Majandusalased süüteod › Maksualased süüteod

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu või puudutatud menetlusväline isik advokaadist esindaja vahendusel. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistuse kokkuvõte

ja ülejäänud osa võeti välja sularahas läbi Tavid AS-i. Väljavõetud sularahast jäeti kokku lepitud teenusprotsent kuriteoskeemi osalistele ning ülejäänu tagastati K.T. ele ja J.K. ile. Sealjuures määras kuriteoskeemis osaliste vahel nn teenusprotsendi jaotamise kindlaks R.P. .

AS Turvamaailm oli maksukorralduse seaduse (MKS) § 31 p-de 1 ja 2 järgi maksumaksja. AS-i Turvamaailm juhtis hiljemalt alates 2014. a novembrist J.K. . Ta polnud juhatuse liikmena äriregistrisse kantud, ent võttis vastu juhatuse pädevusse kuuluvaid otsuseid ja täitis äriühingu juhtimis- ja järelevalveülesandeid. AS-i Turvamaailm juhatuse liige oli alates 29. oktoobrist 2014 K.T. e, kes tegutses J.K. i korraldusel ja huvides. Lähtuvalt J.K. ilt saadud juhistest korraldas K.T. e äriühingu jooksvat tegevust. J.K. kontrollis AS-i Turvamaailm raamatupidaja Külli Korbergi tegevust, kelle vahendusel J.K. esitas läbi emaksuameti valeandmeid äriühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (TSD) ning käibedeklaratsioonides maksu- ja kinnipidamiskohustuste vähendamise eesmärgil.

J.K. kasutas kokkuleppel R.P. ga näilikku tööjõurendi teenust, et vähendada AS-i Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustust ning viia äriühingust raha tulumaksuvabalt välja. Seda aitasid korraldada T.R. , A.K. , O.V. ja S.V. . Näilik tööjõurendi teenus seisnes selles, et osa AS-i Turvamaailm töötajatest (valvurid erinevatel ehitusobjektidel) olid J.K. i korraldusel 3(80)

vormistatud kokkuleppel R.P. ja T.R. iga hoopis Simetra Tööjõud OÜ (juhatuse liige T.R. ) töötajateks ning AS Turvamaailm kasutas neid kui renditööjõudu, mille eest esitati äriühingule igakuiselt arve. Kui AS-i Turvamaailm juhtkond oli uue võimaliku töötajaga rääkinud läbi töötasus ja teistes tingimustes, siis suunati ta edasi Simetra Tööjõud OÜ kontorisse, kus sõlmiti kirjalik tööleping Simetra Tööjõud OÜ esindajaga. AS Turvamaailm ei tasunud otse Simetra Tööjõud OÜ-le, vaid teistele R.P. , T.R. i ja A.K. i kontrolli all olevatele äriühingutele, mis vahetusid. Need äriühingud väljastasid arved AS-le Turvamaailm alles pärast seda, kui AS Turvamaailm oli välja arvestanud iga töötaja igakuise töötundide arvu ja töötasu suuruse. Siis edastas K.T. e või J.K. selle teabe T.R. ile, misjärel väljastati vastavas summas AS-le Turvamaailm renditööjõu teenuse arve. Nii deklareeris AS Turvamaailm tööjõurendi teenuse arveid.

Süüdistuses märgitud ajavahemikul tegi J.K. ise või keegi teine tema korraldusel AS-i Turvamaailm arvelduskontolt väljamakseid näiliselt soetatud tööjõurendi eest erinevatele äriühingutele (nt Velum Service OÜ-le, Alke Service OÜ-le, Alke Finants OÜ-le ja Rendifond OÜ-le). Pärast neid väljamakseid tehti Velum Service OÜ, Alke Service OÜ, Alke Finants OÜ ja Eurocredit OÜ arvelduskontodelt töötasu väljamaksed AS-i Turvamaailm töötajate arvelduskontodele. Ülejäänud Velum Service OÜ-le, Alke Service OÜ-le ja Alke Finants OÜ-le ülekantud summa kanti edasi Tavid AS-i arvelduskontole, kust T.R. , A.K. ja S.V. võtsid selle sularahas välja, arvasid sellest maha näilikku tööjõurenti puudutava teenuse osutamise protsendi ning tagastasid allesjäänud raha J.K. ile või K.T. ele. Nn teenusprotsent läks jagamisele maksukuriteo skeemis osalejate vahel, kusjuures raha jagamine T.R. i, A.K. i ja R.P. vahel toimus viimase juhiste kohaselt. J.K. i teadmisel ei makstud reaalselt deklareeritud tööjõumakse riigile.

Tegelikkuses AS Turvamaailm ei rentinud tööjõudu, vaid näiliku tööjõurendiga välditi tööjõumaksude tasumist ja saadi käibemaksu eelis (alusetu sisendkäibemaksu deklareerimine väidetava tööjõurendi tõttu). Tööjõurenditeenuse ostu-müügitehing, millega AS Turvamaailm näiliselt rentis endale töötajaid, oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 ja MKS § 83 lg 4 järgi näilik tehing. AS Turvamaailm ei deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu kokku summas 88 458,38 eurot ja sotsiaalmaksu summas 173 505,52 eurot. J.K. rikkus sellega mh R.P. kaasabil tulumaksuseaduse (TuMS) § 40 lg-d 2, 4 ja 5 ning § 41 p 1 ja sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 9 lg 1 p 1 ja 4. J.K. vähendas koos K.T. ega AS-i Turvamaailm huvides R.P. , T.R. i ja A.K. i kaasabil kinnipidamisja maksukohustust ja jättis deklareerimata maksud.

AS Turvamaailm jättis deklareerimata ka ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu. AS Turvamaailm kandis üle Velum Service OÜ-le, Alke Service OÜ-le, Alke Finants OÜ-le ja Rendifond OÜ-le kokku 609 325 eurot, kuid samal ajal maksis näiliselt renditud töötajatele töötasu kokku 422 117 eurot. Nende summade vahe 187 208 eurot võeti Tavid AS-i kaudu sularahas välja ja selle tagastasid S.V. või T.R. J.K. ile või K.T. ele. See summa on ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lg 2 p 3 järgi. Sellelt summalt tulnuks deklareerida tulumaksu 47 146 eurot. Rikutud on TuMS § 51 lg-t 1, § 51 lg 2 p 3, § 54 lg-t 2 ja § 54 lg-t 4.

J.K. vähendas koos K.T. ega süüdistuses märgitud ajavahemikul ebaseaduslikult AS-i Turvamaailm käibemaksukohustust. AS Turvamaailm kajastas Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Rendifond OÜ nimel väljastatud arvetel käibemaksu 20% sisendkäibemaksu arvestuses (KMD deklaratsioonil ehk käibedeklaratsioonil lisa INF-B-l). Kuna AS Turvamaailm ei saanud tegelikkuses Velum Service OÜ-lt, Alke Service OÜ-lt ja Rendifond OÜ-lt teenuseid, puudus AS-l Turvamaailm nende äriühingute nimel väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. Sellega rikkus J.K. mh R.P. kaasabil käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-t 1 ja § 31 lg-t 1. Sellest tulenevalt on AS Turvamaailm alusetult vähendanud 4(80)

maksustamisperioodil 2014. a november kuni 2025. a detsember oma käibemaksukohustust 143 498,37 eurot. Delta Security OÜ-d puudutavatest tegudest täpsemalt

Kannatanu Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas avalik-õigusliku nõudeavalduse (viimane versioon esitatud 21. mail 2019).

Kannatanu palub määrata kindlaks R.P. solidaarne maksukohustus J.K. i, T.R. i, A.K. i ja AS-ga Turvamaailm summas 465 032,60 eurot (sh käibemaks 143 498,37 eurot, kinnipeetud tulumaks 88 458,38 eurot, sotsiaalmaks 173 505,52 eurot, kohustusliku kogumispensioni maksed 3 122,34 eurot, töötaja töötuskindlustusmaksed 4 871,97 eurot, tööandja töötuskindlustusmaksed 4 430,02 eurot ja tulumaks 47 146 eurot). Kannatanu palub välja mõista intress 0,06% kuni nõuete kohase täitmiseni.

Kannatanu palub määrata kindlaks R.P. solidaarne maksukohustus J.K. i, T.R. i, A.K. i ja Delta Security OÜ-ga summas 256 315,90 eurot (sh kinnipeetud tulumaks 25 447,39 eurot, sotsiaalmaks 48 106,59 eurot, kohustusliku kogumispensioni maksed 758,28 eurot, töötaja töötuskindlustusmaksed 1 219,54 eurot, tööandja töötuskindlustusmaksed 1 236,59 eurot, käibemaks 75 162,29 eurot ja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 104 385,22 eurot). Kannatanu palub välja mõista intress 0,06% kuni nõuete kohase täitmiseni.

Maakohtu otsus

Tartu Maakohtu 21. juunil 2024. a otsusega mõisteti R.P. õigeks ja jäeti tema vastu esitatud avalik-õiguslikud nõudeavaldused kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Maakohtu põhjendused on lühidalt järgmised.

R.P. le esitatud süüdistuses kirjeldatud tegevus ei ole tõendatud. Jälitustoimingutega kogutud tõendid ei ole lubatavad. Jälitusload ja -määrused, mille alusel toiminguid tehti, ei vasta kehtivas kohtupraktikas omaksvõetud põhjendamisstandarditele. Muud tõendid ei tõenda R.P. osalust süüdistuse sisuks olevas kuriteos.

Apellatsioonid 5(80)

Maakohtu otsuse vaidlustasid prokuratuuri ja kannatanu esindajad.

Prokuratuur palub tühistada maakohtu otsuse ja mõista R.P. talle esitatud süüdistuses süüdi. Prokurör leiab, et jälitustoimingutega kogutud tõendid on lubatavad ja taotleb, et ringkonnakohus kontrolliks nende tegemise aluseks olnud määruste seaduslikkust. Seejärel palub prokurör vastu võtta ja uurida jälitustoimingute protokolle, mille vastuvõtmisest maakohus keeldus.

Kannatanu taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja palub rahuldada avalik-õiguslik nõudeavaldus.

Tartu Ringkonnakohtu 27. mai 2025. a määrus

Tartu Ringkonnakohus tühistas 27. mail 2025 maakohtu otsuse ja saatis kriminaalasja uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus, rahuldades prokuratuuri apellatsiooni osaliselt. Ringkonnakohus leidis, et jälitustoimingute aluseks olnud määrused on seaduslikud. Seega on lubatavad jälitustoimingutega kogutud tõendid ja kriminaalasi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks.

Riigikohtu 16. juuli 2025. a määrus

Riigikohtu 16. juuli 2025. a määrusega tühistati ringkonnakohtu määrus ja saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohus märkis, et juhul, kui ringkonnakohus peab jälitustoimingutega kogutud tõendeid lubatavaks, on võimalik need vastu võtta ja neid uurida apellatsioonimenetluses. Maakohtule kriminaalasja tagastamine ei ole põhjendatud.

Eelmenetlus ja ringkonnakohtu 15. detsembri 2025. a kohtuistung

Tartu Ringkonnakohtu 7. novembri 2025. a määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ja tunnistati vaidlusalused jälitusload õiguspäraseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus lahendab esmalt menetluslikud küsimused (I). Teiseks tuvastab kolleegium tõenditele tuginedes täideviimisteo peamised faktilised asjaolud (II). Seejärel käsitleb kohus erinevate lepingute vormistamist ja rahade liikumist, kajastades seda ülevaatlikkuse huvides eraldiseisvas osas (III). Ringkonnakohus hindab R.P. kaasaaitamist (IV) ja annab tema tegevusele karistusõigusliku hinnangu. Kolleegium selgitab ühtlasi, et kuriteod on aegunud (V). Tasumata maksu- ja kinnipidamiskohustuse suurust on põhjalikumalt analüüsitud eraldi osas (VI). Lõpuks võtab ringkonnakohus kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab menetluskuludega seotud taotlused (VII) (I) Menetluslikud küsimused

Apellatsioonimenetluse oluliseks vaidlusküsimuseks on jälitustoimingutega kogutud tõendite lubatavus. Ringkonnakohus kuulas eelmenetluses ära poolte seisukohad ja lahendas selle küsimuse 7. novembri 2025. a määrusega. Kolleegiumi hinnangul on vaidlusalused jälitusload õiguspärased ja nendega kogutud tõendid seega lubatavad.

Kolleegium hindab esmalt kaitsjate väiteid, et R.P. le esitatud süüdistuse piirid ei võimalda teda kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada. Seejärel käsitleb kolleegium isikuliste tõendite usaldusväärsuse küsimust. 6(80)

(a)Süüdistuse piirid

Süüdistusakti olulisim funktsioon on informeerida süüdistatavat talle omistatavatest faktilistest asjaoludest ja selle pinnalt tehtavast õiguslikust etteheitest, tagades nii tema kaitseõigust. Selleks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. KrMS § 268 lg 5 kohaselt ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest ning mida ei ole menetluses arutatud.

Kaitsjate hinnangul ei ole süüdistuses piisavalt faktilisi asjaolusid, mille pinnalt tuvastada kaasaaitamist KarS § 3891 lg-s 1 või 2 sätestatud kuriteole. Ringkonnakohus kaitsjatega ei nõustu.

KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub ka põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. Kaasaaitaja tegu peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut, ehkki pole nõutav, et ilma osavõtuteota oleks põhitegu üldse ära jäänud. Kaasaaitamisteona käsitatakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2016. a otsus asjas nr 31-1-54-16, p 17).

Süüdistuse kohaselt osutas R.P. vaimset kaasabi AS-i Turvamaailm juhatuse liikmele K.T. ele ja selle faktilisele juhile J.K. ile AS-i Turvamaailm maksudeklaratsioonides perioodil 2014. a november kuni 2015. a detsember valeandmete esitamisele. Samuti osutas ta süüdistuse kohaselt vaimset kaasabi Delta Security OÜ faktilisele juhile J.K. ile Delta Security OÜ maksudeklaratsioonides samal perioodil valeandmete esitamisele.

R.P. le heidetakse ette näiliku tööjõurendiskeemi organiseerimist, millega võimaldati ettevõtetel, sh AS-l Turvamaailm ja Delta Security OÜ-l kokkulepitud tasu eest näilike arvete ja lepingute alusel varjata maksukohustust. Kaitsjad leiavad, et kuigi süüdistuses viidatakse korduvalt sellisele skeemile, ei tulene süüdistuse tekstist, milles see seisnes. Kolleegium sellega ei nõustu.

Kuigi süüdistuse teksti alguses (süüdistusakti p-s 16) on osutatud tööjõurendi skeemi organiseerimisele, on see, mida mõeldakse süüdistuses skeemina, lahti kirjutatud süüdistuse edasises tekstis. Teisisõnu nähtub süüdistusest ka see, kuidas ja kelle vahel ning kelle osalusel näilikku tööjõurenti korraldati. Kohus ei nõustu kaitsjatega, et süüdistusest arusaamiseks tuleb vältimatult tutvuda süüdistusakti p-s 2 toodud kirjeldusega. Punktis 2.1 on lisatud küll ka joonis, mis aitab visuaalselt etteheidetavast aru saada, kuid see ei ole süüdistuse sisu mõistmiseks vältimatult vajalik.

Süüdistusest nähtuvad faktilised asjaolud, mida R.P. le kaasaaitamisena ette heidetakse. Kokkuvõtvalt heidetakse talle ette näiliku tööjõurendi skeemi organiseerimist. Tema leppis T.R. iga kokku, et viimane asub Baltic Tööjõud OÜ ja Simetra Tööjõud OÜ juhatuse liikmeks. Nende äriühingute nimel sõlmiti AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ töötajatega tegelike töösuhete ning maksu- ja kinnipidamiskohustuse varjamiseks näilikke töölepinguid. See toimus kokkuleppel R.P. ga. Kaasatud oli ka A.K. , kes R.P. juhendamisel sõlmis Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Alke Finants OÜ esindajana näilikke tööjõurendilepinguid AS-ga Turvamaailm ja Delta Security OÜ-ga, samuti teiste variäriühingutega. Samuti väljastas ta arveid näiliku tööjõurendi kohta. Lõpuks võeti välja sularaha, millest osa jäi R.P. le, T.R. ile ja A.K. ile ning ülejäänud tagastati.

Kaitsjad leiavad, et kuigi R.P. le heidetakse ette skeemi kuuluvate variäriühingutega lepingute sõlmimist, on konkreetsed äriühingud jäetud täpsustamata. Kuigi süüdistuse teksti alguses, s.o süüdistusakti punkti 16 esimestes lõikudes, ei ole tõesti sõnaselgelt välja kirjutatud, mida peab prokuratuur „variühingute“ all silmas, on süüdistuse kogutekstist siiski aru saada, milliste 7(80)

äriühingute vahel lepinguid sõlmiti, kes ja mida deklareeris, millised äriühingud ja mille eest arveid esitasid ja tasusid.

Süüdistuse kohaselt vormistati näiliku tööjõurendi teenuse osutamise ebaseaduslikkuse tuvastamise raskendamiseks dokumente, mille kohaselt justkui olnuks R.P. ga seotud äriühingul RKO Platvorm OÜ-l Eesti Vabariigi vastu ülisuur maksutagastuse nõue ja see tasaarveldati näilikult vormistatud tööjõurendilt tekkinud maksukohustusega. Kuigi õige on kaitsjate väide, et täpsemalt ei ole süüdistuses konkreetselt nimetatud, milliseid dokumente vormistati, on kolleegiumi hinnangul süüdistus ses osas siiski piisav.

Süüdistusest nähtuvalt seisnes R.P. vaimne kaasabi ka selles, et ta juhtis ja kooskõlastas T.R. i ja A.K. i tegevust ja otsuseid. Ta kontrollis nende tegevuse läbi rahade liikumist, andis nõu ja korraldusi õiguslikes küsimustes ja vaidlustes maksuhalduriga, lahendas erimeelsusi kuriteos osalejate vahel. Samuti tasus R.P. osaliselt Simetra Tööjõud OÜ nimel renditud kontoriruumi eest või korraldas selle tasumise kolmandate isikute kaudu. Need on faktilised asjaolud, mille tõendatust on kohtul võimalik süüdistuse pinnalt hinnata.

Ajaliselt on süüdistus samuti üldjoontes piiritletud. Maksukuritegu pandi süüdistuse kohaselt toime alates novembrist 2014 kuni detsembrini 2015. Süüdistusest tuleneb, et R.P. le heidetakse ette kaasaaitamist nii põhiteo toimepanemise ajal, kui ka mõnevõrra enne seda (vt süüdistuse punkti 16 teine lõik). Etteheidetava tegevuse täpne aeg ei pruugi olla igas asjas tuvastatav – see sõltub konkreetse kriminaalasja eripärast.

Ringkonnakohtu hinnangul nähtub süüdistusaktist piisava täpsusega, mida R.P. le ette heidetakse. (b)

Tunnistajate ja süüdistatava ütluste (eba)usaldusväärsus

R.P. andis ütlusi 1. augustil, 5. ja 12. septembril 2023 ning 16. jaanuaril 2024 (XXII kd, tl 130–146 ja 155–208). Kokkuvõtlikult eitas R.P. süüdistust. Ütluste kohaselt ta ei tea, mis asjaoludel sai T.R. Baltic Tööjõud OÜ juhatuse liikmeks, ent seoses selle äriühinguga ja Simetra Tööjõud OÜ-ga puudus tal igasugune mõjuvõim (sh otsuste langetamiseks). Pärast 2014. a vanglast vabanemist oli tal ärikeeld ning sel ajal hoidus ta kõikides majandusküsimustes kaasa rääkimast. T.R. teadis sellest ega oleks nõu küsimisega R.P. poole pöördunud, sest see tähendanuks maksukuriteo toimepanemist. Vangistuses tegeles R.P. ellujäämisega ega teinud T.R. ile ettepanekut asuda äriühingu juhatuse liikmeks ega teadnud sedagi, et Simetra Tööjõudu juhib T.R. . Esmakordselt kuulis ta Äripäeva artiklis paljudest äriühingutest. AS-i Turvamaailm aktsionäre ega juhatuse liikmeid ta aastatel 2013–2015 ei teadnud. Turvamaailmast sai ta teada 2015. a mais, kui teda koos perega süüdistati, et ta „imes end kuskile „Merefotole“ sisse. Mingeid töövõtulepinguid ei ole ta AS-le Turvamaailm vahendanud. Ta ei teadnud, et Baltic Tööjõud OÜ või Simetra Tööjõud OÜ oleks sõlminud mingeid lepinguid (sh tööjõurendilepinguid) AS-ga Turvamaailm. Ta teab 2015. a tekkinud tülist T.R. i ja J.K. i vahel, mis tekkis artikli pärast. 2015. a juulis ta kohtus J.K. iga. Siis sidus J.K. kohtumise Rosneft Eesti heaks tehtud tööga ja Eurocreditile loovutatud nõudega. Selle 10 miljoni suuruse nõudega, mille R.P. 2008. a detsembris allkirjastas. JK. esitas nõude, et R.P. hakkaks talle maksma ja oli huvitatud, et RKO loovutaks temale nõude Eesti Vabariigi vastu. K.T. est sai ta teada ajal, mil ilmus „Äripäeva“ artikkel, ilmselt 2015. a aprillis-mais. K.T. ega kohtus R.P. 2015. a esimest korda kohas nimega „Seiklusjutte maalt ja merelt“. JK. palus, et R.P. selgitaks K.T. ele RKO otsust, sest tahtis, et K.T. e tegeleks selle 10 miljoni suuruse lepinguga, mis läks nõude loovutamisega üle JK. ele ja sealt Eurocreditile. JK. tahtis kokku saada selleks, et R.P. aitaks neid sularaha saamisel. R.P. lubas, et saab teha kõike, mis on seadusega lubatud. R.P. jaoks oli üllatuslik, et K.T. e oli huvitatud, et seda 10 miljoni suurust nõuet makstaks tagasi sularahas. Mingit kaasabi ta ühelegi süüdistuses välja toodud äriühingule ei osutanud ega jätnud ka muljet, et tema poole võiks raamatupidamislikes küsimustes pöörduda. JK. ega on tal kokkupuuted üksnes seoses Rosneft Eesti ja RKO nõudega. Kindlasti ei ole räägitud deklaratsioonidest, samuti ei ole JK. temalt 8(80)

kunagi küsinud nõu seoses töötajatega. Kui A.K. l olid joomatuurid, võidi teda otsida taga R.P. kaudu. R.P. eitas, et oleks kunagi olnud seotud tööjõurendi teenuse organiseerimisega. Ta ei ole aidanud sõlmida töölepinguid Baltic Tööjõud OÜ ja Simetra Tööjõud OÜ töötajatega, ega olnud ühegi firmaga seoses vahendajarollis. Ta ei tunne D.V. i, A.K. et ega J.K. t. R.J. iga tegi neid tuttavaks J.K. 2016. a märtsis või aprillis. 2013–2015. a kuulus R.P. le Rosneft Eestist 50% ja RKO platvormist 100%. Need kustutati ära, lihtsalt likvideeriti. Süüdistuse perioodil ei olnud teda ühegi teise äriühingu nimel volitatud. Ta ei ole kunagi saanud isiklikult raha ning ta ei ole kunagi pakkunud J.K. ile või K.T. ele skeemi AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ tööjõumaksude tasaarvestamiseks RKO Platvormi tagastusnõudega. Seda ei tohtinud teha enne ringkonnakohtu otsust ka T.R. . Viimane ei oleks seda ka saanud teha, sest vaja läinuks üldkoosoleku otsust. Ta ei ole saanud üheltki süüdistuses nimetatud äriühingult süüdistuse perioodil tasu või laenu, ei omanud juurdepääsu nende arvelduskontodele. Talle ei ole Tavidist välja võetud raha edastatud. Kriminaaltulu ta saanud ei ole. Ühelegi maksukuriteole ei ole ta kaasa aidanud, üürimiseks ei ole raha andnud ega tööjõurendiakte koostanud. Talle ei ole edastatud kooskõlastamiseks või teadmiseks süüdistuses märgitud töötajate või renditöötajatega seotud dokumente (töölepinguid, rendilepinguid, akte). Arvelduste korraldamise kokkuleppel ei ole mingisugust kokkupuudet või seost tööjõurendiga. Nimetatud renditöötajaid ta ei tunne. Küsimust mootorsõiduki Jaguar osas kommenteeris R.P. nii, et mingil perioodil ta ei kasutanud ühtegi sõiduautot, sest ei suutnud sõita.

Ringkonnakohus nõustub üldjoontes maakohtu poolt R.P. ütlustele antud hinnanguga. Ta distantseerib end süüdistusest. Tema ütlused on eklektilised, ajas edasi ja tagasi hüppavad ning laialivalguvad. Vastused on tihti umbmäärased ja sisaldavad asjassepuutumatuid fakte, tehes nendest arusaamise keerukaks. Kolleegiumi hinnangul ei ole süüdistatava ütlused usaldusväärsed. Need on vastuolus muude kriminaalasjas kogutud tõenditega – peamiselt jälitustoimingu protokollidega, aga ka K.T. e ütlustega ning vähemal määral muude dokumentaalsete tõenditega.

Ringkonnakohtu arvates ei saa pidada usaldusväärseks ka J.K. i (kohtueelses menetluses antud ja kohtus avaldatud) ütluseid (XXI kd, tl 228–234), milles ta eitab süüteo toimepanemist. J.K. i ütlused selle kohta, et temaga seotud äriühingud ostsid tööjõurenditeenuseid, on ümber lükatud teiste tõenditega. Samuti on tõenditega ümber lükatud J.K. i väited, mille kohaselt teadis tema T.R. ilt, et renditöötajad on vormistatud tööle Simetra Tööjõud OÜ-sse ning et probleemidest sai ta teada alles siis, kui töötajad maksuametist tulnud kirjadega tema poole pöördusid. Tõenditega ümberlükatuks saab lugeda ka J.K. i väite, mille kohaselt ei teadnud tema, kellega renditöötajad puhkusegraafikuid ja töölt puudumisi kooskõlastavad ning kes leiab nendele asenduse seoses puhkuste ja haigestumistega. J.K. ei mäletanud, kas tal olid ärilised suhted A.K. iga. Ometi näitavad kogutud tõendid, et ülekandeid tööjõurendi eest tasuti J.K. i korraldusel just A.K. iga seotud äriühingutele. Ta kinnitas, et tutvus nii A.K. i kui T.R. iga R.P. kaudu. Küll aga eitas J.K. äriliste seoste olemasolu R.P. ga. Selline eitamine on kummastav, kuivõrd R.P. ütluste järgi oli nende kokkusaamise eesmärk J.K. i rahaline nõue. Samuti on eelkõige jälitustoimingu käigus kogutud teabe ja K.T. e ütlustega ümber lükatud J.K. i väide, et ta ei ole saanud seoses ettevõtlusega ega eraviisiliselt raha. Ringkonnakohus leiab, et Delta Security OÜ ja AS-i Turvamaailm poolelt juhtis J.K. K.T. e ja R.J. i tegevust ja suhtles nende turvaettevõtete faktilise juhina ka otse R.P. ja T.R. iga.

T.R. ei mäletanud ütluste andmisel enamasti R.P. t puudutavaid asjaolusid. Näiteks küsimusele, kas T.R. on andnud R.P. le sularaha, mis on pärinenud Alke Finantsist, vastas ta pärast mälu värskendamiseks kohtueelses menetluses antud ütluste lugemist, et „tookord ma nii vastasin. Ilmselt see nii oli, aga praegu ei meenunud“. Tänu mälu värskendamisele tuli talle meelde seegi, et ta andis J.K. ile R.P. palvel sularaha. Samuti distantseeris T.R. R.P. teemadest, mis puudutasid finantsnõu saamist temalt ning kinnitas, et renditööjõu äri oli tema enda äri ning ta ei näinud vajadust mingit nõu teistelt küsida. Ka ei mäletanud T.R. , et R.P. näitas initsiatiivi 9(80)

suhelda K.T. ega tööjõurendi teemadel, ent pärast mälu värskendamist siiski möönis, et ei välista R.P. viibimist K.T. ega kohtumiste juures. R.P. initsiatiivi osas pidi ta möönma, et „siin tõesti selline lause kirjas“.

Seega nõustub ringkonnakohus T.R. i ütluste osas maakohtuga, et need on läbimõeldult sisutud. Enamasti ei mäletanud ta prokurörile vastates asjaolusid, kuigi puhuti möönis pärast mälu värskendamist küsimuse puutumust R.P. ga (näiteks, et ta on R.P. palvel andnud J.K. ile raha Rosneft Eesti võlgade katteks). T.R. i ütlusi iseloomustavad ebalevus ja vähene mäletamine (nt kas ta küsis R.P. lt nõu maksualastes küsimustes, pidas temaga Valgas ärialaseid kohtumisi ja tööjõurendialaseid arutelusid, käis koos Tallinnas ärikohtumistel või kas tal tekkisid rahadega seoses O. ja S.V. ga erimeelsused). Arvestades tema ütluste vastuolulistust ja valikulikkust, tuleb neid pidada ebausaldusväärseks.

K.T. e ütlused on kolleegium hinnangul usaldusväärsed. K.T. e selgitas enda kokkupuudet mh AS-ga Turvamaailm, J.K. iga ja T.R. iga. K.T. e andis ütluseid ka tööjõurenditeenuse osutamise asjaolude kohta. Muu hulgas kommenteeris ta 13. augusti 2015. a käsunduslepingut ja selgitas, et aitas seda välja mõelda. Seejuures selgitas ta selle eesmärki – maksukohustuse võtab üks ettevõte, aga töötajate registreerimise kohustuse teine ettevõte (14. juuni 2022. a istungi protokoll, lk 22). Kohus ei nõustu kaitsjatega, et K.T. e rääkis istungil vaid kuulduseid – tõendid osutavad, et tal oli süüdistuse sisuks olevas tööjõurenditeenuses oluline roll. (II) (a)Turvamaailma ja Delta Security juht – J.K.

Ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud, et AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ tegevust juhtis J.K. , kuigi juhatuse liikmeteks olid vastavalt K.T. e ja R.J. . Hiljemalt alates 2014. a novembrist tegi nimetatud äriühingutes olulisi juhtimisotsuseid just J.K. .

AS-i Turvamaailm asutamisest, s.o alates 6. septembrist 2010, oli selle juhatuse liige K.R. . Alates 10. novembrist 2014 täitis juhatuse liikme kohustusi K.T. e. Viimane oli süüdistuses kirjeldatud perioodil (2014. a november – 2015. a detsember) AS-i Turvamaailm juhatuse ainus liige. Äriühingu põhitegevusalaks oli turvatöö. Äriühingu aktsionäriks oli OÜ Turva Holding. Aktsiaseltsi nõukogu üks liikmetest oli J.K. alates 22. oktoobrist 2014 (IV kd, tl 21–24). AS-i Turvamaailm aadress oli alates 24. novembrist 2014 Kadaka tee 86 a, Tallinn. AS Turvamaailm oli registreeritud käibemaksukohustuslasena 3. veebruarist 2011 – 14. aprillini 2016 (IV kd, tl 25).

Delta Security OÜ äriregistri andmed kinnitavad, et äriühing asutati 13. septembril 2010. Selle juhatuse liige oli 13. septembrist 2010 – 22. septembrini 2016 R.J. , kes oli süüdistuses kirjeldatud perioodil Delta Security OÜ ainus juhatuse liige. Äriühingu põhitegevusalaks oli turvatöö. Väljatrükk äriregistri teabesüsteemist tõendab, et ettevõtte oli käibemaksukohustuslane perioodil 18. märtsist 2011 – 20. aprillini 2016. Selle osanikuks oli Soomes registreeritud äriühing KRK Group OY. 5. veebruari 2013. a ainuosaniku otsusest nähtub, et KRK Group OY esindajatena tegutsevad K.R. juhatuse liikmena ja J.K. , kui osaühingu ainuosanik, kellele kuulub osa nimiväärtusega 40 000 EEK, mis moodustab 100% osakapitalist (IV kd, tl 3).

Seega oli J.K. äriregistri kohaselt AS-i Turvamaailm nõukogu liige. Seotud oli ta ka Delta Security OÜ-ga. R.J. i ütluste kohaselt oli tema jaoks KRK Group esindaja J.K. , kellega ta kooskõlastas majandustegevusse puutuvaid otsuseid (XXI kd, tl 125 pöördel).

Kuigi J.K. ei olnud Delta Security OÜ ja AS Turvamaailm juhatuse liige, võttis ta vastu juhatuse pädevusse kuuluvaid otsuseid ja täitis äriühingute juhtimis- ja järelevalveülesandeid. Ka alates

10(80)

korraldusel. J.K. i tegutsemist AS-s Turvamaailm ja Delta Security OÜ-s tegevjuhina kinnitavad nii ülekuulatud tunnistajad kui uuritud dokumentaalsed tõendid.

Delta Security OÜ juhatuse liige R.J. selgitas kohtus (XXI kd, tl 125–127), et ta tegi J.K. i ettepanekul viimasega koos turvateenusega tegeleva ettevõtte. Juriidiline aadress oli tunnistaja endine elukoht Mustamäel, tegelikult asus äriühing aadressil Kadaka tee 86. Tunnistaja teab äriühingut AS Turvamaailm, mis oli ka J.K. iga seotud, ent teised selle töötajad talle ei meenu. Turvamaailm tegeles turvateenustega ja teiste tegevustega. R.J. ile tuli tuttav ette K.T. e nimi, kes oli vist Turvamaailma kontaktisik või esindaja. Tunnistaja arvates võis sel ajal olla Turvamaailma juhatuse liige J.K. . Delta Security raamatupidaja oli K.K. . R.J. oli Delta Securitys turvajuht, teisi turvajuhte ta ei mäleta. Prokuröri küsimusele, millised majandustegevust puuduvaid otsuseid võttis vastu J.K. , tõi tunnistaja näitena lepingud, mis tehti uue objekti alguses, ja ehitusfirma poolt tasutava teenusega seotud rendiga lepinguga. Samuti kooskõlastas J.K. numbreid. Arvete esitamine toimus tavaliselt raamatupidaja kaudu, klientidega seotud lepingud allkirjastas R.J. . Ostuarved saadeti firma meilile, kust R.J. edastas need raamatupidamisse. Nende maksmise pidi kinnitama tunnistaja, kes küsis tihti tasumise järjekorra kohta JK. e [K. ] käest, kes samuti maksis omanikuna arveid. Teenuseid ei osutatud ainult enda töötajatega, vaid kasutati ka renditööjõudu. Renditöötajatele ütles, kuhu objektile minna, mõnikord R.J. , mõnikord brigadirid.

Asjaolust, et Delta Security OÜ ja AS Turvamaailm olid tegelikult seotud, rääkis kohtuistungil V.Š. (XXI kd, tl 131 pöördel, 132), kes töötas mõlemas äriühingus. Delta Security ja Turvamaailm asusid 2014. a lõpus ja 2015. a samal korrusel kõrvuti ruumides ning olid seotud sama valdkonna (turvamise) kaudu. Turvamaailmas oli kõige tähtsam juht J.K. . Delta Security juhilt R.J. ilt sai tunnistaja teavet, kuhu objektile on vaja osutada turvateenust. Objekte andsidki talle R.J. ja K.T. e. Ennast nimetab tunnistaja valvurite brigadiriks, kes sai tellimuse ning töötajate nimekirja alusel suunas neid objektile. Tema suunas objektidele ka Delta Securityle ja Turvamaailmale renditud tööjõudu. Seoses tööjõurendiga ei suhelnud V.Š. J.K. iga tihti, sest viimasel olid abilised.

Tunnistaja R.R. ütluste kohaselt (XXI kd, tl 157 ja pöördel, tl 160) töötas ta Turvamaailmas turvajuhina. Ta ei tea, kes oli Turvamaailma juhatuse liige, talle tundub, et K.T. e, ent faktiliselt allus Turvamaailm O.K. ja J.K. ile. Delta Security oli Turvamaailma koostööpartner, kellega tihtilugu objekte jagati. Tunnistajale tundus, et K.T. e allus J.K. ile. Tunnistaja on veendunud, et majanduslikku tegevust puudutavaid otsuseid võttis vastu J.K. , kes R.R. arusaamise kohaselt pidas majandusarvestust ja tegeles rahalise poolega. J.K. soovitas tunnistajale tehnika paigaldust ja valikut, andis soovitusi turvatöötajate suhtes. Otsuse, milline töötaja kuhu objektile läheb, tegi R.R. , ent oli erandeid, mil selleks andsid korralduse J.K. või K.T. e. Tunnistaja vastas kaitsjale, et ei tea, kes oli Turvamaailma omanik, ent K.T. allus JK. ele [K. ].

Tunnistaja M.V. e, kes töötas umbes kolm aastat (2013–2016) AS-s Turvamaailm assistendina, andis ütlusi 2. augustil 2022 (XXI kd, tl 151 pöördel – 152). Tunnistaja teadis, et J.K. on tegevjuht, juhatuse liikme nimi talle ei meenunud. Tunnistaja vahetuks juhiks oli J.K. . Juhi abiks oli O.K. . Samal ajal töötas M.V. e ka Delta Securitys assistendina. Ta vormistas töö- ja turvateenuselepinguid mehitatud tehnilisele järelevalvele. Algandmed sai ta Turvamaailmas J.K. ilt, Delta Securityst R.J. ilt. Igapäevaseid majandusotsuseid tegi Turvamaailmas J.K. , Delta Securitys R.J. . Raamatupidamist tegi mõlemale äriühingule sama raamatupidaja. Rendiettevõtete esindajad käisid vahest kontoris, ent nimesid ja firmasid ei oska tunnistaja kokku viia. T.R. it on tunnistaja näinud kontoris mitu korda, kui see käis J.K. i juures. Tunnistaja võis T.R. ile kirjutada, kui JK. seda soovis, ent tööalaselt igapäevaselt tunnistaja T.R. iga ei kirjutanud. Suhtlus võis puudutada renditöötajaid („äkki lepingute vormistamine ja lõpetamine“). Tunnistaja tegeles renditöötajate lepingute vormistamisega – osad tulid Turvamaailma, osad Delta 11(80)

Securitysse. Tunnistaja mäletamist mööda vormistas ta lepinguid ka Simetra Tööjõule. Ülesanded andis talle J.K. . 2015. a kevadel, kui suur hulk inimesi vormistati töötajateks ja sügisel lepingud lõpetati, siis ka need lepingud tegi ja registreeris Töötukassas tunnistaja. Mingil hetkel liikus suurem hulk töötajaid neile ja siis mingil ajal tagasi. Selleks sai ta ülesande J.K. ilt.

Asjaolu, et M.V. e saatis e-kirja aadressile [email protected] (mida kasutas T.R. ), tõendab

Tunnistaja L.V. i ütluste kohaselt (XXI kd, tl 79 pöördel – 81) töötas ta Delta Security OÜ-s. Ta rääkis, et samades ruumides tegutses ka AS Turvamaailm. Sellega olid seotud J.K. , K.T. e ja tunnistaja raamatupidamiskolleeg K.K. . Kontoriruumid olid samad. Tunnistaja ülemus oli peamiselt R.J. , vähesel määral J.K. . Delta Securitys oli J.K. mõnevõrra tegevjuhi rollis – ta teadis palju ehitusobjektidel olevaid juhte ja need objektid hakkasid kliendiks. J.K. tegutses ka AS-s Turvamaailm ja täitis tunnistaja arvates samu ülesandeid. Tunnistaja teadmisel võttis Delta Security igapäevast majandustegevust puudutavaid otsuseid vastu R.J. , Turvamaailmas K.T. e.

Tunnistaja K.K. i ütluste kohaselt (XXI kd, tl 81 pöördel – 83) oli Turvamaailma juhiks J.K. , kedagi teist ta äriühingu juhtimisega ei seostanud. Kontor asus Kadaka tee 83, olid ka Tartu ja Narva kontorid, kus asus nende raamatupidamine. Tallinna kontoris asus lisaks Turvamaailmale Delta Security, tunnistaja tegi mõlemale äriühingule raamatupidamist. Delta Security juht oli R.J. . Tunnistaja arvab, et turvajuhi ülesandeid täitis Delta Securitys J.K. . Tunnistaja arvates ei allunud J.K. siiski R.J. ile, vaid pigem tehti koostööd, küsiti nõu ja arutati asju koos. O.K. tegi mõlemas firmas kontoritööd, st haldas dokumente. Turvamaailmas võttis majandustegevust puudutavaid otsuseid vastu J.K. . Oma töökorraldused sai tunnistaja J.K. ilt. Delta Security puhul sai tunnistaja tööülesanded R.J. ilt, vahel võis midagi öelda JK. . Turvamaailma nimel sõlmis lepinguid J.K. . Tunnistaja tegi pangaülekandeid, milleks tal olid ligipääsud. Deltas tegi R.J. kindlasti, Turvamaailmas JK. ja O.K. . Pangaülekannete tegemiseks pidi tunnistaja küsima luba J.K. ilt Turvamaailmas, Delta Securitys R.J. ilt. Tunnistaja esitas ka maksudeklaratsioone, sh tööjõumaksude deklaratsioone raamatupidamisprogrammi kaudu. Programmis olid müügi- ja ostuarved. Need sisestas tunnistaja. Arved sai ta J.K. ilt ja R.J. ilt, kes arved kinnitasid. Sama kehtis ka käibedeklaratsioonis kajastatud andmete osas. Tunnistaja teab, et Rendifond tegeles tööjõurendiga, ent ei tea selle asukohta. Rendifondiga seotud isikuks oli J.K. . Tunnistaja teab Eurocredit OÜ-d seoses tööjõurendiga ning seostas seda J.K. iga.

Tunnistaja K.T. e andis ütluseid (XXI kd, tl 102 jj), et ta töötas Turvamaailmas aastatel 2012–2015 erinevates ettevõtetes: Turvamaailm Tartu, Fennec LIS ́s OÜ-s ja AS-s Turvamaailm. 2014. a kutsuti K.T. e Tallinnasse Turvamaailma manageerima operatiivsetes tegevustes ja hiljem oli ta juhatuse liige. Tallinnasse kutsus teda J.K. , kes võttis ta tööle. Äriühingut juhtis tunnistaja koos J.K. iga, kes osales juhtimistegevuses, võttis vastu otsuseid ja andis tunnistajale korraldusi. J.K. oli seotud ka kõikide tunnistaja poolt eelnimetatud äriühingutega. Need tegelesid renditööjõuga, ehitusobjektide valveks renditööjõu objektidele paigaldamisega, mehitatud turvameeste valvegraafikute haldamisega, tehnilise valvega, patrullidega, soojakute rendiga, ürituste valvetega, videovalvete paigaldamisega, administratsiooni teenustega, koristusteenustega, haldusteenustega. Juriidilises mõttes ei olnud äriühingud seotud, ent neid juhtis J.K. tsentraalselt. Kõik need äriühingud olid üks ettevõte, üks meeskond, keda esindasid erinevad esindajad. O.K. oli seotud kõikide äriühingutega. Ta valvas raha (kontrollis väljamakseid, arveldamisi, töötajate, tööriiete ja inventari mahaarvestamisi ja kontrollis, kuhu raha läheb). Tunnistaja ülesandeks oli igasugune operatiivtegevus, n-ö ettevõtte tegevuse elushoidmine. Samal ajal kui kõikide muude – nt maksuameti vaidluste, erinevate juriidiliste uute institutsioonide loomise ja väljamõtlemisega seotud otsused võttis vastu JK. . Mida aeg edasi, seda rohkem arutas K.T. e küll kaasa, ent otsuseid ta vastu ei võtnud. Pikaajalisi otsuseid võttis vastu J.K. , kes oli tunnistaja teadmisel ka 12(80)

juriidiline omanik. Turvamaailma pangakontodele oli juurdepääs ka J.K. il, kes tegi pangaülekandeid. Turvamaailma pangakaardid olid tunnistaja ja JK. e [K. ] käes. Maksudeklaratsioone esitas raamatupidaja K.K. .

Tunnistaja K.T. e rääkis, et Delta Security tegeles turvateenustega ja oli samuti J.K. i ettevõte. Sellega olid seotud veel A.K. e ja R.J. . J.K. i roll Delta Securitys oli ettevõtte juhtimine omaniku tasandil – halbade otsuste eest karistamine ja töö tegemise jälgimine vastavalt lepingule töötegijatelt. J.K. võttis Delta Securitys kindlasti vastu juhtimise otsuseid. R.J. il oli algselt täidesaatev, hiljem esinduslik roll. Kui R.J. võeti tööle Fennec LIS-i, siis tegeles ta rohkem seal ülesannete täitmisega ja Delta Securitys oli rohkem juhatuse liige, allkirjastaja ja esindaja, et kontaktisik klientide jaoks oleks sama isik, kuigi tegelikult olid tema tegevused juba teises ettevõttes. See võis nii olla 2015. a. Kui tunnistaja Tallinnasse läks, siis tegeles R.J. rohkem Delta Secrity töötajate ja turvajuhtide juhtimisega. Delta Securitys oli R.J. juhatuse liige, kes esindas ettevõtet läbirääkimistel, oli kontaktisik ja täielik esindaja. Ta oli ka turvajuht ja tegeles nii turvajuhtide kui töötajate manageerimisega. Ta allus antud juhtnööridele ja raamistikule, mille raames oli tal õigus iseseisvalt otsuseid vastu võtta. JK. avalikult ei figureerinud. Tunnistaja eeldab, et pikemaajalisi strateegilisi otsuseid võtsid vastu J.K. ja A.K. e. Tunnistaja teada oli A.K. el õigus kaasa rääkida Delta Securityt puudutavates otsustes, ülejäänud otsused tegi J.K. üksi.

Koostöö kohta Delta Securityga rääkis K.T. e, et seda ettevõtete gruppi tuleb võtta kui ühte tervikut, kus omavahel kõik sissetulevad lepingud jaotatakse ära vastavalt sellele, mis teatakse olevat kliendi hinnasoov. See kõik toimib ühtse struktuurina, kõik töötajad töötavad kõikide objektide vahel. Vormistatakse ettevõtete vahel ümber, kuidas vaja on. Inimesed, kes objektidel olid, allusid kõik läbi turvajuhtide tunnistajale. Tema sai juhatuse liikmetelt info, kus on objekt, mis kellast mis kellani graafik on, saadeti talle leping tutvumiseks, kas seal on mingeid lisakohustusi võetud, mis korraldused on vaja anda turvajuhtidele ja mis värvi valvesoojak peab sinna minema, ehk siis millise ettevõtte valvesoojak peab sinna minema. See oli nagu tervik ja seal olid erinevad juhtfiguuri täitvad isikud. Kui prokurör küsis tunnistajalt, kuidas kõik käis ettevõtete kaupa, vastas tunnistaja, et J.K. i ettevõtete gruppi kuulusid AS Turvamaailm, Fennec LIS ́s OÜ, Delta Security OÜ, Medoniks Grupp OÜ, Turvamaailm Tartu OÜ, Turvamaailm Pärnu OÜ, Turvamaailm Narva OÜ ja hilisemalt ka mingisugused rendiettevõtted, mille nimesid ei mäleta. Kohtu küsimusele, millist rolli siis K.T. e Turvamaailmas täitis, kas tankisti oma – vastas K.T. e: „Esialgu ei, hiljem ja“.

J.K. i kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (XXI kd, lk 228–234) nähtub järgimine. J.K. on seotud äriühingutega AS Turvamaailm, Delta Security OÜ, Fennec LIS ́s OÜ ja Medoniks alates nende loomisest. J.K. i ütlustel on ta nendes äriühingutes turvajuht. Need ettevõtted (v.a Fennec) rendivad tööjõudu. Oma tööülesannetena nimetab J.K. turvaobjektide juhtimist, kureerimist (inimeste töölepanemist, töögraafikute tegemist ja vastuvõtmist kuu lõpus), kontrolli töötajate ja tehnilise valvesüsteemi üle ning objektijuhtidega läbirääkimisi turvaalal. Turvamaailma ja Delta Securityt esindab tema ja juhatus. J.K. leiab aktiivse müügiga kliente, viimaseid otsivad ka Turvamaailma ja Delta Security juhatuse liikmed. Klientidega suhtleb J.K. ja juhatuse liikmed. Lepinguid sõlmivad juhatuse liikmed, ent neid on volituse alusel sõlminud ka J.K. . Arved allkirjastab isik vastavalt sellele, kes selle saab. Lepinguid allkirjastavad juhatuse liikmed. Rendi tööjõuteenuseid osutavaid ettevõtteid J.K. ei mäletanud, ent neid esindas T.R. . Läbirääkimistel osales tema ja juhatuse liikmed. Arve aktsepteerib juhatuse liige. J.K. sai maksta arveid ja teha ülekandeid, samuti oli selline õigus juhatuse liikmel. Aadressil Kadaka tee 86a olid mõlema raamatupidamise dokumendid. Raamatupidaja on K.K. . Enamasti edastatakse dokumendid raamatupidajale meili teel või paberkandjal – enamasti juhatuse liikme või J.K. i poolt.

13(80)

Kogutud tõenditest nähtub, et AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ asusid Tallinnas Kadaka tee 86A büroohoones ning seal asus J.K. i töökoht. 16. veebruaril 2015 toimunud läbiotsimise käigus selgus, et J.K. il oli ruumides eraldi kabinet (VII kd, tl 79–80). Sama kinnitas ka tunnistaja A.K. e (XXI kd, tl 167 pöördel). Juhatuse liige K.T. e aga jagas kabinetti raamatupidajatega.

J.K. peeti kahtlustatavana kinni 16. veebruaril 2016. Tema juurest leiti tema enda ja K.R. e nimele väljastatud Turvamaailma pangakaardid (VII kd, tl 72–74). See näitab, et tal oli ligipääs Turvamaailma kontole ja võimalus teha tehinguid. Lisaks oli J.K. il koos K.T. e ja K.K. iga ligipääs Turvamaailma internetipangale Nordea pangas (XVII kd, tl 94), Swedbankis (XVII kd, tl 128) ja SEB pangas (VXII kd, tl 148). Turvamaailma pangakonto logi näitab, et J.K. i kasutajatunnusega logiti 2014. a oktoobri lõpust kuni 22. maini 2015 internetipanka peaaegu igapäevaselt, tavapäraselt mitu korda päevas (XVII kd, tl 128–146). J.K. i kasutajatunnusega logiti Swedbanki internetipanka sisse sagedamini kui teiste kasutajatunnusega isikute poolt.

Ringkonnakohtu hinnangul näitavad kogutud tõendid, et J.K. tegutses äriühingute AS Turvamaailm ja Delta Security tegevjuhina. Mitme tunnistaja ütlustest koorub, et tegelikult oligi tegemist ühe ettevõtete grupiga, mida tegelikult juhtis J.K. . Näiteks kinnitas tunnistaja K.T. e, et juriidilises mõttes ei olnud äriühingud seotud, ent neid juhtis J.K. tsentraalselt. Kõik need äriühingud olid justkui üks ettevõte, üks meeskond, keda esindasid erinevad esindajad. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et J.K. teostas mõlema äriühingu üle igapäevast kontrolli ja osales selle tegevuse planeerimisel. Ta sõlmis kokkuleppeid ja tegeles rahalise poolega. Samuti tegeles ta tehniliste küsimustega ja andis soovitusi turvatöötajate suhtes. Märkimisväärne on seegi, et kolm aastat Delta Security OÜ ja AS Turvamaailm assistendina töötanud M.V. ele isegi ei meenunud juhatuse liikme nimi, samas kui ta pidas J.K. i äriühingu tegevjuhiks, kellele tunnistaja allus ka ise. Seega osales J.K. aktiivselt äriühingu igapäevases tegevuses ja andis selle töötajatele korraldusi. Tunnistaja M.V. e allus töö- ja turvateenuselepingute vormistamisel J.K. ile, kellelt sai ka algandmed.

Tunnistaja M.V. e, kes vormistas nii Turvamaailma kui ka Delta Security ning renditöötajate lepinguid rääkis, et lepingute sõlmimisega seotud ülesanded sai ta J.K. ilt (XXI kd, tl 152 pöördel). J.K. tegi AS-i Turvamaailm igapäevaseid majandusotsuseid. Tunnistajate ütlustest selguvalt oli J.K. il tuttavaid – ta teadis paljusid ehitusobjektidel olevaid juhte ja need objektid hakkasid äriühingute klientideks. Samuti nähtub nii tunnistajate ütlustest kui vaatlusprotokollist, et J.K. tegeles pangaülekannete tegemisega ja nende tegemiseks loa andmisega. J.K. edastas ka raamatupidajatele müügi- ja ostuarved ning kinnitas need. Sama kehtis ka käibedeklaratsiooni sisestatavate andmete kohta. Niisamuti seostavad tunnistajad renditööjõu soovitamist J.K. iga ning pidasid teda renditööjõu küsimustes pädevaks isikuks. Näiteks andis M.V. e ütlusi, et renditöötajaid renditi rohkem kui ühelt äriühingult ning TÖR-i said lisada andmeid need, kellel oli selleks juurdepääs. Tunnistaja väitel „JK. lisas neid ja minul ja raamatupidajal olid erinevad toimingute juurdepääsud“. See kinnitab süüdistuse versiooni, et J.K. tegi otsuseid personali- ja raamatupidamise küsimustes.

Ehkki Delta Security OÜ juhtimisega seostasid tunnistajad ka R.J. it, nähtub viimase (nagu ka teiste tunnistajate) ütlustest, et sellegi äriühingu tegeliku juhtimisega seotud ülesandeid kandis märkimisväärses osas J.K. . Ka tunnistaja K.T. e kinnitusel võttis J.K. Delta Securitys vastu juhtimisalaseid otsuseid ja kuigi R.J. il oli algselt täidesaatev roll, asendus see hiljem esindusliku rolliga. Tunnistaja väitel ei figureerinud J.K. Delta Securitys avalikult. AS-s Turvamaailm täitis K.T. e üksnes näilist osa. J.K. täitis AS-s Turvamaailm ja Delta Security OÜ-s ülesandeid, mis tavapäraselt kuuluvad juhi ülesannete hulka. K.T. e ja R.J. aga tegutsesid J.K. i korraldusel või vastavalt ühistele teootsustele. K.T. e ja R.J. täitsid juhatuse liikmena peamiselt esindamise ülesandeid (nt äriühingu nimel erinevate lepingute sõlmimine ja äriühingu esindamine suhtluses

14(80)

kolmandate isikutega, sh maksuhalduriga). Juhised ja korraldused äriühingu jooksva tegevuse korraldamiseks tulid J.K. ilt. (b)

Tööjõurendiga seotud muud äriühingud

Baltic Tööjõud OÜ on äriregistris registreeritud 12. detsembril 2013. Osanik ja juhatuse liige oli O.V. . Alates 16. detsembrist 2013 on ainuosanik ja alates 18. detsembrist 2013 ainus juhatuse liige T.R. . Äriühing ei ole käibemaksukohustuslane (IV kd, tl 63–65). Äriühingu põhitegevusala on finantsteenuste osutamine. Asutamisel oli äriühingu aadress Tallinn Pärnu mnt 141-39, alates

Simetra Tööjõud OÜ on äriregistris registreeritud 27. jaanuaril 2014. Alates 20. oktoobrist 2014 on osanik T.R. . Alates 29. oktoobrist 2014 on ta juhatuse ainus liige. Äriühingu tegevusaadress on Metsa tn 21, Valga. Äriühingu põhitegevusala on mootorsõidukite hooldus ja remont. Käibemaksukohustuslasena oli äriühing registreeritud perioodil 1. veebruarist – 19. novembrini 2014 (IV kd, tl 58–60).

Alke Service OÜ-s oli alates 22. detsembrist 2014 kuni 28. oktoobrini 2015 osanik A.K. . 28. oktoobrist 2015 kuni 13. jaanuarini 2016 oli osanik T.R. . Juhatuse liige oli 30. detsembrist 2014 kuni 19. veebruarini 2015 A.K. ja 19. veebruarist 2015 kuni 13. jaanuarini 2016 T.R. . Äriühingu põhitegevusala oli reklaami vahendamine. Perioodil, mil juhatuse liige oli A.K. , oli äriühingu aadress Pikk tn 84-25, Tartu. T.R. i juhatuse liikmeks oleku ajal oli aadress Metsa tn 21, Valga. Käibemaksukohustuslasena oli Alke Service OÜ registreeritud perioodil 31. jaanuarist 2014 kuni

Velum Service OÜ osanik alates 13. juunist 2014 kuni 28. oktoobrini 2015 oli A.K. . 28. oktoobrist 2015 kuni 13. jaanaurini 2016 oli ainus osanik T.R. . Juhatuse liige oli perioodil 19. juunist 2014 kuni 19. veebruarini 2015 A.K. ja perioodil 19. veebruarist 2015 kuni 13. jaanuarini 2016 T.R. . Äriühingu aadress oli esialgu Pikk tn 84-25, Tartu linn. Ajal, mil juhatuse liige oli T.R. , oli aadress Metsa tn 21, Valga. Äriühingu tegevusala oli kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus kuni 15. detsembrini 2015. 28. oktoobril 2015 sõlmiti ühinemisleping teiste äriühingutega. Alates 15. detsembrist 2015 oli äriühingu põhitegevusala ajutise tööjõu rent. Käibemaksukohustuslasena oli Velum Service OÜ registreeritud perioodil 6. septembrist 2013 kuni 8. detsembrini 2014 (VI kd, tl 82–86).

Gration Service OÜ-s oli alates 26. märtsist 2015 osanik A.K. . Ajavahemikul 30. märtsist kuni

Alke Finants OÜ registreeriti äriregistris 23. veebruaril 2015. Selle osanik ja juhatuse liige oli A.K. . Äriühingu aadress oli Pikk tn 84-25, Tartu. Põhitegevusala oli finantsnõustamine. Äriühing ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena (VI kd, tl 107–109).

Vipmatex OÜ nimel tegutses alates 1. novembrist 2015 T.R. temale välja antud volikirja alusel (VI kd, tl 73).

Baltic Tööjõud OÜ poolt sõlmiti tööjõurendi lepinguid novembris 2014. Simetra Tööjõud OÜ-ga sõlmiti tööjõurendilepinguid alates detsembrist 2014. Nende äriühingute TSD-l deklareeriti väljamaksed, mis töötajatele tehti.

Alke Service OÜ, Velum Service OÜ ja Gration Service OÜ olid käibemaksukohustuslased. Nad esitasid arveid AS-le Turvamaailm ja Delta Security OÜ-le, mis võimaldas viimastel kajastada arvetel toodud käibemaksu sisendkäibemaksuna. 15(80)

Alke Finants OÜ kontole tehti alates märtsist 2015 kandeid väidetava tööjõurenditeenuse eest. (c)Töötajad ja tööjõurendi näilikkus

Süüdistuse kohaselt kasutas J.K. kokkuleppel R.P. ga näilikku tööjõurendi teenust, et vähendada AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ maksu- ja kinnipidamiskohustust ning viia äriühingust raha maksuvabalt välja. Seda aitasid korraldada T.R. , A.K. , O.V. ja S.V. . Näilik tööjõurendi teenus seisnes selles, et osa AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ töötajatest (valvurid erinevatel ehitusobjektidel) olid J.K. i korraldusel vormistatud kokkuleppel R.P. ja T.R. iga hoopis Baltic Tööjõud OÜ ja Simetra Tööjõud OÜ töötajateks ning AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ kasutasid neid iga kuu esitatava arve alusel kui renditööjõudu. Tegelikkuses AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ ei rentinud tööjõudu, vaid näiliku tööjõurendiga välditi tööjõumaksude tasumist ja deklareeriti alusetult sisendkäibemaksu. Tööjõurenditehingud, millega AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ väidetavalt rentisid endale töötajaid, oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 ja MKS § 83 lg 4 järgi näilik tehing. Ringkonnakohus nõustub süüdistusega.

Et tegemist ei olnud tegelikult renditööjõuga, nähtub kolleegiumi hinnangul ilmekalt asjaolust, et töötajate leidmisega tegelesid AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ ise. Tallinnas aadressil Kadaka tee 86A tegutsesid mitmed turva- ja valveteenust osutavad äriühingud (osaühingud Delta Security OÜ, Fennec LIS ́s ja Medoniks Grupp ning AS Turvamaailm). Töötajaid (valvureid) otsiti töökuulutustes eesti- kui venekeelsetes ajalehtedes „Õhtuleht“ ja „Linnaleht“ (XVIII kd, tl 5–18). Vaatlusprotokollis vaadeldi perioodil august – oktoober 2015 avaldatud kuulutusi. Kuulutustes kasutati kontaktidena turvajuhtide V.Š. i ja R.R. telefoninumbreid (XVIII kd, tl 5, XXI kd, tl 158 pöördel).

Tunnistaja R.R. rääkis istungil, et ta töötas Turvamaailmas turvajuhina. Tema otsene ülemus oli K.T. e. Öövalvurite all peeti silmas nii rendi- kui turvatöötajaid. Ta tegeles ka renditöötajate töölepingutega. Tunnistaja sõlmis lepingu Simetra Tööjõud OÜ-ga 18. septembril 2015. Tunnistaja võttis Simetra Tööjõud rendilepingutele töötajate käest allkirja. Lepingud sai ta K.T. elt ja andis talle ka tagasi. Pärast seda, kui töökuulutuse peale tema numbril helistati, tema kontrollis töötajat. Kui sobis, vormistati ta tööle Turvamaailmasse või kui sobis renditöötajaks, siis andis K.T. ele nime ja isikukoodi ja K.T. e saatis need kuhugi edasi. Vist saatis ise ka Simetrale (XXI kd, tl 158).

Tunnistaja K.T. e ütluste (XXI kd, tl 103 pöördel ja 105) kohaselt otsisid töötajaid turvajuhid, kes kasutasid selleks kuulutusi, tööjõuportaale ja muid avalikke võimalusi. Renditöötajate leidmine toimus sarnaselt. Viimased ei olnud ettevõttepõhised, vaid neil olid regioonid. Igas regioonis tegutses iga ettevõte ja objektid olid kõikides ettevõtetes – see tähendas, et tema töötajad töötasid kõikides, sh rendiettevõtetes. Tunnistaja K.T. e kinnitusel suurenesid vahepeal tema kohustused seoses probleemidega renditööjõu partneriga ja ta tegeles ka selle osaga.

R.J. rääkis (XXI kd, tl 127), et Delta Security OÜ-le leiti töötajaid isiklike tutvuste ja ajalehekuulutuste kaudu. Kuulutati, et vajatakse valvetöötajaid ehitusobjektile.

Töötajate brigadirina töötanud V.Š. in selgitas (XXI kd, tl 132–133), et töötas Turvamaailmas ja Delta Securitys. Renditöötajad tegid sama tööd, s.o valvasid. Töötamise ajal oli tal sõlmitud tööleping – nende firmade nimed muutusid 2014. a lõpust kuni 2015. a lõpuni igal aastal. Turvamaailmaga olid sõlmitud lepingud nendel, kellel oli turvatöötaja tunnistus. Need kel seda ei olnud, vormistati Simetrasse ja teistesse tööjõurendifirmadesse. Talle anti pakk lepinguid, ta võttis töötajatelt allkirjad ja andis tagasi juhtkonnale. Tunnistaja teadis rääkida, et AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ-sse tulid renditöötajad lehte pandud kuulutuste peale. Samamoodi sõlmiti lepingud ka Baltic Tööjõud OÜ-ga – anti pakk lepinguid ja töötajad kirjutasid alla. T.R. oli seotud kõigi tööjõurenditeenuse äriühingutega. Firma nimed muutusid, aga T.R. 16(80)

juhatuse liikmena oli alati (tl 133). Ka tema sõlmis lepingu Simetra Tööjõud OÜ-ga, sest ta polnud tol hetkel turvatöötaja. Erinevate lepingute sõlmimisel ei muutunud töös midagi. Tema ei tea, miks tema töötasu deklareeris 2015. a Simetra, vahepeal Turvamaailm ja aasta lõpus deklareeris jälle Simetra. Ümbervormistamise kohta pandi ta fakti ette.

Delta Security ja Turvamaailma assistent M.V. e (XXI kd, tl 153) registreeris renditöötajad. Tunnistaja sai tööle vormistamist vajavate inimeste kontaktid ja andmed JK. elt [K. ].

Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad eeltoodud isikulised ja dokumentaalsed tõendid, et tööjõurendis kasutatavaid töötajaid otsisid AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ töötajad ise. Seda tehti tööjõukuulutusi avaldades ja isiklikke kontakte kasutades. Töötajate otsimise ja nende sobivuse hindamisega tegelesid äriühingute turvajuhid ja K.T. e. Töölepingute sõlmimisel ei puutunud paljud inimesed renditööjõudu pakkuvate äriühingutega kokku, millele viitavad turvajuhtide ütlused, et nemad vahendasid lepingutele allkirjade kogumist töötajate ja kontori vahel. K.T. e vastas prokuröri küsimusele, kuidas teadsid töötajad tööjõurendi ettevõtte/partneri poole pöörduda, et „nemad ei pöördunud. Meie vahendasime kõik vajalikud dokumendid neile“ (XXI kd, tl 105 pöördel).

Seda, et K.T. e ja turvajuhid otsisid ise töötajaid, keda hiljem hakati justkui renditöötajatena kasutama ning et Turvamaailmas teostati ka vajalikud taustakontrollid ja hinnati isiku sobivust, kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid. J.K. i tööarvutist leitud e-kirjavahetusest K.T. e ja Madise-nimelise isiku [tõenäoliselt on tegu Lõuna-Eesti turvajuhiga] vahel selgub järgmine. Madis kirjutab 20. veebruaril 2015 K.T. ele uue valvuri – M.V. i leidmisest, tuues tema isikuandmed ja töökoha, lisades koopiatena kooli tunnistuse, juhiloa ja täidetud isikuandmete kaardi. 22. veebruari 2015 vastuses palub K.T. e tõendada M.V. i eesti keele oskust, lisaks vajab ta ID-kaardi või passi koopiat ja lubab saata isikuandmed kontrolli. Selle kirja edastas K.T. e assistent M.V. ele juhisega saata inimese info karistusregistri kontrolli (VII kd, tl 134). Simetra Tööjõud TSD-lt deklareeritakse 2015. a märtsis M.V. i töötasu (V kd, tl 10).

Kui tavapäraselt sõlmib töösuhted renditöötajatega neid rentiv ettevõte eesmärgiga lähetada renditöötaja ajutiselt töötama mujale ettevõtte heaks, siis käesoleval juhul ei puutunud renditöötaja töölepingu sõlmimisel reeglina tööjõurendifirma esindajaga kokku. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt liikusid lepingud Turvamaailma ja Delta Security kontorist töötajani turvajuhtide kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab see asjaolu väita, et tegemist oli näilise tööjõurendiga.

Turvajuht V.Š. il oli leping tööjõurendifirmaga, mille ta sõlmis kontoris. Tunnistajale anti kaasa pakk lepinguid, ta võttis nendele allkirjad ja tagastas juhtkonnale, s.o andis sekretärile. Ta ei tea, kes kirjutas lepingutele alla tööandja poolt. Samamoodi käis lepingute sõlmimine Baltic Tööjõuga – anti pakk lepinguid ja töötajad kirjutasid nendele alla. Tunnistaja tegi turvatöötaja ja brigadiri tööd, s.o sama tööd, mida ta tegi töötades Turvamaailma ja Delta Security jaoks („See oli kõik seotud“). Tunnistajale näidatud töölepingut kommenteerides kinnitas V.Š. in, et see on talle tuttav. Simetra Tööjõud OÜ oli rendifirma, kust tulid mittekvalifitseeritud töötajad. Töölepingu sõlmimine renditööjõufirmaga käis nii – tunnistajale anti paberid, ta allkirjastas need ja andis selle tagasi sekretärile. Muutusid firmade nimed, ent tööjõurendi teenusega seotud äriühingute puhul oli alati juhatuse liikmena märgitud T.R. . Vaatamata erinevate lepingute sõlmimisele ei muutunud tunnistaja töös midagi (XXI kd, tl 132–133).

Tunnistaja R.R. aitas ka töölepingute sõlmimisega („Saadeti mulle tööleping, mina võtsin allkirja ja saatsin tagasi“). R.R. rääkis renditöötajate osas, et läbi tema vormistati teinekord töölepinguid. Talle saadeti tööleping, ta võttis sellele allkirja ja saatis tagasi. Tunnistaja ei tea, kust tulid renditöötajate töölepingud, ent turvatöötajate omad anti raamatupidamisest, üldjuhul oli andjaks K.T. e. Tunnistaja selgitas, et ka Simetra Tööjõud OÜ lepingud käisid tema käest läbi – kui oli sobilik töötaja, võttis tema allkirja lepingule. Need lepingud sai ta K.T. elt ja tagastas talle. 17(80)

Töötajate värbamise protsess pärast seda, kui sobiv kandidaat oli tunnistajale helistanud, käis nii, et turvatöötaja vormistati tööle läbi K.T. e Turvamaailma. Kui ei olnud turvatöötaja, ent sobis renditöötajaks, siis alguses saatis tunnistaja nime ja isikukoodi K.T. ele ning see edastas need kuskile. Tunnistaja roll renditöötajate puhul oli pigem kontrollida, kas inimesed sobivad neile, s.o palju oli alkoholiprobleemide ja kuritegeliku tausta ning füüsilise puudega inimesi. Tunnistajale tundus tuttav äriühingu Baltic Tööjõud nimi „vist olid ka sealt mingi aeg“. Tunnistaja ei ajanud Simetra Tööjõus asju – need ajas K.T. e (XXI kd, tl 158–159).

Tunnistaja M.V. e tegeles renditöötajate lepingute vormistamisega: osad tulid Turvamaailma, osad Delta Securitysse. Tunnistaja mäletamist mööda vormistas ta lepinguid ka Simetra Tööjõule. Ülesanded andis talle J.K. . 2015. a kevadel, kui suur hulk lepinguid vormistati töötajateks ja sügisel lõpetati, siis ka need lepingud tegi ja registreeris töötukassas tunnistaja. Selleks sai ta ülesande J.K. ilt. Tunnistaja on koostanud ka nõuete loovutamise lepinguid, mille sai Turvamaailmas J.K. ilt ja Delta Securitys R.J. ilt. Tööjõurendiga seoses meenub talle A.K. (XXI kd, tl 152 pöördel – tl 153)

Ka K.T. e kasutuses oleva arvuti koopiafailist leiti fail „Palgatabel 1“, milles tabel „nimekiri“. Tabelisse on märgitud andmed töölepingu numbrite, töösuhte algus- ja mõnel juhul lõpukuupäevade, inimese nime, isikukoodi, aadressi, telefoninumbri, pangakonto ja isikut tõendava dokumendi numbri kohta, samuti kas arvestada tuleb tulumaksuvaba miinimumi (V kd, lisa 5.8 CD plaadil, fail pealkirjaga „nimekiri“). Töölepingu kuupäevad, lepingu numbrid ja inimeste nimed näitavad, et tegemist on Simetra Tööjõud OÜ-ga töölepingud sõlminud isikutega. Need töölepingud leiti Tallinnas Mustamäe tee 18 kontorist (ehk Simetra OÜ kontorist) ja Metsa 21, Valga (ehk T.R. i töökohast) ning paljud neist on kohtule esitatud (XIII kd, tl 1–251, XIV kd, tl 1–250, XV kd, tl 1-131).

Eeltoodu näitab, et K.T. e kogus detailsed isikuandmed väidetavalt renditud töötajate kohta ise ja edastas need T.R. ile või tema raamatupidajale töölepingu koostamiseks või koostas töölepingu renditöötajaga ise. Asjaolu, et nn renditöötaja ei pöördunud enda tööandja (Simetra Tööjõud) poole, vaid K.T. e poole ka sellistes küsimustes, nagu kuhu kanda töötasu, näitab tegeliku kontakti puudumist rendifirma ja selle väidetava töötaja vahel. Näiteks leiti K.T. e märkmikust A.S. ja (Suurväli) käsikirjaline avaldus „Simetra Tööjõud OÜ juhatajale“, mis tõendab, et töötaja ei pöördunud enda tööandja poole, vaid suhtles väidetavate kasutajaettevõtjate esindajaga. Selles avalduses palus A.S. i kanda alates augustikuust enda töötasu kontole SEB pangas (VI kd, tl 38).

Lisaks esitas prokuratuur maakohtus O.V. laoruumist leitud väljaprinditud e-kirjad (2014. a detsembrist 2015. a maini). Need e-kirjad on saadetud adressaadi [email protected], (mida kasutas O.K. , kelle nimi on mõnes kirjavahetuses välja toodud) ja T.R. i vahel ([email protected]). O.K. andis T.R. ile teada, millise töötajaga soovib töölepingu sõlmimist. Ta edastas ka vajalikud andmed (isikukood, aadress, telefoninumber ja pangakontonumber). O.K. andis T.R. ile korraldusi, millised töötajad mis ajast registreerida, inimeste netopalgad, milliseid hüvitisi maksta ja kinnipidamisi teha, kellega ja mis alusel (nt töödistsipliini rikkumine, surm) tuleb leping lõpetada ja lõpparve suurus. Väljaprinditud kirjadele on tehtud erinevaid käsikirjalisi märkmeid (XII kd, tl 17–18 ja 34–39). Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega Rewilo Raamatupidamine OÜ kontoriruumis O.V. lauaarvutist kopeeritud failide kohta näitab, et sealgi olid O.K. i poolt T.R. ile aadressil [email protected] saadetud ekirjad (X kd, tl 207–216). E-kirjades nimetatud isikud (näiteks O.H. , V.T. , T.K. , R.V. , S.S. , V.L. , H.A. , S.B. ) on töötajad, kelle töötasu väljamaksed on deklareeritud Simetra TSD-del (V kd, tl 7, 12–14 ja 16). See kinnitab, et tegelikkuses leidsid AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ väidetavaid renditöötajaid ise ja määrasid ise ka nende palga. Samuti andsid kasutajaettevõtjad tööjõurendipakkujale korraldusi toimingute tegemiseks. Seega olid nad ka teadlikud, et kasutavad tööjõurendi teenust pettuse eesmärgil. 18(80)

Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et nimetatud kirjad kinnitavad, et otsused, mida teeb töötajate suhtes tööandja (sh töölepingu sõlmimine ja lõpetamine), võtsid renditud töötajate suhtes vastu Turvamaailm ja Delta Security. Kui aga töötajat enam ei vajatud, lõpetati temaga tööleping, mitte ei suunatud mõne teise äriühingu juurde ega jäetud järgmise ülesande saamiseni ootele. Just nii oleks aga loogiline toimida juhul, kui tegemist oleks tõesti renditööjõuga.

Tähelepanuväärne on seegi, et kohtus üle kuulatud tunnistajad, kes väidetavalt olid tööl A.R. i ja A.K. i juhitud äriühingutes ning keda renditi välja Delta Securityle ja Turvamaailmale, ei teadnud, et nende tööandja oli Simetra Tööjõud ja selle esindaja nimi (T.R. ) oli enamusele tundmatu.

„ärme nüüd palun sellest U.U. Inimesed, kes neid pabereid koostavad, tihtipeale teevad selliseid näpukaid, nende jaoks on suupärasem U.U. “ (XXVI kd, tl 18 ja pöördel). 2. detsembri 2015. a kõnes A.K. ele räägib K.T. e probleemidest R.M. ga ning et temaga on tööleping lõpetatud. Kuid U.Uga on vaja uut lepingut, vahet pole, mis kuupäevast (XXVI kd, tl 8 ja pöördel). Et mõlema puhul on tegemist renditöötajatega, näitab asjaolu, et 2015. a septembrist kuni detsembrini on neile väljamakseid deklareerinud Simetra Tööjõud (V kd, tl 13 ja 15).

on ajutised ja iga perioodi kohta peab K.T. e tegema U.U. le töölepingu alguse ja töölepingu lõpetamise ja et on tehtud ka tähtajatut lepingut ja lepingu lõpetamist poolte kokkuleppel, mingit vallandamist pole olnud. K.T. e selgitab U.U. le, et tähtis on see, et ettevõttel on kehtiv registrikood, ettevõte eksisteerib, ja seal on töötajad. U.U. seletab, et perearst ei võta registrikoodi vastu ja nüüd kui ta helistas Valga firmale – autoettevõttele, neil on sadu kõnesid sinna tulnud, aga keegi ei tea sellest midagi. Selle peale vastab K.T. e, et ühe aadressi peale võib olla registreeritud kümneid ettevõtteid (XXVI kd, tl 24 pöördel ja 25). Oma järgmise päeva kõnes helistas U.U. taas K.T. ele ja kurtis, et ei tea, kas Simetra Tööjõud on olemas või mitte, aga tema sealt kedagi kätte ei saanud ning andmeid Haigekassale nad esitanud ei ole. K.T. e lubab vaadata, mida saab teha (XXVI kd, tl 26).

21(80)

täiendama), annab ta toru üle O.V. le, kes kuulnud sama juttu, kinnitab maksuameti töötajale, et need saavad tehtud (XXVI kd, tl 139 pöördel).

ja lubab talle kohe helistada, täpsustades üle „tähendab, et küsimus on käsunduslepinguga“. J.K. kinnitab, et maksuameti registris on nii kirjas ja et inimestel tekivad igasugu probleemid ema ja isapalgaga ning et „kõik lükkavad mul ajusid sellega, see on tülikas“. R.P. lubab helistada T.R. le ja et T.R. saab oma raamatupidajatega selle korda teha kohe (XXVII kd, tl 2). R.P. helistas samal päeval kell 12.43 T.R. ile, rääkis et talle helistas JK. ja selgitas, et probleem puudutab käsunduslepinguid ning et inimesed ei saa ema- ja isatoetusi kätte. R.P. uurib T.R. ilt, kas viimane teab sellest midagi. T.R. räägib, et on O.V. riga [V. ] sellest rääkinud ning et edaspidi paneb O.V. r inimesi töölepingu alusel tööle, et vahepeal „kui me koostööd ei teinud“, muudeti mingid inimesed käsunduslepingu peale. R.P. pärimise peale, et mis siis käsunduslepinguga töötajates saab, lubab T.R. helistada O.V. rile, et see raamatupidajatel laseks ära muuta. R.P. soovitab Kristale helistada, et ta teeks „täna ära“, sest ta sai JK. est aru, et inimestel on toetuste taga asi (XXVI kd, tl 175 pöördel). Kell 14.05 helistabki T.R. O.Õ. ale, et rääkida töötajate lepingute ümbertegemisest. O.Õ. teatab, et O.V. r [V. ] oli talle kindlalt öelnud, et tema ei hakka neljandat korda mingeid vanasid lepinguid ümber tegema. „Aga nüüd uued lepingud on läinud töölepinguga“ (XXVI kd, tl 176 pöördel).

23(80)

Töötajate tööaja arvestus

Delta Securitys R.J. ilt. Tunnistaja esitas ka maksudeklaratsioone, sh tööjõumaksude deklaratsioone raamatupidamisprogrammi kaudu. Programmis olid müügi- ja ostuarved. Need sisestas tunnistaja. Arved sai ta J.K. ilt ja R.J. ilt, kes arved kinnitasid. Sama kehtis ka käibedeklaratsioonis kajastatud andmete osas. Tunnistajale tulid algandmed ja ta ise arvutas mingite tundide järgi tööd välja, sinna peale palgad ja sisestas need maksuametisse.

töötajatele maksmiseks uuesti raha leidma. Maksmata jäänud töötasud vormistati nõuete loovutamisena. See tuleneb järgmistest tõenditest.

27(80)

28(80)

kokkuleppele“ (XXVI kd, tl 57 pöördel – 59). Kuigi esialgset kohtumist K.T. e, T.R. i ja R.P. vahel ei toimunud, leppis T.R. K.T. ega kokku uue kohtumise 2015. a juuli alguses. R.P. küsimuse peale, mis kell on Karliga kokkusaamine, vastab T.R. , et pidi veel täpsemalt üle helistama. T.R. i ja K.T. e telefonikõnes lepitaksegi kokku aeg ja koht „Seiklusjutte maalt ja merelt“, millest T.R. teavitab R.P. t (XXVI kd, tl 67 pöördel – 68). Varjatud jälgimise protokollist nähtub, et 2. juulil 2015 kell 14.40–16.07 toimus kokkulepitud kohas kohtumine, kus osalesid R.P. , K.T. e ja T.R. (XXVII kd, tl 179). Kohtumisel räägitust andis T.R. järgmisel päeval tehtud kõnes teada ka A.K. ile. Ta räägib, et kohtumine läks „täitsa hästi, et Karl kuulas meid ära ilusti ja ütles, et ta mõtleb natuke nende asjade peale ja annab meile esmaspäeval teada.“ Lepitakse kokku teha esmaspäeval koosolek Valgas (XXVI kd, tl 68 pöördel).

Mustamäe tee 18 büroohoones rendileandjalt OÜ Axioma rentida T.R. ja keegi Andrei-nimeline mees. Renditud ruumis töötas põhiliselt üks naisterahvas, keda O.K. d ei tea. T.R. it ta rohkem ei näinud ja suhtles vaid Andreiga (XII kd, tl 64–67). Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis tunnistaja Andrei-nimelises mehes ära A.K. e (XII kd, tl 73–75). Äriruumi üürilepingust nähtub, et see üüriti 12. augustil 2015 Axioma OÜ poolt Simetra Tööjõud OÜ-le, keda esindas T.R. (XII kd, tl 68–71). A.K. e oli 1. märtsist 2014 kuni 2016. a deklareeritud Delta Security töötajana. K.T. e teadis, et n-ö teisel perioodil koostati kuskil Mustamäe kontoris lepinguid. Tema ise seal ei käinud ega tundnud huvi. Tema lihtsalt pakkus välja, kuidas see võiks käia (XII kd, tl 106)

meie renditöötajatel oleks „võimalus sõrmega näidata, et käisin seal, see mees võttis mind tööle. Sest see oli see puudujääk, mida Maksuamet meile ette heitis“ (XXI kd, tl 106). Ka tunnistaja J.K. ütluste kohaselt ei teadnud tema enne Turvamaailma ja Delta Securityt, ent lepinguid sõlmima tulnud inimesed omavahel rääkisid seal, et „enne olime Turvamaailm, nüüd oleme Simetra Tööjõud“ (XXI kd, tl 90). Ringkonnakohus nõustub eeltoodu valguses prokuratuuriga selles, et Mustamäe kontor üüriti ja sinna pandi A.K. e juhendamisel tööle J.K. üksnes Turvamaailmale ja Delta Securityle väljarenditavate töötajatega lepingute sõlmimiseks, sest ühelegi teise tööjõurendi lõpptarbijaga ei ole selles kontoris lepinguid sõlmitud.

märtsist 2016 R.P. (IV kd, tl 69). Viiteid tööjõurendi valdkonnas tegutsemisele äriregistris ei ole. Käibemaksukohustuslasena on Rendifond registreeritud perioodil 21. novembrist 2012 kuni 27. jaanuarini 2016 (IV kd, tl 71).

paluti allkirjastada korduvalt ka valgeid paberilehti. Ta tegi koos Andreiga Rendifondile pangakonto, ent juurdepääsu tal sellele ei olnud, kõik dokumendid võeti temalt ära. Kellelegi ta volitusi ei väljastanud „Aga neil oli minu ID-kaart, et allkirjad anda“. Rendifondile ostis ta sülearvuti Andrei palvel. Prokuröri näidatud lepingul Turvamaailma ja Rendifondi vahel on küll tema allkiri, ent selle sisust ta aru ei saa (XXI kd, tl 135–136).

2015, V kd, tl 59). Sel perioodil on Rendifond deklareerinud müüki igakuiselt vaid J.K. iga seotud äriühingutele (Turvamaailm, Delta Security, Gration Service, Medonix Grupp, Turvamaailm Narva) ja paaril kuul väikses mahus veel ühele äriühingule (V kd, tl 60–63). Kui võrrelda Rendifondi KMD-de koondväljavõtet perioodil 2015. a augustist oktoobrini Gration Service nimel samal perioodi KMD-del märgitud müügitehingutega (V kd, tl 66–68), siis Gration Service arvetel märgitud käibemaks moodustas sel perioodil kogu Rendifondi sisendkäibemaksu. Seegi toetab järeldust, et Rendifondi kaasamise eesmärk oli J.K. i jaoks riskide hajutamine, kes võrreldes 2015. a esimese poolega ei soovinud enam kanda raha otse T.R. i (ja A.K. i) juhitud äriühingutesse.

(III)

(a) Töölepingute ja tööjõu rendilepingute vormistamine

35(80)

36(80)

kas on nõue või ei ole, kas peaks tööjõumakse maksma sel perioodil. Seetõttu nende juriidilised kehad vahetusid kogu aeg (XXI kd, tl 111).

ga. Simetra Tööjõud sõlmis tööandjana 2. jaanuaril 2015 rendilepingu Alke Service OÜ-ga. Alke Service sõlmis rendilepingu AS-ga Turvamaailm ja Delta Security OÜ-ga. Teenuseosutajad vahetusid sel ajal ja ka pärast koostöö jätkumist 2015. a vastavalt sellele, kuidas neil võeti ära käibemaksukohustuslase number. Käibemaksukohustuslase kaasamine tehinguahelasse oli oluline, sest võimaldas lisada arvetele käibemaksu. Lisatud ja tasutud käibemaksu said kasutajaettevõtted neid arveid oma käibemaksuarvestuses kajastades arvestada sisendkäibemaksu hulka, vähendades seeläbi alusetult tasumisele kuuluvat käibemaksu.

pärast aga olid nad ise väidetavalt tööandjad, kes pakkusid järgmisele kasutajaettevõtjale tööjõurenditeenust. Tööjõurendiskeemis osalejad ei täitnud ka ise lepinguid (nt ei otsinud asendustöötajat mitte rendileandja, vaid kasutajaettevõtja), millest järeldub, et lepingute sõlmimisega üksnes sooviti jätta muljet tööjõurendi osutamisest. Koostöö jätkumisel 2015. a lisandus rendiahelasse töötajate edasi rentijana veel kasutajaettevõte Rendifond. Lisandus uue tööandjana Gration Service, kelle kohustused võttis hiljem üle Vipmatex. (b) Töötasu maksmine

ülekande alus ja selgitus (näiteks K.A. , Simetra Tööjõud OÜ. Käsunduslepingu alusel. Periood: 2015 september, X kd, tl 179). 4. detsembri 2015 kõnes J.K. ile ütles K.T. e, et O.K. andis talle kontoväljavõtted ja küsis, kas viib need ära Deltasse? Samal päeval kõnes T.R. ile küsis K.T. e temalt, kas ta tahab jätta kontoväljavõtte endale või Deltasse. T.R. arvab, et Deltasse (XXVI kd, tl 12 pöördel ja 13).

40(80)

tähendavad, et kui talle anti sularaha, siis võttis K.T. e selle kohta allkirja märkmikusse (XXI kd, tl 159 pöördel).

41(80)

kohal olla. Lisaks arutatakse veel isiklikku kohtumist Tallinnas ning T.R. lubab ses osas R.P. ga läbi rääkida (XXVI kd, tl 98). S.V. ga kohtumiste kokkuleppimine toimus T.R. i vahendusel veel

44(80)

pangakontot nr EE852200221052792129. Panga poolt edastatud turvakaamera piltidelt on sularaha sissemaksjana äratuntav T.R. .

tal on üks arve jäänud kahe silma vahele ja et saab selle ära maksta. T.R. rääkis, et esmaspäeva hommikuks on mingid täiendavad „kolm, kolm pool tuhat“, mille ta saab ära tasuda ja et „rendi klientidelt peaks teisipäeval, kolmapäeval ka laekuma mingeid asju juurde“. Lisaks palub T.R. R.P. lt vabandust, et ta on „selle tööjõurendi osas jäänud võlgu“ (XXVI kd, tl 191 pöördel).

protokollist nähtuvalt helistas kell 16.45 T.R. ile R.P. , kes küsis, kas „JK. maksis sulle midagi“. T.R. vastas, et „mingisugused asjad siin laekusid jah“, et ta ise jõudis just Tavidisse ning RKO kassasse laekub ka ilmselt paar tuhat. R.P. küsimuse peale, kas T.R. saab ka A.K. t aidata ning endale ka midagi, ütleb T.R. „jaa, ikka“ (XXVI kd, tl 206 pöördel). Tavid AS andmetest nähtub, et 30. detsembril 2015 kell 16.48 tehti Alke Finants kontolt ülekanne 17 862,30 eurot, millest T.R. võttis 10 minutit hiljem Aia 5 Tallinn asuvast esindusest sularahas välja 17 800 eurot (XII kd, tl 73). Sellele sularaha väljavõtmisele eelnesid veel 30. detsembril 2015 Rendifondi kanded Alke Finantsi arvelduskontole Vipmatexi arvete nr 515002 (osaline) ja 515001 (lõplik) eest summas 17 915,1 eurot (XVI kd, tl 70, lisa 2 CD plaadil, failist kõik kontod koos)

Rosneft Eesti OÜ, mida esindab R.P. , Eurocredit OÜ (esindaja K.R. ) ja Alke Finants (esindaja A.K. ) vahel, millega Rosneftil on Alke vastu nõue 10 000 000 eurot ja Eurocreditil nõue Rosnefti vastu 9 000 000 USA dollarit. Kokku lepitakse, et Alke tasub Rosnefti ees Eurocreditile viimase poolt osutatud arvelduskontole või sularahas. Eurocreditile tasutud summa ulatuses väheneb Alke kohustus Rosnefti ees. Alke poolt Eurocreditile tasutud summa ulatuses väheneb Rosnefti kohustus Eurocrediti ees (X kd, tl 167).

konkreetsetele isikutele nimeliselt tehtud korraldustele ka jälitustoimingu käigus selgunu. Nimelt helistas A.K. 2. novembri 2015 T.R. ile ning ütles, et kalendris vist ei ole midagi, mida tuleb tänase päeva jooksul teha. T.R. aga vastab, et ei ole kalendrit vaadanud (XXVI kd, tl 161 pöördel). (f) Vahekokkuvõte

osutamine jäi pooleli, kuna töötajatele raha kontole ei jõudnud ja JK. oli rahast ilma. Tüli algas siis, kui ühel hetkel tööjõurendi firmalt ei läinud enam maksed välja. See siis tähendas seda lisandunud maksukoormust, millega „meie ei olnud arvestanud või olime lootnud pääseda seoses sellest koostöölepingust“ (XXI kd, tl 111 pöördel).

probleemid. Nad on üleval ma ei tea kui palju. Kas kahe kuuga lahendati probleemid ära? T.R. möönab, et probleem ei ole veel lahendatud ja et ta ei tea, millest R.P. K.T. ega rääkis, aga on tendents selles suunas, et probleem saab lahendatud. R.P. räägib, et küsimus ongi selles, mis selleks vaja on ja et kas „me tegeleme siis tollega ja võtame noh mingud muud asjad, aga põhimõtteliselt enam nii edasi ei lähe, et iga kuu tulevad arved ja ma ei tea mis asjad veel on. Et et me teeme aint arveid“ (tl 75 pöördel). „Inimesed peavad aru saama seda, et alati ei tule hoiatust ee, viimast hoiatust ja siis on päris viimane hoiatus ja peale viimase hoiatuse viimane hoiatus. Ükskord käib laks ära. Ja JK. e puhul andis see väga hea efekti. Vant enam ei plõksi“ (XXVI kd, tl 78 pöördel). Kolleegiumi hinnangul nähtub sellest kõnest, et R.P. l on kohtumiste organiseerimise ja nende toimumise osas oluline osa. Muu hulgas peab R.P. oluliseks, et „süsteemiga“ hakatakse uuesti peale, millest kolleegium järeldab, et räägitakse väidetavast tööjõurenditeenuse pakkumisest. R.P. osutab ka J.K. ile ja sellele, et ilma nendeta on tal raske. See näitab, et R.P. oli toimunust (eelnevast skeemist ja 2015. a keskel toimunud seisakust) teadlik. Samuti tuleneb kõnest, et just R.P. on see, kes K.T. ega rääkis ja läbirääkimisi pidas.

järgmine nädal veel ühe korra näeme eks“), siis lubab T.R. sellest R.P. ga rääkida ja arvab, et mõelda võiks siin kindlasti (XXVI kd, tl 161). Siit ilmneb, et ka R.P. l oli ses osas oluline sõnaõigus.

selgitas probleemi olemust. R.P. katkestab kõne, sest O.V. r helistab. Kell 16.56 helistab R.P. T.R. ile tagasi ja ütleb, et asi saadi korda, ent leiab ka, et see on „rohkem nagu siukse kiusu ajamine“ ning et asjad lahenevad siis, kui „ma nagu asjasse sekkun“ (XXVI kd, tl 143 ja pöördel). Ühtlasi nähtub sellest, et R.P. poole pöördusid kõik osapooled ning tema arvamusega arvestati. Samuti nähtub, et R.P. sai ka ise aru, et tema roll on oluline.

sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 320 000 eurot või enam.

55(80)

(b)

Jätkuvus

maksusummad. Kolleegium ei ole tuvastanud kohustuste varjamist süüdistusest suuremas ulatuses (ja see väljuks ka süüdistuse piiridest). Esimene tegu kokku 335 822,05 eurot. 1) Esimene tegu AS Turvamaailm kokku 233 715,00 eurot.  Sotsiaalmaks 108 646,52 eurot (nov 2014: 22 856,88 eurot; dets 2014: 24 017,96 eurot, jaan 2015: 22 699,03 eurot, veebr 2015: 3 165,83 eurot, märts 2015: 33 511,91 eurot ja apr 2015: 2 394,91 eurot);  Tulumaks 53 880,93 eurot (nov 2014: 11 582,18 eurot, dets 2014: 12 288,69 eurot, jaan 2015: 10 778,60 eurot, veebr 2015: 1 386,95 eurot, märts 2015: 16 550,66 eurot ja apr 2015: 1 293,85 eurot);  Sisendkäibemaks 65 408,60 eurot (nov 2014: 15 550,20 eurot, dets 2014: 18 800,80 eurot, jaan 2015: 12 251,60 eurot, veebr 2015: 9 800,00 eurot, märts 2015: 9 006,00 eurot);  Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 5 778,95 eurot. 2) Esimene tegu Delta Security OÜ kokku 102 107,05 eurot.  Sotsiaalmaks 23 524,72 eurot (nov 2014: 6199,53 eurot, dets 2014: 5414,10 eurot, jaan 2015: 5087,73 eurot, märts 2015: 6823,36 eurot);  Tulumaks 12 231,01 eurot (nov 2014: 3364,58 eurot, dets 2014: 2779,07 eurot, jaan 2015: 2506,15 eurot, märts 2015: 3581,21 eurot);  Sisendkäibemaks 35 812,30 eurot (nov 2014: 7 911,20 eurot, dets 2014: 8 900,40 eurot, jaanuar 2015: 6 400,60 eurot, veeb 2015: 6 150,00 eurot, märts 2015: 6 450,10 eurot).  Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 30 539,02 eurot. Teine tegu kokku 369 887,62 eurot. 1) Teine tegu AS Turvamaailm kokku 218 893,27 eurot.  Sotsiaalmaks 64 859,00 eurot (okt 2015: 26 035,96 eurot; nov 2015: 23 115,08 eurot, dets 2015: 15 707,96);  Tulumaks 34 577,45 eurot (okt 2015: 14 156,40 eurot, nov 2015: 12 326,37 eurot, dets 8 094,68 eurot);  Sisendkäibemaks 78 089,77 eurot (aug 2015: 13 768,64 eurot, sept 2015: 15 238,95 eurot, okt 2015: 16 367,55 eurot, nov 2015: 16 447,14 eurot ja dets 2015: 16 267,49 eurot);  Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 41 367,05 eurot.1 2) Teine tegu Delta Security OÜ kokku 150 994,35 eurot.  Sotsiaalmaks 24 581,87 eurot (okt 2015: 13 004,64 eurot, nov 2015: 8 131,48 eurot, dets 2015: 3 445,75 eurot).  Tulumaks 13 216,38 eurot (okt 2015: 7 286,97 eurot, nov 2015: 4 255,29 eurot, dets 2015: 1 674,12 eurot);

Süüdistuses heidetakse ette tulumaksu deklareerimata jätmist detsembris 2015. Kolleegiumil ei ole võimalik jagada seda aasta peale, sest see väljuks süüdistuse piiridest.

58(80)

 Sisendkäibemaks 39 349,9 eurot (aug 2015: 10 996,7 eurot, sept 2015: 10 413,6 eurot, okt 2015: 8268,1 eurot, nov 2015: 5966,2 eurot, dets 2015: 3705,3 eurot);  Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 73 846,20 eurot.2

Samas.

59(80)

mõista ega karistada, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuseni on möödunud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud viie aasta võrra pikem tähtaeg. R.P. le etteheidetud kuritegu oli lõpule viidud 20. jaanuaril 2016, mil esitati viimane deklaratsioon valeandmetega. Seega möödus 10 aastat viimase kuriteo lõpuleviimisest jaanuaris 2026 ja teod on aegunud.

189–192), V.Y., V.K..

lõpetati 10. augustil 2015 IX kd, tl 188), V.V., A.M. (tööleping sõlmiti 20. mail 2015 ja alla on kirjutatud ka selle lõpetamisele, ent väljad on täitmata IX kd, tl 193–197), V.L., T.Y., V.G, V.P., T.M. (XII kd, tl 21, 31–32, 49–50, 73, tl 101–102, 107–108, VI kd, tl 195–203, tl 127–129, V kd, tl 193–199, 200–203).

(11,73 eurot) ja kogumispension (5,85 eurot). Prokuratuur on välja arvutanud tulumaksu ja sotsiaalmaksu kogusummad, et näidata kuriteo koosseisuelemendi täidetust. Tulumaksu ja sotsiaalmaksu summa leidmisel on arvestatud ka teiste töötasu maksustamist mõjutavate komponentidega. J.J. on 2014. a novembris deklareeritud Baltic Tööjõud TSD lisadel 1 ja 2. Teda Delta Security OÜ oma TSD-l ei deklareerinud (IV kd, 145–153). Sama võib öelda ka teiste Delta Security OÜ töötajate puhul, keda nimetati süüdistusakti p-s 16.4.

Prokuratuuri esitatud maksuarvestuses oli töötasude liitmisel saadud kokku netopalgaks 636 eurot (432 eurot + 204 eurot). Seda summat arvestades on koostatud maksuarvestus, mille kohaselt pidanuks M.G. i brutotöötasu olema 768,80 eurot.

63(80)

AS-i Turvamaailm tööjõumaksud

tehinguid. Velum Service OÜ novembri kandeid (lisa alapunkt 4.8.1) uurides selgub, et äriühingu pangakontolt on tehtud väljamakseid AS-i Turvamaailm töötajatele. Teiste hulgas on väljamaksed tehtud 25. novembril 2014 Y.A. ile (319 eurot) ja L.I. le (393 eurot). Kõikide nende väljamaksete selgituseks on märgitud „töötasu vastavalt lepingule“. Kuna töötajatel on õigus eeldada, et tööandja on käitunud õiguspäraselt ning neile tehtud väljamaksetelt on riiklikud maksud ja maksed kinni peetud ja tasutud, siis loeti töötajatele Velum Service OÜ, Alke Service OÜ, Alke Finants OÜ ning Eurocredit OÜ poolt tehtud väljamaksed netotöötasuks ja sellisena kajastuvad need ka prokuratuuri esitatud maksuarvestuses (süüdistusakti lisa 16.4). Näites toodud töötajate maksustamisel arvesse võetud andmetest nähtub, et Y.A. i ja L.I. tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot, kogumispension 0% ja töötaja töötuskindlustus 2%. Maksuarvestuses on lahti kirjutatud tulumaksu ja sotsiaalmaksu arvestamise valemid. Selliselt on ringkonnakohtu hinnangul kontrollitav nii antud töötajate kui ka kõikide teiste maksuarvestuses toodud töötajate maksusummade kujunemine.

välja kokku 10-le AS Turvamaailm töötajale kogusummas 5 683,42 eurot. Alke Finants OÜ arvelduskontolt (8. jaanuari 2016. a vaatlusprotokolli lisa 3, alap 4.8.7) tehti ülekandeid töötajatele, keda kasutati näilise tööjõurendilepingu alusel. Näiteks tehti D.S. Alke Finants kontolt ülekanne summas 1371,33 eurot. See summa on maksuarvestuses tema netotöötasu. D. Semjonovi ja teiste AS Turvamaailma töötajate töötasud oleks pidanud deklareerima AS Turvamaailm, ent ei teinud seda.

Turvamaailm või Delta Security OÜ-le endale, siis on arvete esitamine väidetavalt tööjõurendipakkujalt nende eest näilik. Sellele osutab ka asjaolu, et soojakute rendi arve esitati just selle äriühingu poolt, mida kasutati parasjagu arvete esitamiseks. Soojakute rendisumma oli sama (nt Velum Service OÜ 28. novembri 2014. a arve VII kd, tl 22 ja Alke Service OÜ 31. jaanuari 2015. a. arve VII kd, tl 27). Sarnaselt prokuröriga peab ringkonnakohus ebatõenäoliseks, et kaks erinevat äriühingut rendiksid teenust samadel tingimustel. Muid dokumente (nt rendilepinguid, omandit tõendavaid dokumente) kohtule esitatud ei ole.

Service OÜ 28. novembri 2014. a kuupäevaga arve nr 214099 on esitatud kauba eest „Hooldus ja abitööd“ ja arve nr 214098 on esitatud kauba eest „Soojakute rent“ (VII kd, tl 15 ja 14). Väljatrükk AS Turvamaailma maksukohustuslase registrist „Teller“ (edaspidi Teller) näitab, et kokku on sel kuul deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 118 164,72 eurot ja käibemaks 23 632,94 eurot. Sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata on 20 671,88 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 2961,06 eurot (IV kd, tl 154). Kuna sisendkäibemaksu on deklareeritud näilike teenuste eest esitatud arvete abil 15 550,20 euro võrra rohkem, on selle summa võrra alusetult vähendatud Turvamaailma tasumisele kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestus VI kd, tl 210, lisa 2 tl 239).

jaanuaris on deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 96 901,02 eurot, käibemaks 19 380,20 eurot, maha arvata lubatud sisendkäibemaks 16 270, 54 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 3109,66 eurot (VI kd, tl 153). Kuna sisendkäibemaksu on deklareeritud 12 251,60 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra alusetult vähendatud Turvamaailma tasumisele kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestus XVII kd, tl 210, lisa 2 tl 239).

järgmine: leping 15080601 periood august 2015. Kogus 24 155,5 tundi, hind 2,85 (VII kd, tl 195). Augustis deklareeritud 20% määraga maksustatav käive on 121 592,97 eurot, käibemaks 24 318,59 eurot, maha arvata lubatud sisendkäibemaks 17 973,92 eurot ja tasumisele kuuluv käibemaks 6 344,67 eurot (IV kd, tl 155). Kuna sisendkäibemaksu on deklareeritud 13 768,64 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra alusetult vähendatud Turvamaailma tasumisele kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestus XVII kd, tl 210, lisa 2 tl 239).

kogused ja summad. Arvel 1512 on viidatud aktidele 60 ja 62. Novembris on deklareeritud 20% määraga maksustatav käive kokku 111 890,67 eurot, käibemaks 223 78,13 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 191 44,66 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 3233,47 eurot (VI kd, tl 154). Kuna sisendkäibemaksu on deklareeritud 16 447,14 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra alusetult vähendatud Turvamaailma tasumisele kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestust XVII kd, tl 210, lisa 2 tl 239).

Delta Security OÜ sisendkäibemaksu alusetu deklareerimine

rendi arve esitati just selle äriühingu poolt, mida kasutati parasjagu muudegi arvete esitamiseks. Samuti ei osuta miski Velum Service OÜ ja Alke Service OÜ äriregistrisse märgitud tegevusalas sellele, et sinna kuuluks ka soojakute rentimine.

127–128). Kohtu käsutuses on Velum Service OÜ 5. detsembri 2014. a arved nr 214123 ja 214124, millel on märgitud „Tööjõurent vastavalt lepingule“. Kogus 1, hind ning summa. Detsembris on äriühing deklareerinud 20% määraga maksustatavat käibena 62 364,93 eurot, käibemaks 12 472,99 eurot, maha arvata lubatud sisendkäibemaks on 10 434,60 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 2038,39 eurot (VI kd, tl 123). Kuna sisendkäibemaksu on deklareeritud 8900,40 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra alusetult vähendatud Delta Security tasumisele kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestus XVII kd, tl 190, lisa 2 tl 201).

käibemaks 2893,25 eurot (VI kd, tl 124). Kuna sisendkäibemaksu on näilike teenuste eest esitatud arvete abil deklareeritud 6150 euro võrra rohkem, on selle summa võrra alusetult vähendatud Delta Security tasumisele kuuluvat maksukohustust (vt ka maksuarvestus XVII kd, tl 190, lisa 2 tl 201).

75(80)

erinevate tulumaksumääradega: 2014 oli tulumaksu määr 21% ja 2015 oli see 20%. Selliselt on saadud, et 2014. a oleks pidanud Delta Security tasuma ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu 30 539,02 (114 884,90 eurot x 21/79) ja 2015. a 73 846,20 eurot (295 384,81 eurot x 20/80). AS-i Turvamaailm puhul näitab vastav arvutuskäik, et 2014. a on jäetud deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 5778,95 eurot (21739,87 eurot x 21/79) ja 2015. a detsembris 41 367,05 eurot (165 468,21 eurot x 20/80). Kokku jättis AS Turvamaailm seega deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 47 146 eurot ja Delta Security OÜ 104 385,22 eurot (maksuarvestus XVII kd, tl 188–243). Nende summade ulatuses on ka süüdistusaktis tehtud süüdistatavale karistusõiguslik etteheide. AS Turvamaailm

EE6017000017003564811 kokku summas 227 740,80 eurot (vaatlusprotokoll, XVI kd, 1–37 p 4.3, ja lisa 3 CD-l, tl 70).

(VII)

79(80)

80(80)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.