Kriminaalasi 1-26-2856
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.05.2026, Tallinn
Kriminaalasja number
1-26-2856
Kohtukoosseis
Kohtunik Piret Liivo
Kohtuistungi sekretär
Keiti Männama
Tõlk
Natalja Smirnova
Kriminaalasi
Maksim Dõrlov süüdistuses KarS § 145 lg 2 järgi
Prokurör
Arika Lepp
Süüdistatav
Menetluse liik
Maksim Dõrlov, isikukood 50501100815, elukoht XXX, XXX kodanik; XXX; emakeel XXX, töökoht XXX OÜ, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend -ei kohaldatud. Kahtlustatavana kinni peetud 18.08.2025 kell 08.13 kuni 19.08.2025 kell 14.15. Kokkuleppemenetlus
Kaitsja
Ahto Sirendi.
Seega pani Maksim Dõrlov täisealise isikuna korduvalt toime noorema kui kuueteistaastase isikuga suguühtesse astumise ning isikute vanusevahe oli suurem kui viis aastat, so KarS § 145 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Alaealisele kannatanule on tekitatud mittevaralist kahju. Varalist kahju tekitatud ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluseks. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav Maksim Dõrlovi, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Maksim Dõrlovi süüdi tunnistamist KarS § 145 lg 2 järgi. Prokuratuur võtab siiski arvesse, et Maksim Dõrlov oli kuriteo toimepanemise ajal kõigest 20aastane, tema tegevus ei olnud pahatahtlik. Samuti oli P.Pi ema R.R noorte suhtest, sh seksuaalsuhtest teadlik, kuid ei keelanud ega takistanud seda, mis võis mõjutada ka Maksim Dõrlovi võimet oma teo keelatusest aru saada. Niisiis, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning Maksim Dõrlovi vaimse ja sotsiaalse arengu taset, taotleb prokurör KarS § 87 lg 7 alusel tema suhtes mõjutusvahendi kohaldamist vastavalt KarS § 87 lg 1 p 6, st allutada Maksim Dõrlov käitumiskontrollile üheks aastaks vastavalt KarS § 75 sätestatule. Seega peab Maksim Dõrlov täitma KarS § 75 lg-s 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kontrollnõudeid: - elab kohtu määratud alalises elukohas; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata KarS § 75 lg 2 p 8 alusel lisakohustusena, et Maksim Dõrlov peab läbima Tallinna Vangla kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammi, mille eesmärgiks on uute seksuaalkuritegude toimepanemise tõenäosuse maandamine. Kohtuistungil jäi süüdistatav Maksim Dõrlov sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava mõjutusvahendi kohaldamisega. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb Maksim Dõrlov süüdi -3-
tunnistada KarS §145 lg 2 järgi ning talle tuleb kohaldada mõjutusvahendit sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Maksim Dõrlovi varalisest seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades jätta vastavalt KrMS § 180 lg 3 osa kuludest, nimelt sundraha 2365 eurot riigi kanda. Muud kulud, st kaitsja tasu 438,96 eurot jätta täies mahus Maksim Dõrlovi kanda ning võimaldada nende tasumist 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
-4-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.