Liiklussüüteod

1-26-2319 kuritegu ning täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 24.04.2026.

elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx;



ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;



alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

joobeseisundi tuvastamise kulu (aktid nr 25T-TXT00033 ja 25T-AOT00009-01) kokku summas 146 eurot,



määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osaliselt, s.t summas 349,68 eurot ning



sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest osaliselt, s.o summas 1329 eurot, s.t kokku 1824,68 eurot.

1-26-2319 Tulenevalt KrMS § 159 lg-st 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile või kinnipidamisasutusse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (s.t kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Ott Kuulmet süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 24.12.2024 kella 20.12 ajal Tallinnas Kopli 98/1 juures mootorsõidukit BMW 318D reg. nr-ga XXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 25T-TXT00033/25T-AOT00009 ja selle lisade kohaselt esines Ott Kuulmel narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove, uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastati ained amfetamiin, alprasolaam, metadoon, metüülfenidaat, α-PVP). Oma sellise tegevusega rikkus ta liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Ott Kuulme toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, see on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 31.03.2026 sõlmisid abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav Ott Kuulme ja tema kaitsja vandeadvokaat Liis Suik alljärgneva kokkuleppe. Karistus KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale Ott Kuulmele karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Harju Maakohtu 24.10.2024. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat ja 2 kuud vangistuse võrra ning lugeda 3 (5)

1-26-2319 liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud vangistust, millest KarS § 74 alusel vangistus 1 kuu kuulub ärakandmisele koheselt reaalselt ning vangistust 4 aastat 1 kuu ei pöörata täitmisele, kui Ott Kuulme ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all temale käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning allub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilisele valvele. Kohustada Ott Kuulmet käitumiskontrolli ajal: ·

elama kohtu määratud alalises elukohas;

· ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; · alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; · saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; ·

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

· saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada Ott Kuulmet käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarbima narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 751 lg 3 alusel määrata elektroonilise valve pikkuseks 6 kuud (aadressil xxx). KarS § 751 lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse Ott Kuulme keha külge. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. Menetluskulud Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. Samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud, milleks eeluurimise raames on: 1) Joobeseisundi tuvastamise kulu 146 eurot. 2) Ott Kuulmele riigi poolt määratud kaitsja Liis Suik kaitsjatasu 126,48 eurot + 223,20 eurot+ 89,28eurot, kokku 438,96 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1913,96 eurot. Kaitsja tasu summas 89,29 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 1824,68 eurot tuleb Ott Kuulmel tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest arvates. 24.04.2026 istungil esitas prokurör kohtule kokkuleppe, milles olid süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör teinud kaks parandust. Esmalt, et riigi kanda jääv kaitsjatasu summa suurus on 89,28 eurot, esialgses kokkuleppes oli trükiviga summa osas. Teiseks taotletakse jätta sundrahast 90 eurot ehk osa, mis ületab kuni 01.04.2026 kehtinud sundraha määra, riigi kanda, sest kokkulepe sõlmiti veel 31.03.2026. Siinkohal märgib kohus, et esimene kokkulepe antud kriminaalasjas sõlmiti üldse 18.12.2025, mistõttu on kohtu hinnangul nimetatud taotlus põhjendatud. 4 (5)

1-26-2319 Kersti Heide kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.