Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Süüdistataval ja kaitsjal on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldmenetluses. Kui süüdistatav 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg 1 sätetele kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Silver Palli süüdistatakse selles, et tema esitas 23.10.2024 kella 12.50 paiku Tallinnas, UusSadama 24 asuvas Tallinna Sadama D-terminalis Maksu-ja Tolliameti ametnikule isikusamasuse tuvastamiseks võõra, s.o teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi: R. K. /ik XXX/ nimele välja antud Eesti Vabariigi isikutunnistuse nr XXX eesmärgiga minna laevale MyStar, et sõita Helsingisse. Kuid laevale ta ei pääsenud, kuna ametniku poolt tuvastati, et Silver Pall ei ole esitatud dokumendi omanik. KarS § 350 alusel loetakse tähtsaks isiklikuks dokumendiks s.h isikutunnistust, elamisloakaarti, Eesti kodaniku passi.

Sel moel kasutades teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest pani Silver Pall toime tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise s.o KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuur taotleb süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras, tehes ettepaneku karistada süüdistatavat Silver Palli KarS § 349 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega. Silver Pallil ei ole Eesti Vabariigis kehtivaid karistusi. Ta pani toime II astme kuriteo, mille tõendamise asjaolud on selged. Juhindudes KrMS § 251 lg-st 1 leiab abiprokurör, et Silver Palli suhtes on võimalik kohaldada põhikaristusena rahalist karistust ning taotleb kohtult lahendada kriminaalasi käskmenetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Käesolev kriminaalasi saabus kohtusse 27.02.2026. Kohtu pärimise peale selgus, et prokurör ei olnud süüdistusakti saatmisel kohtusse ka süüdistatavale süüdistusakti saatnud. Prokuröri poolt edastatud e-kirjast nähtub, et 23.03.2026 kuupäeval on süüdistusakt edastatud ka süüdistatavale e-posti teel. Süüdistatav kinnitas, et sai süüdistusakti kätte 24.03.2026. Kaitsja on süüdistusakti e-toimiku kaudu kätte saanud 02.03.2026. Seega KrMS §-s 253 ette nähtud tähtaeg s.o viisteist päeva prokuröri poolt süüdistusakti edastamisest süüdistatavale ja kaitsjale, möödus 08.04.2026. Kohtule ei ole laekunud KrMS § 252 lg-s 3 nimetatud süüdistatava või kaitsja kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta. Sellest järeldab kohus, et süüdistataval ega tema kaitsjal ei ole vastuväiteid kriminaalasja lahendamisele käskmenetluse reeglite järgi vastavalt prokuröri ettepanekule. KarS § 349 näeb ette vastutuse teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kohtu hinnangul on kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud, et Silver Pall esitas 23.10.2024 kella 12.50 paiku Tallinnas, Uus-Sadama 24 asuvas Tallinna Sadama D-terminalis Maksu-ja Tolliameti ametnikule isikusamasuse tuvastamiseks võõra, s.o teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi: R. K. (ik XXX) nimele välja antud Eesti Vabariigi isikutunnistuse nr XXX eesmärgiga minna laevale MyStar, et sõita Helsingisse. Kuid laevale ta ei pääsenud, kuna ametniku poolt tuvastati, et Silver Pall ei ole esitatud dokumendi omanik. Kahtlustatava Silver Palli ütluste (tl 13-14) kohaselt tunnistab ta, et kasutas oma tuttava isikutunnistust, kuna oli eelmisel õhtul enda just taotletud passi ära kaotanud aga Soome oli vaja minna kiirkorras. Teadvalt andis tooliametnikele valedokumendi ja pileti. Kahetseb tehtut ja tunnistab süüd. Tunnistaja L. R. ütluste (tl 1-2) kohaselt 23.10.2024 täitis reisiterminalis tööülesandeid, kontrollis isikute dokumente. Peatas ka ühe mehe, kellel palus esitada oma reisidokumendid. Mees esitas laeva pileti ja IDkaardi R. K. nimele. Tal tekkis kahtlus, et dokument ei kuulu selle esitanud isikule. Asitõendi vaatlusprotokolli (tl 6-7) kohaselt Silver Pallilt ära võetud Eesti Vabariigi isikutunnistus nr XXX väljastatud R. K. (ik. XXX) nimele.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et Silver Pall kasutas teise inimese ehk R. K. tähtsat isiklikku dokumenti, isikutunnistust. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 349 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Silver Palli ütlustest nähtub, et ta oli teadlik sellest, et ta kasutab teise isiku isikutunnistust Soome reisimiseks, kuna ta oli enda passi ära kaotanud. Seega Silver Palli käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus, s.t Silver Pall teadis, et ta kasutab võõra isiku isikutunnistust, ning selline käitumine on vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Silver Pall on süüvõimeline ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega pani Silver Pall toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, s.o KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). KarS § 349 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on ettepanek karistada süüdistatavat Silver Palli KarS § 349 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud määraga. Kohus hindab isiku süüd miinimumi lähedaseks. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Silver Pall ei ole viimsed aastad Eestis töötanud, kuid on avaldanud, et Soomes on tema keskmine neto sissetulek 900-1200 eurot ning tal on ülalpidamisel üks laps. Seega on prokurör oma karistusettepanekus õigesti lähtunud päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäärast. KarS § 44 lg 2 kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot, seega on Silver Palli rahalise karistuse päevamäär 10 eurot. KarS § 44 lg 1 alusel võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on väike, kuriteo asjaolusid, puhtsüdamlikku kahetsust ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Silver Pall edaspidi kuritegusid toime panemast), peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud sanktsioonimäära miinimumi lähedases määras, s.o 50 päevamäära, s.o 500 eurot. Arvestades Silver Palli sissetuleku suurust ning asjaolu, et tal on ka alaealine ülalpeetav, siis leiab kohus olevat põhjendatud süüdistatavale mõisteud rahalise karistuse ositi tasumise võimaldamise KarS § 66 alusel selliselt, et mõistetud rahaline karistus tuleb täies ulatuses tasuda 10 kuu jooksul.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära ulatuses. Alates 01.04.2026 on uus palga alammäär 946 eurot. Kuivõrd süüdistatavale süüdistusakti saatmise viibis temast mitteolenevatel asjaoludel, ilma milleta oleks asjas kohtuotsus tehtud enne aprillikuud, siis leiab kohus, et süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele sundraha summas, mis kehtis enne aprillikuud ehk summas 1329 eurot. Summa mille võrra sundraha 01.04.2026 suurenes, s.o 90 eurot, jätta riigi kanda. Seega süüdistatavalt Silver Pallilt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud, s.o sundraha summas 1329 eurot ja KrMS 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 59,52 eurot, mis teeb kokku 1388,52 eurot. KrMS § 180 lg 3 4-da lause alusel tuleb Silver Pallil tasuda menetluskulud ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Siim Mõistlik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.