Liiklussüüteod

2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnevast sundrahast osa, s.o 1329 eurot; - määratud kaitsjale Kersti Põld kohtueelses menetluses makstud tasu 143,84 eurot, s.o kokku 1472,84 eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber 99926700012991. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnevast sundrahast osa, s.o 90 eurot, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

SÜÜDISTUS

Kulno Pärna (Pärn) süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 01.01.2026 kella 16.57 ajal Tallinnas Pärnu mnt 544 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,01 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, mõõtetulemus 0,91 mg/l). Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks alkoholijoove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Ülalkirjeldatud tegevusega rikkus Kulno Pärn liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit, ning § 69 lg 1, milline sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega pani Kulno Pärn oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 25.03.2026 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Juhalo, süüdistatav Kulno Pärn ja tema kaitsja Kersti Põld sõlminud järgneva kokkuleppe:

KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 01.01.2026 – 02.01.2026, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Kulno Pärn ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 143,84 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 1329,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et süüdistataval tuleb väljamõistetud menetluskulud summas 1472,84 (143,84+1329) tasuda ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosaline jääb kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppele vastava süüdimõistva kohtuotsuse tegemine on kooskõlas seda reguleerivate menetlusnormidega (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313). Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Siim Mõistlik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.