Liiklussüüteod

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Eduard Stepanovit (Stepanov) süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta juhtis 17.05.2025 kella 09:50 ajal tahtlikult Harju maakonnas, Rae Vallas, Tallinna Ringteel 11 km-l, suunaga Jüri poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem 0,86 mg/l laiendmääramatusega + 0,09 mg/l ja mõõtetulemus 0,77 mg/l). Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 - juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 – joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis 2/4

avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 – joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Hendrik Rätsep, süüdistatav Eduard Stepanov ja tema kaitsja Yaroslav Radziwill sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva, misläbi ärakandmata karistuseks jääb 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 ja 75 alusel määrata, et karistust, 2 kuud ja 28 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on süüdistatav käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt väljavalitavas sotsiaalprogrammis. Käesolevas asjas on kriminaalmenetluse kuludeks sundraha summas 1419 eurot ja kaitsjatasu summas 178,56 eurot (89,28+89,28) ehk kokku 1597,56 eurot. Juhul, kui süüdistatav soovib kaitsja osalemist kohtumenetluses, lisandub kriminaalmenetluse kuludele kaitsjatasu kohtumenetluses osalemise eest, mille täpset suurust ei ole kokkuleppe sõlmimise aja seisuga võimalik kindlaks määrata. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning seda, et menetluskulude hüvitamine käib süüdistatavale ilmselt üle jõu, jätta kriminaalmenetluse kuludest KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda 798,78 eurot. Süüdistatava kanda jätta kriminaalmenetluse kulud summas 798,78 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et süüdistatav tasub kriminaalmenetluse kulud summas 798,78 eurot 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste osamaksetena.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad 3/4

kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eduard Stepanov kuulub KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kokkuleppemenetluse kulud vastavad seaduse nõuetele ning KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Eduard Stepanovil tasuda sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu pooles ulatuses, s.o kokku 798,78 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste osamaksetena. Kohus nõustub, et arvestades Eduard Stepanovi varalist seisu võib KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud pooles ulatuses riigi kanda. Kohus selgitab, et kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad menetluskulud kokkuleppe esemesse ning seega saab neid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Katrin Paesoo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.