1-26-1582
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. august 2026, Tallinn
Kriminaalasja number
1-26-1582 (kohtueelses menetluses 23730000142)
Kohtukoosseis
Kohtunik Siim Mõistlik
Kohtuistungi sekretär
Raivo Seppo
Kriminaalasi
Joseph Reikop süüdistuses KarS § 209 lg 1, § 344 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Kristina Kivi
Süüdistatav
JOSEPH REIKOP, isikukood: 39212300821, xxx kodanik, emakeel: xxx keel, haridus: xxx, töökoht: xxx, elukoht: xxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, kahtlustatavana kinni peetud ei ole, tõkendit kohaldatud ei ole
Kaitsja
vandeadvokaat Indrek Västrik (määratud kaitsja)
Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 202 lg-st 6, § 248 lg 1 p-st 5, §-dest 249, 311, 313 ning TsMS § 440 lg-st 1 kohus otsustas:
1-26-1582 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse alusel määratud ja Joseph Reikopi poolt täidetud 500 eurot, mõistes lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
Joseph Reikop kohustub tasuma arvates kohtuotsuse jõustumisest xxx AS-i arveldusarvele igakuiselt 11 kuu jooksul 15. kuupäevaks mitte vähem kui 457,03 eurot ja 12. kuul 15. kuupäevaks osamakse summas 457,04 eurot.
Kui Joseph Reikop ei tasu xxx AS-ile igakuiselt 11 kuu jooksul 15. kuupäevaks mitte vähem kui 457,03 eurot või ei tasu 12. kuul 15. kuupäevaks osamakset summas 457,04 eurot või on tasumisega viivituses enam kui 15 päeva, muutub põhivõlgnevuse jääk sissenõutavaks ning Joseph Reikop kohustub sellisel juhul tasuma täiendavalt viivist põhivõlgnevuse jäägilt arvestusega 0,06% päevas kuni põhikohustuse nõuetekohase täitmiseni xxx AS-i arveldusarvele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Sõiduki rendilepingu osaks olevates üldtingimustes (punkt 5.9) sätestatud viivise määraks on 0,06% täitmisega viivitatud kohustuse summast iga viivitatud päeva eest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates VÕS § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Hagejal on seega õigus nõuda ühtlasi viivise tasumist summalt 5484,37 eurot 0,06% päevas alates käesoleva tsiviilhagi esitamisest.
Joseph Reikop kohustub tasuma iga kuu 11 kuu jooksul 15. kuupäevaks mitte vähem kui 142,79 eurot ning tasuma 12. kuul 15. kuupäevaks osamakse summas 142,86 eurot. Kui Joseph Reikop ei tasu xxx AS-ile iga kuu 11 kuu jooksul 15. kuupäevaks mitte vähem kui 142,79 eurot või ei tasu 12. kuul 15. kuupäevaks osamakset summas 142,86 eurot ja on tasumisega viivituses enam kui 15 päeva, muutub kogu põhivõlgnevuse jääk sissenõutavaks ning Joseph Reikop kohustub sellisel juhul tasuma täiendavalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni menetluskulude nõude nõuetekohase täitmiseni 2 (6)
1-26-1582 xxx AS-i arveldusarvele.
määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kokku summas 89,28 eurot ja kohtumenetluses 178,56 eurot, s.o kokku summas 267,84 eurot ning
sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1419 eurot, s.t kokku 1686,84 eurot.
Joseph Reikopit süüdistatakse selles, et tema eeluurimisega tuvastamata ajal ja kohas, aga hiljemalt 23.05.2023 võltsis xxx, xxx eurose makse väljavõtte, et saada õigus rentida sõiduk xxx reg.nr xxx xxx AS-ist. Seega Joseph Reikop pani oma tahtliku tegevusega, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest võltsimisega toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Joseph Reikopit selles, et tema, 23.05.2023 kell 14.11 saatis e-posti teel xxx AS-le võltsitud xxx eurose makse väljavõtte, et saada õigus rentida sõiduk xxx reg.nr xxx xxx AS-ist. Seega Joseph Reikop pani oma tahtliku tegevusega toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, s.o KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Joseph Reikopit selles, et tema 23.05.2023 esitas võltsitud xxx makse väljavõtte summas 6190 eurot, et jätta mulje nagu ta oleks maksnud nõutud sissemaksu 6190 eurot xxx AS-ile, mille alusel viis xxx AS-i eksimusse ja nende poolt väljastati Joseph Rekopile rentimise eesmärgil sõiduk xxx reg nr-ga xxx. Rentimise eest jättis J. Reikop tasumata samuti esimese rendimakse summas 294,37 eurot. Joseph Reikop tekitas xxx AS-ile varalist kahju summas 6484,37 eurot. 3 (6)
1-26-1582 Seega Joseph Reikop pani oma tahtliku tegevusega toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, s.o KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
09.03.2026 on Harju Maakohtule üldmenetluses menetlemiseks edastatud süüdistusakt kriminaalasjas nr 23730000142, milles Joseph Reikopile on esitatud süüdistuses KarS § 209 lg 1, § 344 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi. 09.06.2026 andis Harju Maakohus Joseph Reikopi temale KarS § 209 lg 1, § 344 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistuses üldmenetluses kohtu alla. Kohus määras, et kriminaalasja arutamise toimumise ajaks 15.06.2026 ja 25.08.2026. Juhuks kui pooled soovivad taotleda kokkuleppemenetlusele üleminekut, toimub kohtulik arutamine 10.06.2026. 10.06.2026 istungil esitas prokurör KrMS § 239 lg 3 alusel kohtule taotluse lahendada kriminaalasi kokkuleppemenetluses, kuivõrd prokurör, kaitsja ja süüdistatav olid antud kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe. Taotlusega nõustusid nii süüdistatav kui ka tema kaitsja. Kohus kontrollis ja veendus, et kannatanu xxx AS on andnud kohtueelses menetluses nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kuivõrd prokurör, kaitsja ning süüdistatav olid nõus kokkuleppemenetluse kohaldamisega, kannatanu oli nõusoleku kokkuleppemenetluseks andnud ning kokkulepe vastas formaalselt KrMS § 245 lg-tes 1 ja 4 sätestatud nõuetele, määras kohus KrMS § 250 lg 1 alusel jätkata kohtulikku arutamist kokkuleppemenetluse sätete alusel. 10.06.2026 sõlmisid abiprokurör Kristina Kivi, süüdistatav Joseph Reikop ja tema kaitsja vandeadvokaat Indrek Västrik alljärgneva kokkuleppe. Karistus KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 50 päevamäära (KarS § 44 lg 2 alusel ja lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär 10 eurot) ulatuses, s.o 500 eurot. KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja lg 2 alusel suurendada raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõista karistuste liitmise teel 1 aasta vangistust ja rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 500 eurot, mis kuulub täideviimisele iseseisvalt. KrMS § 202 lg 6 lause 2 alusel arvata Joseph Reikopi karistusaja hulka täidetud kohustuse osa, s.o rahaline makse 500 eurot riigituludesse ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 aasta. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus 23.05.2023 toime pandud kuritegudega tekitas Joseph Reikop varalist kahju xxx AS-le, mille kohta kannatanu volitatud esindaja vandeadvokaat Martin Männik esitas 09.06.2026 (täpsustatud) tsiviilhagi, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 6484,37 eurot, millest Joseph Reikop on hüvitanud kannatanule 1000 eurot. 4 (6)
1-26-1582 Kokkuleppemenetluses kannatanu taotleb xxx AS-i kasuks Joseph Reikopilt välja mõista kuriteoga tekitatud varalise kahju summas 5484,37 eurot ning KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 445 lg 1 alusel määrata, et:
Joseph Reikop kohustub tasuma arvates kohtuotsuse jõustumisest xxx AS-i arveldusarvele IBAN xxx, Swedbank igakuiselt 11 kuu jooksul 15.kuupäevaks mitte vähem kui 457,03 eurot ja 12. kuul 15.kuupäevaks osamakse summas 457,04 eurot;
kui Joseph Reikop ei tasu xxx AS-le igakuiselt 11 kuu jooksul 15.kuupäevaks mitte vähem kui 457,03 eurot või ei tasu 12. kuul 15.kuupäevaks osamakset summas 457,04 eurot või on tasumisega viivituses enam kui 15 päeva, muutub põhivõlgnevuse jääk sissenõutavaks ning Joseph Reikop kohustub sellisel juhul tasuma täiendavalt viivist põhivõlgnevuse jäägilt arvestusega 0,06% päevas kuni põhikohustuse nõuetekohase täitmiseni xxx AS-i arveldusarvele IBAN xxx, Swedbank.
VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Sõiduki rendilepingu osaks olevates üldtingimustes (punkt 5.9) sätestatud viivise määraks on 0,06% täitmisega viivitatud kohustuse summast iga viivitatud päeva eest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates VÕS § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Hagejal on seega õigus nõuda ühtlasi viivise tasumist summalt 5484,37 eurot 0,06% päevas alates käesoleva tsiviilhagi esitamisest. Süüdistatav Joseph Reikop on nõus tsiviilhagi väljamõistmisega kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks hagiavalduses märgitud tingimustel. Menetluskulud
kannatanu xxx AS esindaja menetluskulud summas 2213,55 eurot, millest Joseph Reikop on hüvitanud 500 eurot, tasumata on 1713,55 eurot. Menetluskulu tuleb kanda xxx AS-i arveldusarvele IBAN xxx, Swedbank. Joseph Reikop kohustub tasuma iga kuu 11 kuu jooksul 15.kuupäevaks mitte vähem kui 142,79 eurot ning tasuma 12. kuul 15.kuupäevaks osamakse summas 142,86 eurot. Kui Joseph Reikop ei tasu xxx AS-le iga kuu 11 kuu jooksul 15. kuupäevaks mitte vähem kui 142,79 eurot või ei tasu 12. kuul 15.kuupäevaks osamakset summas 142,86 eurot ja on tasumisega viivituses enam kui 15 päeva, muutub kogu põhivõlgnevuse jääk sissenõutavaks ning Joseph Reikop kohustub sellisel juhul tasuma täiendavalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni menetluskulude nõude nõuetekohase täitmiseni xxx AS-i arveldusarvele IBAN xxx Swedbank.
määratud kaitsjale v.adv Indrek Västrik makstud tasu kohtueelses menetluses 89,28 eurot KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel.
sundraha 1419 eurot KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel.
5 (6)
1-26-1582 Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1508,28 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada süüdistataval tasuda väljamõistetud menetluskulud 1 aasta jooksul ositi igakuiste võrdsete maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud menetluskuludele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses osalemise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel, mis jääb süüdistatava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel.
Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosaline jääb kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppele vastava süüdimõistva kohtuotsuse tegemine on kooskõlas seda reguleerivate menetlusnormidega (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, §-st 311, §-st 313). Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle süüks arvatud kuritegudes süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
Siim Mõistlik Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.