Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 385 p 10 alusel ei ole käesolev määrus vaidlustatav ja selle peale ei saa määruskaebust esitada.

PÕHIOSA

17.04.2026 koostas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks KrMS § 202 lg 1 alusel taotluse kriminaalasjas nr 26278000232 kriminaalmenetluse kahtlustatava G. R. suhtes lõpetamiseks. Prokuratuur taotleb panna G. R. kohustus tasuda KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kannatanule tema õigusabikulud 1928,20€ T. K. arveldusarvele XXX tähtajaga 4 kuud alates kohtumääruse tegemisest. KrMS § 202 lg 7 alusel kohustada G. R. osalema 1 aasta jooksul kohtumääruse tegemisest vähemalt kolmel korral psühholoogilise nõustamise teenusel enda poolt valitud teenuseosutaja juures. Kahtlustatav G. R. on prokuratuuri taotlusel digitaalallkirjaga 16.04.2026. a kinnitanud, et on prokuratuuri taotlusega tutvunud, nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega ja sellega kaasneva kohustuse täitmisega ning saab aru, et kohustuse täitmata jätmise korral kriminaalmenetlus uuendatakse. KrMS § 202 lõikes 1 on sätestatud, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 punktis 1 on sätestatud, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Prokuratuuri 16.04.2026. a taotlusest nähtub, et G. R. kahtlustatakse KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema 26.01.2026. aastal kella 18:45 paiku Tartu linnas XXX maja läheduses püüdis kinni tema eest ära jooksva alaealise, 12-aastase S. K. (K.), mille käigus lükkas S. K., mille tagajärjel S. K. kukkus pikali maha, tundis füüsilist valu ja vasakule põlvele tekkis tervisekahjustus (hematoom). Antud tegevusega pani G. R. toime S. K. kehalise väärkohtlemise. Peale selle kahtlustatakse G. R. KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema 26.01.2026. aastal kella 18:45 paiku Tartu linnas XXX maja hoovis võttis alaealiselt, 12-aastaselt S. K. seadusliku aluseta vabaduse, mille käigus lukustas S. K. tema tahte vastaselt XXX maja hoovis olevasse kuuri, mille tagajärjel S. K. ei saanud kuurist välja ja tema vabadus oli piiratud 5-10 minutiks kuniks ta

ise kuurist välja pääses. Antud tegevusega pani G. R. toime vabaduse võtmise seadusliku aluseta noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes. Kriminaalmenetluse käigus on G. R. kuulatud 11.03.2026 kahtlustatavana üle KarS § 121 lg 1 ja KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus ning vabaduse võtmine seadusliku aluseta noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes, mille eest on ette nähtud karistusena ühe- kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuritegudega (KarS § 4 lg 3). G. R. on selgitanud, et ta ei soovinud S. K. vabadust võtta ega teda kinni hoida, vaid tegi seda seetõttu, et ta ära ei jookseks. G. R. kahetseb, et pani S. K. kuuri luku taha. Samuti ei tahtnud G. R. teha S. K. haiget, lükates teda lumehange, vaid lükkas poisi lumehange selleks, et ta seisma jääks, vältides asfaldile lükkamist. G. R. kahetseb, et valis olukorra lahendamiseks sellise viisi. G. R. mõistab, et käitus valesti ning on väljendanud tehtu osas kahetsust. Samuti on ta käinud ümarlaual koos S. K., ja tema vanemate M. K. ja T. K. Tegemist ei olnud ettekavatsetud kuriteoga, vaid kuriteoni viis asjaolude kokkulangemine. Kuriteoga ei kaasnenud raskeid tagajärgi. Karistusregistri andmetel ei ole G. R. kriminaalkorras karistatud, samuti puuduvad tal kehtivad väärteokaristused. Prokuratuuri taotluses kohaselt on KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld-ja eripreventsiooni eesmärke võimalik saavutada ilma G. R. kriminaalvastutusele võtmata. Eeltoodu põhjal on alust arvata, et G. R. on aru saanud oma teo keelatusest ja teinud vajalikud järeldused, mis loovad eelduse, et tema kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edasise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates. Kriminaalasjas puudub ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi on üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toimepandud elusfääris, mille vastu peab olema avalikkusel eriline usaldus või ka kui kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Käesoleval juhul ei nähtu asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada viiteid kuriteole elusfääris, mille vastu peaks olema avalikkusel eriline usaldus. Samuti ei saa pidada kannatanu, s.o alaealise lapse seisukohalt ainsaks ja efektiivseimaks õiguskaitsevahendiks G. R. kriminaalkorras karistamist. Karistusõiguslikku eesmärki on praegusel juhul võimalik saavutada G. R. kohustuste määramisega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1 taotleb abiprokurör kriminaalasjas nr 26278000232 kriminaalmenetluse lõpetamist. Prokurör taotleb G. R. (ik: XXX) kohustada:

Kohtu seisukoht KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 punktis 1 on sätestatud, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. KrMS § 202 lg 2 punktis 1 on sätestatud, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle mõne muu asjakohase kohustuse. Kohus on seisukohal, et käesolevas teise astme kuritegudega kriminaalasjas on põhjendatud menetlus KrMS § 202 lg 1 ja KrMS § 202 lg 2 p 1,7 alusel lõpetada. Prokuratuuri taotlus on selleks esitatud 17.04.2026. a ja kahtlustatav on menetluse lõpetamisega nõustunud ja seda 16.04.2026. a kirjalikult enda allkirjaga prokuratuuri taotlusel kinnitanud. KarS § 121 lg 1 ja KarS § 136 lg 2 puhul on tegemist teise astme kuritegudega. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud vägivallakuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 1-aastane vangistus. KarS § 136 lg 2 1 järgi kvalifitseeritud seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest on karistusena ette nähtud 1- kuni 5-aastane vangistus. Süü suuruse hindamisel arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, ründe intensiivsust ja kestvust, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Kahtlustatav G. R. on oma süüd tunnistanud ja enda käitumist kahetsenud. 11.03.2026. a kahtlustatavana ülekuulamisel avaldas G. R.: „Kahetsen, et ma panin S. kuuri luku taha. Ma ei tahtnud poisilt vabadust võtta ega teda kinni hoida, tegin seda seetõttu, et ta ära ei jookseks. Samuti ma ei tahtnud poisile haiget teha, kui lükkasin teda lumehange.“ (lk 53). G. R. on ka Lõuna prefektuuri politseimajas 12.02.2026 toimunud ümarlaual vabandanud kannatanu ees (lk 38). Kannatanu lepingulise esindaja Artur Maljukovi poolt kannatanule osutatud õigusabikulud on kokku 1928.20€. Kannatanu esindaja on prokurörile edastatud e-kirjas väljendanud, et kui G. R. hüvitab kannatanule vastavad õigusabikulud, siis kannatanu ei näe takistust

kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel (lk 65). Kahtlustatav G. R. on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik. Teda pole karistusregistrisse kantud ka väärtegude eest. Kahtlustatava ütluste kohaselt polnud tal soovi kannatanule haiget teha ega temalt vabadust võtta. Kahtlustatava käitumises raskendavaid asjaolusid pole. Kahtlustatava senine elukäik ja kriminaalkaristuste puudumine annavad alust eelduseks, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral ei lähtu temast uue kuriteo toimepanemise ohtu. Taolistel asjaoludel ei ole teise astme kuriteoasjas kahtlustatava süü sedavõrd suur, et see välistaks kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetamise. Eeltoodu pinnalt on kohus seisukohal, et isiku- ja vabadusvastaste kuritegude toimepanemine ei ole G. R. tavapärane käitumismuster ning puudub alus arvata, et G. R. jätkaks kuritegude toimepanemist. Neil asjaoludel on alust eeldada avaliku menetlushuvi puudumist. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi kaalukat põhjust, mis välistaks käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 ja KrMS § 202 lg 2 p 1,7 alusel lõpetamise. Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.