Liiklussüüteod

tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 2/5

lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Martin Piibelehte süüdistatakse selles, et tema 20.10.2023 kella 18.14 ajal Harjumaal Tallinnas Järvevana teel Pärnu mnt 139c juures asuval teelõigul juhtis mootorsõidukit Land Rover Discovery II (reg-nr XXX), olles alkoholi joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri näit 0,99 mg/l +- 0,09 mg/l, lõplik lugem 0,90 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Martin Piibeleht liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 nõudeid. Samuti juhtis ta uuesti tahtlikult 24.01.2026 kell 21.27 Harjumaal Anija vallas Aegviidu alevis Piibe mnt 20 juures suunaga Lääne-Viru maakond Jäneda küla mootorsõidukit Toyota Avensis (reg-nr XXX), olles alkoholi joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,13 mg/l laiendmääramatusega +- 0,10 mg/l, mõõtetulemus 1,03 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Martin Piibeleht liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Martin Piibeleht oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Laura Liisa Mölder, süüdistatav Martin Piibeleht ja tema kaitsja Kersti Põld sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Martin Piibelehti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.-21.10.2023, 24.-25.01.2026, s.o 4 päeva, karistusaja hulka. Lõplikuks karistuseks määrata 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd. Seega 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva vangistusele vastab 416 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 järgi määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud.

3/5

KarS § 69 lg 4 alusel on Martin Piibeleht kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 nimetatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisakohustustena määrata: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 424 lg 4 p 2 ja § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Martin Piibelehelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Martin Piibeleht kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 483,60 (297,60+186) eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 1419 eurot. Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1902,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada süüdistataval tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Martin Piibeleht kuulub KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kokkuleppemenetluse kulud vastavad seaduse nõuetele ning KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Martin Piibelehel tasuda sundraha summas 1419 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 483,60 eurot, s.o kokku 1902,60 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest võrdsetes osades. Kohus selgitab, et kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad menetluskulud kokkuleppe esemesse ning seega saab neid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Katrin Paesoo 4/5

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.