Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2026, Jõgeva
Kriminaalasja number
1-26-1434
Kohtunik
Sandra Kallas
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Kriminaalasi
Kalle Osokini süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks
Süüdistatav
Kalle Osokin isikukood: 36710132780; elukoht: XXX; haridus: XXX; XXX, XXX; emakeel: XXX; XXX varasem karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus, karistatud Tartu Maakohtu 12. aprilli 2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-704 KarS § 121 lg 1 järgi 5 kuu vangistusega KarS § 73 sätete järgi 1-aastase katseajaga (lõppes 12. aprill 2023) tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
vandeadvokaat Nikolai Kõiv (määratud korras)
Juhindudes KrMS (kriminaalmenetluse seadustiku) § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada Kalle Osokin KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kalle Osokin ei pane 1 (ühe) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
KarS § 75 lg 1 alusel on Kalle Osokin käitumiskontrolli ajal kohustatud:
tuleb
menetluskulude
tasumisel
märkida
viitenumber
Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, jõustub kohtuotsus eelduslikult 13. mail 2026 ja menetluskulude tasumise lõpptähtaeg on 13. mai 2027. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kannatanu E. V. soovil saata talle kohtuotsuse koopia e-posti aadressile XXX. KrMS § 38 lg 5 p-de 1 ja 2 alusel soovib kannatanu E. V., et teda teavitataks Kalle Osokini vahistamisest, tema vahi alt vabanemisest, ennetähtaegsest vabanemisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest e-posti aadressil XXX. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.
I Kokkuleppe sisu Kalle Osokinit süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 12. aprilli 2022. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-704 karistatud KarS § 121 lg 1 järgi ning milline karistus on kehtiv, 23. märtsil 2025 kella 13.00 paiku Jõgeva maakonnas XXX talu territooriumil võttis E. V. juustest kinni ja tõmbas kahe käega juustest ja tiris ka vasakust käest, mille tagajärjel E. V. kukkus maha. Seejärel K. Osokin lõi pikali olevale kannatanule jalaga vähemalt 3 korda kõhu-, rinna- ja kaelapiirkonda. Seejärel kui E. V. hakkas püsti tõusma lõi K. Osokin teda ühe korra jalaga näkku. Oma tegevusega tekitas K. Osokin kannatanule füüsilist valu, silmalau ja silmaümbruse kontusiooni, vasaku silmalau turse, hematoomi vasakule alalaule ja vasaku põse piirkonda ning huule vasakule poole 0,2 cm marrastuse. Prokurör palub kohtul K. Osokin süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistada teda 10 kuu vangistusega. KarS § 74 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui K. Osokin ei pane 1 aasta 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kriminaalmenetluse kulud on sundraha 1329 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 178,56 eurot, kokku 1507,56 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista K. Osokinilt välja sundraha 664,50 euro ulatuses ning määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 178,56 eurot, kokku 843,06 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 664,50 euro ulatuses riigi kanda. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit: XXX, kuu sissetulek on ca XXX eurot, XXX, XXX, XXX, XXX, on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkulepe on temale arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti kokkuleppe juurde ning palus selle kinnitada. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel on kokkulepe sõlmitud, järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tegelikku tahet ning ta sai aru kokkuleppe sisust. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada K. Osokin süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. K. Osokini menetluskuludeks on kohtueelses menetluses makstud kaitsja tasu 178,65 eurot. K. Osokini menetluskuludeks on veel KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o otsuse tegemise ajal 1419 eurot. Menetluskulud kokku on 1597,65 eurot. Vastavalt poolte kokkuleppele ja juhindudes KrMS § 180 lg-st 3, jätab kohus osa sundrahast, s.o 664,50 eurot, riigi kanda. Kuna kokkuleppe sõlmimise ajal oli sundraha suurus 1329 eurot, kuid käesoleval ajal on 1419 eurot, jätab kohus riigi kanda ka sundraha suurenemisest tingitud vahe, s.o 90 eurot (1419 - 1329), sest asja arutamise aeg kohtus ei ole sõltunud süüdistatavast. Seega kokku jääb riigi kanda sundraha 754,50 euro (664,50 + 90) ulatuses. Kohus peab osa menetluskuludest riigi kanda jätmist põhjendatuks arvestades süüdistava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit (XXX, kelle sissetulek on ca XXX eurot kuus, XXX, XXX). Vastavalt poolte kokkuleppe ja KrMS § 180 lg-le 1 mõistab kohus K. Osokinilt riigi tuludesse välja sundraha 664,50 euro ulatuses ning kaitsja tasu kohtueelses menetluses 178,56 eurot, s.o kokku 843,06 eurot. Vastavalt poolte kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 3 on K. Osokin kohustatud tasuma menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kannatanu E. V. soovil saata talle kohtuotsuse koopia e-posti aadressile XXX. KrMS § 38 lg 5 p-de 1 ja 2 alusel soovib kannatanu E. V., et teda teavitataks K. Osokini vahistamisest, tema vahi alt vabanemisest, ennetähtaegsest vabanemisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest e-posti aadressil XXX. (allkirjastatud digitaalselt) Sandra Kallas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.