kui 5-aastalist vangistust. Eeluurimise käigus kogutud tõendite ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemuste põhjal on selgunud, et K. K. vaimne seisund on oluliselt piiratud ning mõjutab tema võimet sotsiaalseid norme mõista ja igapäevastes olukordades adekvaatselt toime tulla. Ekspertiisi (akt nr 26-2) kohaselt esineb tal kombineeritud arenguhäire, mis hõlmab nii pervasiivset arenguhäiret kui ka kerget vaimset alaarengut. Kuigi K. K. oli teo toimepanemise ajal suuteline mõistma oma käitumise keelatust, on tema üldine arusaamisvõime ja käitumise juhtimise oskus piiratud määral, mis on põhjuslikult seotud tema psüühikahäirete kombinatsiooniga. Kohtueelse ettekande andmetest nähtub, et K. K. igapäevane toimetulek on sedavõrd nõrk, et talle on määratud puuduv töövõime, ta vajab erihoolekandeteenuseid ning tema suhtes on algatatud eestkoste määramise menetlus. Arvestades tema terviseseisundit, toimetulekuraskusi ja abivajaduse ulatust, leiab prokurör, et kriminaalmenetluse lõpetamine on põhjendatud. K. K. majanduslik olukord ja terviseseisund ei võimalda tal menetluskulusid kanda ilma, et see kahjustaks tema elementaarset toimetulekut. Tal on määratud puuduv töövõime ning ta sõltub igapäevaselt toetustest ja lähedaste abist. Kohtueelse ettekande kohaselt on tema toimetulek sedavõrd piiratud, et ta vajab püsivaid tugiteenuseid ning tema abivajaduse ulatus on alles hindamisel. Sellises olukorras ei oleks proportsionaalne ega mõistlik panna talle rahalist kohustust, mida ta ei ole võimeline täitma. Lisaks on menetluskulud antud asjas peamiselt tekkinudki kahtlustatava terviseseisundist, mille tõttu oli vajalik määrata psühhiaatriline ekspertiis (1300 eurot, lk 49) ning kaasata kaitsja vastavalt KrMS § 45 lg 2 ple 2 (169,38, lk 35). Need kulud on põhjendatud jätta riigi kanda. Arvestades K. K. tervislikku seisundid, seda, et ta on eelnevalt karistamata, tema seksuaalkuriteod alaealise vastu piirdusid kõlbmatu kuriteokatsega ning peale kriminaalmenetluse alustamist ei ole tuvastatud ühtegi järgnevat rikkumist, tuleb nentida, et kahtlustatava süü ei ole suur. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks KrMS § 202 lg 2 järgi.

3 (7)

Eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt on käesoleval juhul vajalik, et K. K. täidaks alltoodud kohustuse. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. Antud asjas puudub avalik menetlushuvi. Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, temale määratav kohustus, arvestades K. K. isikut omab prokuröri hinnangul piisavat eripreventiivset mõju. Isik ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja tema suhtes rohkem pooleliolevaid kriminaalmenetlusi käimas ei ole. Samuti ei ole õiguskaitseorganitele laekunud informatsiooni, et isik oleks jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna kahtlustatav kuulati üle ning isik on võtnud eripreventiivse mõjuga kohustuse. Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheselt mõistetavalt reageerinud ja suunanud ta õiguskuulekale teele tagasi. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. K. K.le on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 6 kohaselt määrusega. Tulenevalt ülaltoodust leiab prokurör, et K. K. suhtes on kriminaalmenetlus, pannes talle KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustuse.

võimalik

lõpetada

Kahtlustatavale on prokuratuuris tutvustatud tema õiguseid ja kohustusi ning prokurör on veendunud selles, et kahtlustatav mõistis nende sisu. Nii on kahtlustatavale ja tugiisikule selgitatud, et kahtlustataval lasub KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustus pöörduda kohalikku omavalitsusse juhtumikorralduse algatamiseks hiljemalt 01.07.2026. Juhtumikorralduse algatamisel on K. K. kohustatud kuni vajaduse äralangemiseni osalema kohaliku omavalitsuse juhtumikorralduses ning järgima kohaliku omavalitsuse poolt juhtumikorralduse raames määratud kohustusi, s.o käima koostöökohtumistel, rääkima kaasa riskikäitumist ja abivajadust vähendavate ja toetavate tegevuste planeerimisel, võtma osa vajaduspõhistest teenustest ning täitma tähtajaliselt tegevuskavas kokkulepitud ülesandeid. Samuti on K. K.le ja tugiisikule selgitatud K. K. kohustust tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 243,78 tähtajaks 01.09.2026. K. K. on andnud oma nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ülalnimetatud tingimustel ning on teadlik kohustuste mittetäitmise tagajärjest.

4 (7)

Tugiisik L. T. kinnitas, et aprillis on kahtlustatava vend M. K. pöördunud Tartu Maakohtu poole K. K.le eestkoste määramiseks ning 20.05.2026 on kohtumine kokku lepitud psühholoog M. V..

PROKURÖRI TAOTLUS

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 1, ringkonnaprokurör taotleb: 1) Eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 25240100103 kriminaalmenetlus. 2) Kohustada K. K.t (ik XXX) pöörduma kohalikku omavalitusse juhtumikorralduse algatamiseks hiljemalt 01.07.2026. Juhtumikorralduse algatamisel on K. K. kohustatud kuni vajaduse äralangemiseni osalema kohaliku omavalitsuse juhtumikorralduses ning järgima kohaliku omavalitsuse poolt juhtumikorralduse raames määratud kohustusi, s.o käima koostöökohtumistel, rääkima kaasa riskikäitumist ja abivajadust vähendavate ja toetavate tegevuste planeerimisel, võtma osa vajaduspõhistest teenustest ning täitma tähtajaliselt tegevuskavas kokkulepitud ülesandeid. 3) Kohustada K. K.t tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 243,78 tähtajaks 01.09.2026 ülejäänud menetluskulud summas 1469,38,78 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. 4) Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid puuduvad. Kriminaalasjas äravõetud andmekandjad on K. K.le tagastatud (tl 52). 5) Kustutada kõik kriminaalasjas nr 25240100103 Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas hoiul olevad vaadeldud esemete koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod. 6) Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvaid andmeid, mis on kogutud K. K.lt 27.11.2025 (tl 50) ei kustutata.

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Vastavalt KrMS § 202 lg-le 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Kriminaalasjas on K. K.le esitatud kahtlustus KarS § 179 lg 1 - § 26 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat. KrMS § 202 lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud. Kohus, vaadanud läbi ringkonnaprokuröri taotluse ja lisatud kriminaalasja materjalid, leiab, et eeldused KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks on täidetud. Seetõttu

5 (7)

kuulub ringkonnaprokuröri taotlus kriminaalmenetluse täielikuks lõpetamiseks kahtlustatava K. K. suhtes rahuldamisele. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus- huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui isik eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteedi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine kohtu hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt K. K. osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine ja karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. K. K. on varem kriminaalkorras karistamata. Ekspertiisiakti kohaselt on K. K.l kombineeritud arenguhäire. Tugiisiku hinnangul on K. K. keerulise sotsiaalse taustaga ning vajaks psühholoogi nõustamist ja eestkostet. K. K. ise on nõus järgima kohaliku omavalitsuse poolt juhtumikorralduse raames määratud kohustusi, s.o käima koostöökohtumistel, rääkima kaasa riskikäitumist ja abivajadust vähendavate ja toetavate tegevuste planeerimisel, võtma osa vajaduspõhistest teenustest ning täitma tähtajaliselt tegevuskavas kokkulepitud ülesandeid. Kriminaalasjas kogutud tõendid ei viita sellele, et kahtlustatav oleks käitunud kuritahtlikel motiividel. Ka ekspertiisiaktis on märgitud, et K. K.l puuduvad pedofiiliale iseloomulikud avaldused. Käesoleva kuriteo katse toimepanemine ei ole kujunenud K. K. elustiiliks ega käitumismustriks. Seega puudub alus arvata, et kriminaalkaristusest loobumine võiks tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Oluline on ka asjaolu, et K. K. on aru saanud oma teo keelatusest ning oli kohtueelses menetluses äärmiselt koostööaldis. Kohus on seisukohal, et üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt, samuti edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik isiku kohtulik karistamine ning piisav on isikule kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste määramine. Lisaks on K. K. nõus hüvitama menetluskulud oma 6 (7)

sissetuleku piires (tal on puuduv töövõime ja tema igapäevane toimetulek sõltub lähedaste abist). Kohus on seisukohal, et K. K. õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Viru Ringkonnaprokuratuuri ja K. K. vahel toimunud läbirääkimiste tulemusena on kahtlustatav nõus: - pöörduma kohalikku omavalitusse juhtumikorralduse algatamiseks hiljemalt 01.07.2026. Juhtumikorralduse algatamisel on K. K. kohustatud kuni vajaduse äralangemiseni osalema kohaliku omavalitsuse juhtumikorralduses ning järgima kohaliku omavalitsuse poolt juhtumikorralduse raames määratud kohustusi, s.o käima koostöökohtumistel, rääkima kaasa riskikäitumist ja abivajadust vähendavate ja toetavate tegevuste planeerimisel, võtma osa vajaduspõhistest teenustest ning täitma tähtajaliselt tegevuskavas kokkulepitud ülesandeid; - tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 243,78 tähtajaks 01.09.2026. K. K. on nõus ja soovib, et tema suhtes lõpetataks kriminaalasjas 25240100103 kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel. Vastavaasisuline kirjalik nõusolek/taotlus on kriminaalasja materjali juures. K. K.le on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise tingimusi ja tagajärgi KrMS § 202 alusel, sealjuures on talle selgitatud KrMS § 202 lg 6 sätte sisu: KrMS § 202 lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Kohus on seisukohal, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesoleval juhul nii eri- kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja varasemalt kriminaalkorras karistamata kahtlustatava karistamine vajalik. KrMS § 206 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses ka asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viis. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid puuduvad. Kriminaalasjas äravõetud andmekandjad on K. K.le tagastatud (tl 52). Kõik kriminaalasjas nr 25240100103 Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas hoiul olevad vaadeldud esemete koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod hävitada (kustutada). Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvaid andmeid, mis on kogutud K. K.lt 27.11.2025 (tl 50) ei kustutata. Tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite osas ei ole vaja kohtul seisukohta võtta, kuna tõkendid ja muud kriminaalmenetluse tagamise vahendid käesolevas asjas puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.