Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Teised kassatsioonimenetluse pooled
Asja läbivaatamine
1-21-8988 19. juuni 2026 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Paavo Randma ja Heili Sepp Kriminaalasi - Vjatšeslav Leedo süüdistuses KarS § 384 lg 1, § 384 lg 1 – § 13 lg 1, § 384 lg 1 – § 22 lg 3, § 344 lg 1 – § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 järgi; - Lennart Viikmaa süüdistuses KarS § 384 lg 1, § 384 lg 1 – § 13 lg 1 ja § 384 lg 1 – § 22 lg 3 järgi; - Tõnis Rihvki süüdistuses KarS § 384 lg 1 ja § 344 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2025. a otsus - Vjatšeslav Leedo kaitsja vandeadvokaat Elmer Muna, kassatsioon; - Tõnis Rihvki kaitsjad vandeadvokaadid Tanel Kask ja Erki Kergandberg, kassatsioon; - Lennart Viikmaa kaitsjad vandeadvokaat Oliver Nääs ja vandeadvokaadi abi Elise Altroff, kassatsioon - Kannatanud OÜ Reyna Trade (pankrotis), OÜ Dagenhart (pankrotis) ja OÜ Paxton Assets (pankrotis), esindajad vandeadvokaadid Marika Kütt ja Toomas Vaher; - Prokuratuur, esindaja Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kaido Tuulemäe 20. mai 2026, kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2025. a ja Pärnu Maakohtu 10. detsembri 2024. a otsus osas, millega kohtud: 1) rahuldasid OÜ Reyna Trade (pankrotis) tsiviilhagi ja jätsid muutmata hagi tagamise abinõud; 2) jätsid Vjatšeslav Leedo, Tõnis Rihvki ja Lennart Viikmaa kanda valitud kaitsjatele enne apellatsioonimenetlust makstud tasu osas, milles see menetluskulu oli tingitud OÜ Reyna Trade (pankrotis) tsiviilhagi lahendamisest; 3) mõistsid Lennart Viikmaalt kohtueelses ja maakohtu menetluses määratud kaitsjale makstud tasu ja kulude katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 12 436 eurot 32 senti.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2025. a otsus lisaks eelmises punktis märgitule ka osas, millega ringkonnakohus: 1) mõistis Vjatšeslav Leedolt, Tõnis Rihvkilt ja Lennart Viikmaalt solidaarselt OÜ Reyna Trade (pankrotis) kasuks välja valitud esindajatele makstud tasu summas 9076 eurot 62 senti; 2) määras, et süüdistatavatelt OÜ Reyna Trade (pankrotis) kasuks välja mõistetud summad tuleb tasuda Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 1) jätta OÜ Reyna Trade (pankrotis) tsiviilhagi rahuldamata; 2) tühistada Pärnu Maakohtu 6. oktoobri 2020. a määrusega nr 1-20-7062/2 ja 15. jaanuari 2024. a määrusega nr 1-21-8988/270 OÜ Reyna Trade (pankrotis) tsiviilhagi tagamiseks Lennart Viikmaa kinnisasjale seatud kohtulik hüpoteek; 3) vabastada aresti alt Pärnu Maakohtu 30. septembri 2020. a määrusega nr 1-20-6830/2,
1.oktoobri 2020. a määrusega nr 1-20-6960/3 ja 31. mai 2024. a määrusega nr 1-21-8988/447 arestitud 50 Vjatšeslav Leedole abikaasade ühisvarana kuuluvat AS-i Holostovi Kinnisvarahaldus aktsiat; 4) vabastada aresti alt Pärnu Maakohtu 6. oktoobri 2020. a määrusega nr 1-20-7057/2 ja
15.jaanuari 2024. a määrusega nr 1-21-8988/270 arestitud kinnisasjad, mis kuuluvad Tõnis Rihvkile abikaasade ühisvarana; 5) jätta OÜ Reyna Trade (pankrotis) valitud esindajatele enne apellatsioonimenetlust makstud tasu 9076 eurot 62 senti kannatanu enda kanda; 6) mõista Vjatšeslav Leedolt OÜ Reyna Trade (pankrotis) kasuks välja 5283 eurot 34 senti, Tõnis Rihvkilt 25 033 eurot 34 senti ja Lennart Viikmaalt 26 438 eurot 35 senti kannatanu kohtueelses menetluses ja maakohtus valitud esindajatele makstud tasu katteks; 7) mõista Lennart Viikmaalt kohtueelses ja maakohtu menetluses määratud kaitsjale makstud tasu ja kulude katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 12 245 eurot 83 senti; 8) mõista OÜ-lt Reyna Trade (pankrotis) Lennart Viikmaa määratud kaitsjale kohtueelses ja maakohtu menetluses makstud tasu ja kulude katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 190 eurot 49 senti.
4.Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
5.Kassatsioonid rahuldada osaliselt.
6.Mõista Eesti Vabariigilt menetlusosaliste kassatsioonimenetluse kulu katteks välja järgmised summad: 1) 3500 eurot Vjatšeslav Leedo kasuks; 2) 1000 eurot Tõnis Rihvki kasuks; 3) 2000 eurot Lennart Viikmaa kasuks; 2(16)
1-21-8988 4) 1900 eurot OÜ Reyna Trade (pankrotis) kasuks.
7.Jätta OÜ Reyna Trade (pankrotis) täiendava kirjaliku seisukoha koostamise kulu hüvitamise taotlus läbi vaatamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.AS-i Saaremaa Laevakompanii (pankrotis, edaspidi SLK) juhatuse liige Tõnis Rihvk anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 384 lg 1 järgi SLK maksejõuetuse põhjustamises ja KarS § 344 lg 1 järgi dokumendi võltsimises. Aktsiaseltsi nõukogu liikmeid Vjatšeslav Leedot ja Lennart Viikmaad süüdistatakse KarS § 384 lg 1 järgi SLK maksejõuetuse põhjustamises (sh tegevusetusega KarS § 13 lg 1 tähenduses) ja sellele kaasaaitamises (KarS § 22 lg 3). V. Leedot süüdistatakse lisaks KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 3 järgi dokumendi võltsimisele kaasaaitamises ja KarS § 345 lg 1 järgi võltsitud dokumendi kasutamises. Samas kriminaalasjas anti kohtu alla veel kaks isikut, kuid nende osas kassatsioonimenetlust ei toimu. SLK maksejõuetuse põhjustamine
2.SLK tütarettevõte Väinamere Liinid OÜ (edaspidi VML) tegeles riigiga sõlmitud lepingu alusel praamiühendusega saarte ja mandri vahel. SLK osutas talle praamiühenduse opereerimise teenust. Selle ülesande täitmiseks vajaliku kolme uue laeva ehitamiseks asutati 2007. aastal OÜ Dagenhart (pankrotis), OÜ Paxton Assets (pankrotis) ja OÜ Reyna Trade (pankrotis) (edaspidi Dagenhart, Paxton ja Reyna või üheskoos DPR). Nende äriühingute kaudu kaasati välist finantseeringut, sest SLK enda vahenditest piisanuks vaid ühe laeva ehitamiseks. Investoritega lepiti kokku, et V. Leedo sai asutatud äriühingutes 25-protsendilise osaluse. Ülejäänu jagunes investorite vahel. Endaga seotud äriühingute kaudu oli V. Leedo DPR-i suurim osanik. 22. juulil 2009 perioodiks 2009–2026 sõlmitud prahilepingute alusel andis Reyna SLK-le rendile parvlaeva Hiiumaa, Dagenhart parvlaeva Muhumaa ja Paxton parvlaeva Saaremaa. Riigilt VML-ile laekuva veoteenuse osutamise tasu arvel pidi SLK maksma DPR-ile prahitasusid, kuid jättis need juba 2013. aastal osaliselt tasumata. Tegu oli osaga V. Leedo plaanist tekitada 2026. aastaks, s.o prahilepingute lõppemise ajaks, SLK võlgnevus DPR-i ees.
3.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldas 2014. aastal riigihanke Lääne-Eesti suursaartega peetava praamiühenduse liinide teenindamiseks alates 2016. aasta oktoobrist kuni 2026. aastani. Hanke võitis AS Tallinna Sadam. Seega oli teada, et alates 2016. aasta oktoobrist ei saa SLK oma senist majandustegevust jätkata ning parvlaevaäri riigipoolsest dotatsioonist johtuv tulu jääb saamata. Seda teades asusid süüdistatavad kahjustama SLK varalisi huve, eelistades neile V. Leedole kuuluva AS-i Holostovi Kinnisvarahaldus (edaspidi HKV) omi. Süüdistatavad andsid HKV-le ja tema tütarettevõtetele üle SLK olulisemad varad, mille arvelt oleks olnud võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid.
4.T. Rihvk, V. Leedo ja L. Viikmaa rikkusid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 35 sätestatud hoolsuskohustust, mis näeb ette, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. T. Rihvk rikkus ka äriseadustiku (ÄS) § 306 lg-s 2 nimetatud kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning kohustust teostada igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid ainult nõukogu nõusolekul. Lisaks sellele rikkus 3(16)
1-21-8988 T. Rihvk ÄS § 315 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt peab aktsiaseltsi juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. V. Leedo ja L. Viikmaa rikkusid aga ÄS §-s 316, § 317 lg 1 p-s 2 ja § 327 lg-s 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 620 lg-s 2 sätestatud hoolsuskohustusi. SLK maksejõuetuseni viinud süüdistatavate kohustustevastased teod olid järgmised. (A) HKV aktsiate ost
5.T. Rihvk ostis 12 vähelikviidset ja hinnale mittevastavat HKV vähemusaktsiat. Nende märkimise ja omandamise tulemusena vahetas SLK oma likviidseima vara, s.o pangakontol olnud raha 5 262 221 eurot 83 senti, vähelikviidsete vähemusaktsiate vastu, mille õiglane väärtus tehingu tegemise hetke seisuga oli 1 162 876 eurot 80 senti. Sellise tegevusega kahjustas T. Rihvk SLK varalist seisundit ning põhjustas tema maksevõime olulise vähenemise HKV ostetud aktsiate õiglast väärtust ületava 4 099 345 euro ulatuses. Seejuures oli T. Rihvk teadlik nii oma ametikohustustest, SLK majanduslikest raskustest kui ka sellest, kuidas aktsiate omandamine SLK maksevõimet mõjutab.
6.V. Leedo ja L. Viikmaa osutasid T. Rihvki teole ainelist ja vaimset kaasabi. Nad sõlmisid T. Rihvkiga kokkuleppe SLK varalist seisundit kahjustavaks aktsiatehinguks ja tugevdasid nõnda T. Rihvki teotahet. V. Leedo osutas aktsiate ostule ja seeläbi SLK maksejõuetuse põhjustamisele ainelist kaasabi sellega, et emiteeris HKV ainuaktsionärina ülekursiga 12 HKV aktsiat ja müüs need SLK-le. L. Viikmaa aga valmistas ette aktsiate ostutehingu, suhtles selleks erinevate isikutega, edastas neile tehingu jaoks vajalikke andmeid ja dokumente allkirjastamiseks, esitas allkirjastatud dokumendid AS-ile Eesti Väärtpaberikeskus ning andis korraldusi raamatupidajatele. Selliselt võimaldasid nad T. Rihvkil teha SLK pangakontolt 5 262 221 euro 83 sendi suuruse väljamakse vähelikviidsete ja hinnale mittevastavate HKV vähemusaktsiate eest.
7.Lisaks aitasid V. Leedo ja L. Viikmaa SLK maksejõuetuse põhjustamisele kaasa tegevusetusega. L. Viikmaa pidanuks taotlema nõukogu koosoleku kokkukutsumist ja V. Leedo selle koosoleku kokku kutsuma ning T. Rihvki kas tagasi kutsuma või andma talle korralduse lõpetada õigusvastane tegevus. V. Leedo ja L. Viikmaa olid teadlikud aktsiate ostmise asjaoludest ja selle kahjulikust mõjust SLK varalisele seisundile, kuid jäid passiivseks ega võtnud midagi ette, et ära hoida SLK majandushuve kahjustavat tehingut. Selline tegevusetus tõi kaasa SLK-le kahju tekkimise ja seeläbi võlausaldajate huvide kahjustumise. Oma kohustustevastase käitumisega kahjustasid V. Leedo ja L. Viikmaa teadvalt SLK varalist seisundit ning põhjustasid tema maksevõime olulise vähenemise. (B) Tütarettevõtete müük
8.T. Rihvk müüs SLK omandis olnud tütarettevõtted OÜ Regula Maritime, OÜ St.Ola Maritime, OÜ Kõrgelaid Maritime ja OÜ Harilaid Maritime SLK-d varaliselt kahjustavatel tingimustel OÜ-le Aquatal. V. Leedo ja L. Viikmaa aga andsid SLK juhatusele nõusoleku nende tehingute tegemiseks. Süüdistatavad olid teadlikud tehingute kahjulikust mõjust SLK maksevõimele. Sellise tegevusega kahjustasid nad SLK varalist seisundit ning põhjustasid tema maksevõime olulise vähenemise vähemalt 3 000 588 euro 30 sendi ulatuses. (C) HKV aktsiate pantimine
9.SLK maksejõuetuse väljakujunemisest teadlik V. Leedo, kes valmistus SLK võimaliku pankrotiga kaasnevateks tagajärgedeks, tegi SLK nõukogu liikmele Janno Saarele ülesandeks asutada OÜ Naive Finants, mille kasuks pantida SLK omandis olevad HKV vähemusaktsiad. Pärast äriühingu asutamist (millega V. Leedol puudus formaalne seos, kuid mille varjatud omanik ja tegelik kasusaaja ta oli) osales V. Leedo koos L. Viikmaaga SLK nõukogu otsuse vastuvõtmisel, millega anti luba pantida 4(16)
1-21-8988 SLK-le kuuluvad HKV aktsiad OÜ Naive Finants kasuks. Pandi seadmise eesmärk oli takistada või raskendada võlausaldajate nõuete täitmiseks aktsiate võõrandamist. Pandi kohaldamisega muudeti aktsiate müük sõltuvaks V. Leedo kontrollitava pandipidaja OÜ Naive Finants tahtest. Nõukogu loa alusel andis T. Rihvk korralduse aktsiate pantimiseks ja pandipidajale õiguse käsutada panditud väärtpabereid (sh need võõrandada) ilma pantija kirjaliku nõusolekuta. SLK-l puudusid pandi seadmise ajal võlaõiguslikud suhted OÜ-ga Naive Finants ja seega puudus nõue, mida pandiga tagada. Aktsiate pantimine OÜ Naive Finants kasuks ei olnud SLK-le vajalik ega majanduslikult otstarbekas, kuna SLK ei saanud tehinguga vastusooritust ning pantimine vähendas vähemusaktsiate likviidsust ja väärtust oluliselt. Sellest olid V. Leedo ja L. Viikmaa pantimisotsuse vastuvõtmise ja T. Rihvk tehingu tegemise ajal teadlikud. Põhjendamatu pandi seadmisega kahjustasid süüdistatavad teadvalt ja kohustustevastaselt SLK varalist seisundit ja põhjustasid teadlikult võlgniku maksevõime olulise vähenemise. (D) HKV nõude tunnustamine ja hagi õigeksvõtt
10.V. Leedo esitas 16. mail 2018 teise isiku vahendusel HKV nimel Pärnu Maakohtule SLK vastu hagi, mis tugines võltsitud garantiile. Hagi esitamisega võimaldas V. Leedo vastavalt omavahelisele kokkuleppele T. Rihvkil SLK esindajana HKV alusetut nõuet tunnustada ja hagi õigeks võtta. Selliselt kahjustas T. Rihvk kohustustevastaselt SLK varalist seisundit. V. Leedo aga hõlbustas kuriteo toimepanemist sellele ainelist kaasabi osutades ning tugevdas ja kindlustas T. Rihvki teo toimepanemise tahet. Tema kaasaaitamisteod olid suunatud SLK varalise seisundi kahjustamisele.
11.Olles teadlik SLK vastu esitatud hagiavalduse alusetusest ning asjaolust, et T. Rihvk soovib SLK varalisi huve kahjustades nõuet tunnustada ja hagi õigeks võtta, jäi V. Leedo SLK nõukogu liikmena passiivseks ega võtnud midagi ette, et SLK majandushuvide kahjustamist ära hoida. Seejuures oli ta teadlik, et 18 891 010 euro 94 sendi suuruse nõude tunnustamine ja hagi õigeks võtmine väljub SLK igapäevase majandustegevuse raamest ning selleks toiminguks oli SLK juhatusel vaja nõukogu nõusolekut. Nõukogu liikme kohustuste täitmata jätmine tõi kaasa SLK-le kahju tekkimise ja seeläbi võlausaldajate huvide kahjustamise, sest SLK maksevõime vähenes oluliselt. Dokumendi võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine
12.T. Rihvk allkirjastas J. Saare koostatud 27. märtsi 2006. a kuupäeva kandva garantiikirja, mis sisaldas tegelikkusele mittevastavaid andmeid. V. Leedo aga aitas dokumendi võltsimisele kaasa: ta arutas J. Saarega garantiikirja koostamist ja kooskõlastas selle, andis garantiiks nõusoleku ning julgustas T. Rihvki garantiikirja allkirjastama. Kõnealuse dokumendi kohaselt andis SLK AS-ile Saare Finants garantii selle kohta, et SLK tasub OÜ Narva-Line ja AS-i Saare Finants vahel sõlmitud lepingust tulenevad mistahes OÜ Narva-Line võlgnevused AS-ile Saare Finants. Garantiist tulenev kohustus oli piiratud 300 000 000 krooniga ja see kehtis kuni 31. detsembrini 2019. See võimaldas AS-i Saare Finants õigusjärglasel HKV-l esitada garantiist tuleneva nõude SLK vastu.
13.V. Leedot süüdistatakse lisaks HKV huvides võltsitud dokumendi kasutamises. Süüdistatav esitas SLK 27. märtsi 2006. a võltsitud garantii teise isiku vahendusel Pärnu Maakohtule, kes tegi 21. juunil 2018 hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, rahuldas HKV hagi ja mõistis SLK-lt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 18 891 010 eurot 94 senti. V. Leedo pani võltsitud dokumendi kasutamise toime eesmärgiga omandada õigus, mida tegelikult ei olnud. Maakohtu otsus
14.Pärnu Maakohus tegi 10. detsembril 2024 otsuse, millega ta muu hulgas:
5(16)
1-21-8988 1) tunnistas T. Rihvki süüdi KarS § 384 lg 1 ja § 344 lg 1 järgi ning karistas teda 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 4-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata; 2) tunnistas V. Leedo süüdi KarS § 384 lg 1, § 344 lg 1 – § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 järgi ning karistas teda 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 4-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata; 3) tunnistas L. Viikmaa süüdi KarS § 384 lg 1 järgi ning karistas teda 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata; 4) rahuldas Reyna tsiviilhagi ja mõistis V. Leedolt, T. Rihvkilt ja L. Viikmaalt solidaarselt Reyna kasuks välja 314 338 eurot 40 senti, sellelt 23. novembri 2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 91 574 eurot 74 senti ning viivise alates 24. novembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 5) jättis kuni tsiviilhagi täitmiseni muutmata kriminaalasjas Reyna kasuks seatud hagi tagamise abinõud; 6) mõistis kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 182 lg-te 3 ja 5 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-te 2 ja 4 alusel V. Leedolt, T. Rihvkilt ja L. Viikmaalt solidaarselt Reyna kasuks välja 37 863 eurot 84 senti valitud esindajatele makstud tasu katteks; 7) mõistis KrMS § 182 lg 5 ning TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel kannatanutelt süüdistatavate kasuks välja hüvitised nende valitud kaitsjatele makstud tasude katteks, mis olid seotud kannatanute tsiviilhagi menetlemisega osas, milles see jäeti läbi vaatamata, ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
15.Maakohtu hinnangul on tõendatud, et T. Rihvk, V. Leedo ja L. Viikmaa kahjustasid SLK juhtorgani liikmetena kohustustevastaselt SLK varalist seisundit. Nende teod on kvalifitseeritavad KarS § 384 lg 1 järgi maksejõuetuse põhjustamisena. Samuti on tõendamist leidnud, et T. Rihvk võltsis SLK garantiikirja, millega täitis KarS § 344 lg-s 1 sätestatud koosseisu. V. Leedo osutas sellele kuriteole vaimset kaasabi, millega pani toime KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõendatud on seegi, et V. Leedo kasutas võltsitud garantiikirja – ta edastas ebaõigeid andmeid sisaldava hagiavalduse koos võltsitud garantiikirjaga maakohtule eesmärgiga kinnitada HKV nõudeõigust SLK vastu. Süüdistatavate tegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
16.Kohus rahuldas Reyna tsiviilhagi. Kannatanu nõue tugineb SLK-ga 22. juulil 2009 sõlmitud prahilepingule ja selle 1. märtsi 2017. a lisale. Põhinõue kogusummas 314 338 eurot 40 senti koosneb pärast lepingu lisa sõlmimist sissenõutavaks muutunud prahitasudest ja lepingujärgsest viivisest. Reyna on esitanud nõude SLK pankrotimenetluses, mille tulemus ei ole aga tsiviilhagi lahendamise seisukohalt tähtis. Oluline on, et SLK kohustused Reyna ees jäid täitmata, sest süüdistatavad põhjustasid oma õigusvastase käitumisega SLK maksejõuetuse. Kuna kannatanu ei ole saanud oma nõuet täita SLK vara arvel, tuleb tsiviilhagi rahuldada. Kaebused ja ringkonnakohtu otsus
17.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni nii süüdistatavate kaitsjad kui ka prokuratuur. DPRi esindajad esitasid määruskaebuse seoses menetluskulude jaotusega. 6(16)
1-21-8988
18.Tallinna Ringkonnakohus tegi 24. oktoobril 2025 otsuse, millega ta muu hulgas: 1) tühistas maakohtu otsuse V. Leedole, T. Rihvkile ja L. Viikmaale mõistetud karistuste tingimisi täitmisele pööramata jätmise ning DPR-i menetluskulude osas; 2) määras, et V. Leedol, T. Rihvkil ja L. Viikmaal tuleb vangistusest kohe ära kanda 2 kuud ja ülejäänud osas jääb vangistus täitmisele pööramata, kui süüdistatavad ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu; 3) mõistis KrMS § 182 lg-te 3 ja 5 ning TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel V. Leedolt, T. Rihvkilt ja L. Viikmaalt solidaarselt Reyna kasuks välja valitud esindajate mõistliku suurusega tasu 9076 eurot 62 senti; 4) mõistis KrMS § 180 lg-te 1 ja 2 alusel V. Leedolt, T. Rihvkilt ja L. Viikmaalt igaühelt Reyna kasuks välja 30 000 eurot valitud esindajate mõistliku suurusega tasu katteks; 5) määras, et Reyna kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitised tuleb tasuda Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole; 6) mõistis riigilt süüdistatavate kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu hüvitise ning Reyna kasuks apellatsiooni- ja määruskaebemenetluse kulu hüvitise.
19.Ringkonnakohus leidis, et maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Maakohus käsitles kaitsjate väiteid tõendite (sh sideettevõtjalt saadud ja elektroonilistelt andmekandjatelt pärinevate andmete) lubamatuse kohta ja kummutas need veenvalt. Kaitsjate etteheide tõendite valikulise hindamise kohta on alusetu. Taotlused korduva finantsekspertiisi määramiseks jättis maakohus põhjendatult rahuldamata. Kaitsjad ei vaielnud vastu prokuratuuri esitatud ekspertiisiakti tõendina vastuvõtmisele. Samuti ei kasutanud nad võimalust eksperti kohtus küsitleda. Maakohus rikkus küll menetlusõigust, kui osutas otsuses muu hulgas tõenditele, mida ei olnud kohtuliku arutamise käigus uuritud, kuid need tõendid ei olnud otsuse tegemisel olulised. Seetõttu ei ole alust rääkida menetlusõiguse olulisest rikkumisest KrMS § 339 lg 2 mõttes.
20.Asjaolu, et DPR sõlmis 1. märtsil 2017 SLK-ga nõuetest loobumise kokkulepped, ei mõjuta süüdistatavate käitumisele antavat hinnangut. SLK varalisi huve kahjustanud kahe esimese teo toimepanemise ajal neid kokkuleppeid veel ei olnud. Ka pärast kokkulepete sõlmimist oli SLK endiselt võlgnik, sh oli vähemalt osaliselt säilinud Reyna nõue.
21.Maakohus tegi nõuetekohaselt kindlaks, et enne süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemist oli SLK-l kohustustevaba vara 4 076 549 euro ulatuses, pangakontol ligi 5,48 miljonit eurot ja bilansis parvlaevad Regula, St. Ola, Kõrgelaid ja Harilaid väärtusega ligi 4 miljonit eurot. Pärast süüdistuses kirjeldatud aktsiatehingut, laevade võõrandamist esmalt tütarettevõtetele ja seejärel OÜ-le Aquatal, samuti pärast HKV aktsiate pantimist ning võltsitud garantii alusel esitatud hagi omaksvõttu SLK-l kohustustevaba vara ei olnud ja ta muutus maksejõuetuks.
22.SLK pankroti väljakuulutamisega täideti ka KarS § 384 lg-s 2 nõutav karistatavuseeldus ning süüdistatavatele KarS § 384 lg 1 järgi etteheidetav kuritegu viidi lõpule. Pankrotimenetluse lõpetamine ei tähenda iseenesest seda, et KarS § 384 lg-s 2 märgitud karistatavuseeldus ära langeb. Kuriteokoosseisu täitmine ja teo karistatavus ei saa olla sõltuvuses tegevkahetsusest või sellest, et keegi kõrvaldab tagantjärele kuriteoga tekitatud tagajärje või hüvitab kannatanutele kahju. Seega ei välista süüdistatavate vastutust maksejõuetuse põhjustamise eest asjaolu, et V. Leedo kontrolli all olevad kolmandad isikud on SLK võlgnevused suures osas tasunud. 7(16)
1-21-8988
23.Alusetud on kaitseväited, mille kohaselt järgisid süüdistatavad juhtorgani liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustust. Kaitsjad püüavad näidata SLK-d kahjustanud tehinguid omavahel lahutatuna ja osana tavapärasest majandustegevusest. Tegelikult nähtub tõenditest, et juba alates 2015. aasta lõpust võeti suund SLK maksejõuetuks muutmisele. Seejuures ei ole V. Leedo enda eesmärki varjanud. Tuvastatud on, et ka T. Rihvk ja L. Viikmaa mõistsid oma tegude tähendust ja tagajärgi.
24.Maakohus käsitas süüdistuses kirjeldatud tegusid põhjendatult ühe jätkuva süüteona. Süüdistatavate tegevus oli ühemõtteliselt suunatud SLK varalise seisundi kahjustamisele. Sellisele järeldusele asudes ei väljunud maakohus süüdistuse piiridest. Kuna tegu on jätkuva süüteoga, ei pea paika kaitsjate väide esimeste osategude aegumise kohta.
25.Maakohus ei ole põhjendanud süüdistatavate karistuste täies ulatuses täitmisele pööramata jätmist. Võttes arvesse kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdistatavate süüd ja isikuid, tuleb neile mõistetud vangistused osaliselt reaalselt ära kanda.
26.Maakohus ei eksinud, kui rahuldas Reyna tsiviilhagi. Süüdistatavad ei ole tõendanud, et Reyna saab oma nõude rahuldada SLK pankrotivara arvel. Samas on tõendatud, et süüdistatavad põhjustasid kohustustevastase käitumisega SLK maksejõuetuse ja kahjustasid seeläbi tahtlikult võlausaldajate, sh Reyna huve. Järelikult on nad kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1). Tsiviilhagi rahuldamist ei välista see, et SLK on lasknud talle tagastatud sisendkäibemaksu arvelt teha ülekandeid Reyna ettemaksukontole Maksu- ja Tolliametis. Esiteks ei ole tõendatud, et vastavad maksed on tehtud SLK kohustuste tasumiseks. Teiseks ei ole sellised omaalgatuslikud ülekanded käsitatavad kohustuse kohase täitmisena. Viimane eeldanuks kannatanu selgesõnalist nõusolekut (VÕS § 91).
27.Kaitsjate viide Pärnu Maakohtu 10. veebruari 2025. a otsusele tsiviilasjas nr 2-19-7703 ei ole asjakohane. Selles asjas jäeti rahuldamata Reyna hagi SLK pankrotimenetluses 314 338 euro 40 sendi suuruse nõude tunnustamiseks. Viidatud otsus ei ole jõustunud ja selles sisalduvad järeldused ei ole kriminaalasja lahendavale kohtule siduvad. Tsiviil- ja kriminaalasjades on erinev tõendamisese ja on võimalik, et tsiviilasja lahendanud kohus ei ole võtnud arvesse kõiki asjaolusid, mida arvestatakse kriminaalasja lahendamisel. Tähele tuleb panna ka seda, et kriminaalasjas on tsiviilhagi esitatud V. Leedo, T. Rihvki ja L. Viikmaa vastu. Viidatud tsiviilasjas on kostjateks aga SLK, HKV ja OÜ Tuulaja.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Kaitsjate kassatsioonid
28.Süüdistatavate kaitsjad taotlevad kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. V. Leedo kaitsja Elmer Muna ning T. Rihvki kaitsjad Erki Kergandberg ja Tanel Kask paluvad alternatiivselt teha uue otsuse, millega lõpetada menetlus kaitsealuste süüdistuses osaliselt aegumise tõttu ja ülejäänud osas nad õigeks mõista. L. Viikmaa kaitsjad Oliver Nääs ja Elise Altroff taotlevad alternatiivselt kaitsealuse õigeksmõistmist. Kaitsjate hinnangul tuleb Reyna tsiviilhagi jätta kas läbi vaatamata või rahuldamata ja selle tagamise abinõud tühistada.
29.Kassaatorid on seisukohal, et ringkonnakohtu otsuse tegi ebaseaduslik kohtukoosseis. Kriminaalasja lahendanud kohtukoosseisu liige Andres Parmas on kinnitanud kõnealuse kohtuasjaga vahetult kokkupuutumist ajal, mil ta täitis riigi peaprokuröri ülesandeid. Süüdistust esindava prokuröri üle teenistuslikku järelevalvet tehes osales ta kriminaalmenetluses muu subjektina KrMS § 49 lg 1 p 3 tähenduses. Selline õigusemõistmine ka ei näi erapooletu ega ole kooskõlas ausa ja õiglase menetluse põhimõttega.
8(16)
1-21-8988
30.Vastuväited Reyna tsiviilhagi rahuldamisele on kokkuvõtlikult järgmised.
31.Kuna süüdistatavad ei ole põhjustanud SLK maksejõuetust ega kahjustanud tema võlausaldajate huve, siis puudub õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 tähenduses.
32.Võlgniku maksejõuetuse põhjustamine saab tekitada kahju ainult tema võlausaldajale. Kui Reyna nõue jääb SLK pankrotimenetluses tunnustamata, ei ole tal õigust väljamaksele SLK pankrotivarast ja SLK maksevõime väidetav vähendamine ei saanud tema õigusi kahjustada.
33.Reyna nõue SLK vastu on asendustäitmisega lõppenud, sest SLK on teinud võlgnetava summa, s.o 276 472 euro 99 sendi ulatuses sissemakseid Reyna ettemaksukontole Maksu- ja Tolliametis (VÕS § 89 lg 1). Pole tõendatud, et kandeid ei tehtud poolte kokkuleppel. Reyna on võtnud asendustäitmise faktiliselt vastu: ta ei tagastanud ettemaksukontole laekunud raha SLK-le ega väljendanud muul moel keeldumist asendustäitmise vastuvõtmisest. Kui täidetud on põhinõue, on alusetu ka sellelt arvestatud viivise nõue. Kuna Reynal ei ole SLK vastu nõuet, ei saa SLK varaline seis hageja õigusi kahjustada.
34.SLK pankrotihaldurite ettekandest ja haldurite täiendavast seisukohast nähtub, et SLK-l on piisavalt vara, et teha pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja tasuda Reyna nõue. Järelikult ei ole väidetav SLK maksejõuetuse põhjustamine Reynale kahju tekitanud.
35.Kuna Reyna nõude tunnustamise korral on võimalik see SLK pankrotivara arvel täies ulatuses rahuldada, toob sama summa süüdistatavatelt väljamõistmine kaasa Reyna alusetu rikastumise. Kahju hüvitamise eesmärk ei ole asetada hagejat soodsamasse olukorda võrreldes sellega, kus ta oleks, kui kahju tekitavat tegevust ei oleks aset leidnud. Kaitsjate täiendavad seisukohad
36.Täiendavates kirjalikes seisukohtades jäid kaitsjad kokkuvõtlikult varem esitatud väidete juurde. Lisaks juhiti tähelepanu sellele, et vahepeal on jõustunud tsiviilasjas nr 2-19-7703 Pärnu Maakohtu
10.veebruari 2025. a otsus, millega Reyna nõue jäeti SLK pankrotimenetluses täies ulatuses tunnustamata. Kassatsioonivastused
37.Prokuratuur leiab ringkonnakohtu põhjendustega nõustuvalt, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks pole alust ning kassatsioonid tuleb jätta rahuldamata.
38.Kannatanud vaidlevad kassatsioonidele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Reyna ei ole nõustunud prahitasu maksmisega enda ettemaksukontole. Tsiviilkohtumenetluses kannatanu nõude tunnustamata jätmine ei ole kriminaalasja arutavale kohtule siduv.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
39.Osas, millega kaitsjad vaidlustavad süüdistatavate süüditunnistamist ja karistamist, jäävad kassatsioonid tagajärjetuks. Kolleegium nõustub neis küsimustes ringkonnakohtu põhjendustega, jättes need KrMS § 363 lg 4 p 1 alusel üle kordamata. Kolleegium vastab esmalt kassaatorite väitele, mille kohaselt on ringkonnakohtu lahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis (I), selgitab seejärel, miks tuleb maa- ja ringkonnakohtu otsus Reyna tsiviilhagi rahuldamise osas tühistada (II), ning võtab lõpetuseks kokku kassatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab menetluskuludega seotud küsimused
(III).
9(16)
1-21-8988 I
40.Kassaatorid märgivad, et ringkonnakohtu koosseisu liige A. Parmas on tunnistanud, et puutus kriminaalasja menetlusega kokku ajal, mil ta oli ametis riigi peaprokurörina. Ta nõudis teenistusliku järelevalve tegemise käigus menetlust juhtinud prokurörilt selle asjaolude kohta selgitusi ning uuris, millal esitatakse süüdistus ja kas on toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Kaitsjad leiavad, et nii võttis kohtunik A. Parmas osa kriminaalasja kohtueelse menetluse juhtimisest ning selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamisest (KrMS § 30 lg 1), osaledes kriminaalmenetluses muu subjektina KrMS § 49 lg 1 p 3 tähenduses. Kohtunik taotles ka ise enda taandamist, tuginedes KrMS § 49 lg-le 6, kuid tema taotlust ei rahuldatud. Selline õigusemõistmine ei näi kaitsjate hinnangul erapooletu ega ole kooskõlas ausa ja õiglase menetluse põhimõttega.
41.Vastab tõele, et ringkonnakohtunik A. Parmas esitas 21. märtsil 2025 kohtu esimehele KrMS § 49 lg 6 alusel taotluse enda taandamiseks. Taotluses selgitas kohtunik, et on riigi peaprokurörina teenistusliku järelevalve korras korduvalt vestelnud kriminaalmenetlust juhtinud prokuröriga ja pärinud temalt aru menetluse seisu ja käigu kohta. Samuti on ta vestelnud kannatanu esindajaga. Kohtunik leidis, et kirjeldatud asjaoludel ei näi ta kohtuasja lahendades erapooletuna.
42.Tallinna Ringkonnakohtu esimehe 28. märtsi 2025. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Määruses leiti, et teenistusliku järelevalve tegemine kriminaalmenetlust juhtiva prokuröri üle ei ole selline asjaolu, mis seaks iseenesest kahtluse alla kohtuniku erapooletuse. Puuduvad andmed, et kohtunik oleks riigi peaprokurörina teinud kriminaalmenetluse kulgu mõjutada saanud toiminguid või otsustusi, andnud mingisuguseid korraldusi või lubadusi või saanud kriminaalasja kohta sellist teavet, mis võinuks kujundada tema siseveendumust. Taotlust rahuldamata jättes arvestas esimees sedagi, et ringkonnakohus lahendab kaebusi kolmeliikmelises kohtukoosseisus, mis vähendab kohtuniku varasema riigi peaprokurörina tegutsemise mõju sellele, kas õigusemõistmine näib erapooletu.
43.Ringkonnakohtu eelmenetluses taotlesid kohtunik A. Parmase taandamist ka kaitsjad. Taotlust kohtu esimehele edastades selgitas kohtunik täiendavalt, et suhtles menetlust juhtinud prokuröriga selleks, et olla menetluse seisuga kursis ja seda vajadusel suunata. Sellist vajadust aga ei tekkinud ja riigi peaprokurörina ei sekkunud ta menetlust juhtinud prokuröri töösse ega nõudnud ühegi otsustuse tegemist. Samuti ei toimunud menetlust juhtinud prokuröri ja prokuratuuri juhtkonna vahel nõupidamisi, kus oleks käsitletud kriminaalasja kohta kogutud tõendeid või kooskõlastatud süüdistatavatele taotletavaid karistusi. Kannatanu esindajaga on tal olnud kaks sisulist vestlust. Esindaja tundis huvi selle vastu, kas menetlus kulgeb katkestusteta ja kas ning mis ajaks on plaanis esitada süüdistusakt.
44.Tallinna Ringkonnakohtu esimehe 16. juuni 2025. a määrusega jäeti kaitsjate taotlus rahuldamata. Esimees jäi oma varasemas määruses väljendatud seisukohale, et kohtuniku taandamine ei ole vajalik ega põhjendatud. Ta lisas, et kohtunik ei olnud kriminaalasjas kohtueelset menetlust juhtivaks ega süüdistust esindavaks prokuröriks. Prokuratuuriseaduse (ProkS) § 2 lg 2 järgi on prokurör oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi.
45.Ringkonnakohtu istungil esitasid kaitsjad uue taotluse kohtunik A. Parmase taandamiseks, väites jätkuvalt, et tema osalemine menetluses ei ole kooskõlas ausa ja õiglase menetluse põhimõttega. Selle taotluse jätsid kohtukoosseisu ülejäänud liikmed 13. augustil 2025 rahuldamata. Määruses leiti, et kriminaalmenetlust juhtiva prokuröri üle teenistusliku järelevalve tegemine ei anna alust käsitada riigi peaprokuröri kriminaalmenetluse muu subjektina KrMS § 49 lg 1 p 3 mõttes. Koosseisu hinnangul ei esinenud kohtuniku taandamiseks ka KrMS § 49 lg-s 6 sätestatud alust.
10(16)
1-21-8988
46.Kohtupraktikas on leitud, et ebaseadusliku kohtukoosseisuga KrMS § 339 lg 1 p 1 mõttes on tegemist muu hulgas juhul, kui süüdistatavad annab kohtu alla kohtunik, kes on varem samas kriminaalasjas eeluurimiskohtunikuna teinud määruse isiku vahistamise kohta. KrMS § 49 lg 1 p 2 kohaselt peab selline kohtunik hilisemast menetlusest taanduma. (RKKK 04.12.2008, 3-1-1-69-08, p 9) Sarnaselt tuleb KrMS § 339 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusõiguse olulist rikkumist jaatada olukorras, kus kohtunik on kohustatud menetlusest taanduma põhjusel, et ta on varem osalenud samas kriminaalasjas muu menetlussubjektina (KrMS § 49 lg 1 p 3). Nende, nagu ka ülejäänud KrMS § 49 lg-s 1 ette nähtud taandumisaluste tuvastamine ei ole üldjuhul keeruline, sest asjasse puutuvad faktilised asjaolud on hõlpsasti tuvastatavad (RKKK 07.11.2005, 3-1-1-123-05, p 10). KrMS § 49 lg 1 p 6 alusel tuleb kohtunikul taanduda aga siis, kui ta ei saa sama paragrahvi esimeses lõikes nimetamata põhjusel olla erapooletu. Olukorras, kus kohtunik küll sisemiselt leiab, et ta saab lahendada asja erapooletult, kuid mitmesuguste objektiivselt nähtuvate ja/või teadaolevate asjaolude pinnalt on võimalik selles vähemalt kahelda, võib tegemist olla muu kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes (RKKK 21.06.2013, 3-1-1-63-13, p 20.1; viidatud 3-1-1-123-05, p 17).
47.Kolleegium leiab, et kohtunik A. Parmas ei ole osalenud kõnealuses kriminaalasjas varem kriminaalmenetluse muu subjektina KrMS § 49 lg 1 p 3 mõttes. Sel põhjusel ei ole alust rääkida KrMS § 339 lg 1 p-s 1 kirjeldatud menetlusõiguse olulisest rikkumisest. Kaitsjate antud KrMS § 49 lg 1 p 3 lai tõlgendus välistaks pea iga varem kõrgemalseisva prokurörina töötanud kohtuniku osalemise menetluses, kus süüdistust esindab talle kunagi allunud prokurör. Selleks, et kohtunik oleks kohustatud KrMS § 49 lg 1 p 3 alusel menetlusest taanduma seetõttu, et ta on varem pidanud prokuröriametit, peab ta olema arutatava kriminaalasja menetluses prokurörina osalenud (nt asendanud talle alluvat prokuröri (ProkS § 10)) või vähemalt selle käiku sekkunud (nt tühistanud prokuröri ebaseadusliku või põhjendamatu määruse, korralduse või nõude (KrMS § 213 lg 6)). Praegusel juhul selliseid asjaolusid ei nähtu. Kolleegium lisab, et ka ringkonnakohtunik ise ei tuginenud enda taandamise taotluses KrMS § 49 lg 1 p-le 3, vaid soovis menetlusest taanduda, kuna leidis, et tema poolt asja arutamine ei näiks erapooletu (KrMS § 49 lg 6).
48.Kolleegiumi hinnangul ei esinenud kohtunik A. Parmase taandamiseks ka KrMS § 49 lg-s 6 sätestatud alust. Kaitsjate viidatud kohtuasjas Piersack vs. Belgia (Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 01.10.1982, Piersack vs. Belgia (8692/79)) on EIK leidnud, et ainuüksi varasem prokurörina töötamise fakt ei anna alust järeldada kohtuniku erapoolikust. Oluline on hinnata, kas kohtunikul võis prokuröri ametikohustusi täites tekkida vajadus arutatava kriminaalasja menetlusega tegeleda. Selles asjas jaatati ausa ja õiglase menetluse nõude rikkumist, kuna kohtunik oli juhtinud prokuratuuri osakonda, mis tegeles just sellise kriminaalasja menetlemisega. Allüksuse juhina oli tal õigus vaadata üle kohtule esitatavaid menetlusdokumente, arutada alluvatega menetlusstrateegiat ja anda neile juhiseid. Lisaks osales ta teatud määral asja menetluses. (Vt lähemalt viidatud otsuse p-d 30(b), 30(d) ja 31.)
49.Riigi peaprokurör on kogu prokuratuuri juht (ProkS § 3 lg 1). Tema kokkupuude prokuratuuri osakondade tegevusega pole vähemalt üldjuhul nii vahetu, kui see on kindlat osakonda juhtival prokuröril. Kuigi riigi peaprokuröril on õigus teha teenistuslikku järelevalvet, pole tal seaduse kohaselt õigust prokurörile lõplikult ette kirjutada seda, missuguseid otsustusi tuleb menetluses teha (ProkS § 2 lg 2). See asjaolu eristab käesolevat olukorda kaitsjate viidatud kohtuasjast Ugulava vs. Gruusia (EIK, 01.05.2024, Ugulava vs. Gruusia (22431/20)), kus asja arutanud kohtunikul oli tema varasemas rollis riigi peaprokurörina võimalik anda alamal seisvatele prokuröridele siduvaid suuniseid (vt viidatud otsuse p 60). Kohtunik on selgitanud, et vestles kriminaalmenetlust juhtinud prokuröriga selleks, et olla menetluse käiguga kursis, ja vajadust anda suuniseid ei tekkinud. Ka kannatanu esindajaga suheldi menetluse kulgu, mitte selle sisu puudutavates küsimustes. Neile 11(16)
1-21-8988 selgitustele tuginedes leiab kolleegium, et kohtunik ei puutunud peaprokurörina kriminaalasjaga kokku sellises ulatuses, et see tekitaks kahtluse tema võimes asja erapooletult lahendada. Järelikult ei ole põhjust jaatada ka kriminaalmenetlusõiguse muud olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 mõttes. II
50.Kohtud rahuldasid Reyna tsiviilhagi osas, milles taotleti V. Leedolt, T. Rihvkilt ja L. Viikmaalt solidaarselt 314 338 euro 40 sendi suuruse varalise kahju väljamõistmist. Lisaks mõisteti süüdistatavatelt kannatanu kasuks välja hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 91 574 eurot 74 senti ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
51.Kannatanu nõue tugineb SLK-ga 22. juulil 2009 sõlmitud prahilepingule ja selle 1. märtsi 2017. a lisakokkuleppele (Novation Addendum), millest tulenenud varalised kohustused jättis SLK väidetavalt Reyna ees täitmata ning mille täies ulatuses täitmist pole õnnestunud pankrotimenetluses saavutada. Esialgu nõudis Reyna SLK pankrotimenetluses pärast lisakokkuleppe sõlmimist sissenõutavaks muutunud prahitasusid 642 000 eurot ja viiviseid 94 252 eurot 61 senti. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati Reyna nõuet 421 914 euro 21 sendi ulatuses (sellest 365 527 eurot 1 sent moodustas põhivõlg ja 56 387 eurot 20 senti viivis). Selle summa on Peetri Keskus OÜ võlgniku eest Reynale ka tasunud. Järelejäänud 314 338 euro 40 sendi suurune nõue koosneb 276 472 euro 99 sendi ulatuses prahitasudest ja 37 865 euro 41 sendi ulatuses lepingujärgsest viivisest. Selle nõude tunnustamist taotles Reyna tsiviilasjas nr 2-19-7703. Paralleelselt esitas ta käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate vastu tsiviilhagi, milles taotles õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist samas summas.
52.Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks VÕS § 1043 jj alusel peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt nt RKTK 05.05.2021, 2-17-19459/92, p 14). Järelikult on kahju hüvitamise kohustuse eelduseks hüvitatava kahju olemasolu (RKKK 03.06.2011, 3-1-1-41-11, p 17.1).
53.Kaitsjad on vaielnud tsiviilhagi rahuldamisele vastu muu hulgas argumendiga, et SLK kohustused Reyna ees on viimase Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole tehtud ülekannetega täidetud ehk kannatanule ei ole kahju tekitatud. Maakohus küll tuvastas, et Reyna ettemaksukontole on tehtud 276 472 euro 99 sendi ulatuses sissemakseid, kuid ei omistanud sellele asjaolule tsiviilhagi lahendamise seisukohalt tähtsust. Võtmata seisukohta kõnealuste ülekannete õigusliku tähenduse suhtes, ei saanud maakohus aga järeldada, et SLK kohustused Reyna ees jäid tema maksejõuetuks muutumise tõttu täitmata. Selline kohtu seisukoht on põhjendamata (TsMS § 436 lg 1, § 438 lg 1, § 442 lg 8). Ringkonnakohus käsitles ettemaksukontoga seotud kaitseväidet pisut põhjalikumalt, ent ei pidanud seda asjakohaseks kahel põhjusel. Esiteks ei olnud tema hinnangul tõendatud, et kõnealused ülekanded tehti SLK kohustuste tasumiseks. Teiseks leidis ringkonnakohus, et selline sooritus ei olnud ilma kannatanu selgesõnalise nõusolekuta hinnatav kohustuse kohase täitmisena
(VÕS § 91).
54.Selle üle, milline oli 2017. aasta suvel Reyna ettemaksukontole tehtud kannete tähendus SLK rahalise kohustuse täitmise kontekstis, vaieldi ka tsiviilasjas nr 2-19-7703. Selles asjas lahendati Reyna pankrotihalduri hagi SLK pankrotihaldurite, HKV ja Tuulaja OÜ vastu nõuete tunnustamiseks SLK pankrotimenetluses. Pärnu Maakohtu 10. veebruari 2025. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
12.detsembri 2025. a otsusega jäeti hagi rahuldamata ja Reyna nõue tunnustamata. Kohtud asusid seisukohale, et Reyna on saanud põhivõlale vastava rahalise soorituse (SLK poolt Reyna ettemaksukontole 276 472 euro 99 sendi ulatuses tehtud maksed). Seejuures tuvastasid kohtud, et Reynal oli SLK-ga kokkulepe prahitasude tasumiseks ettemaksukonto kaudu. Kuivõrd rahaline 12(16)
1-21-8988 kohustus oli põhivõla ulatuses kohaselt täidetud, polnud alust tunnustada ka viivise nõuet. Tänaseks on viidatud otsused jõustunud, sest Riigikohus ei võtnud 6. aprillil 2026 Reyna kaebust menetlusse.
55.Ringkonnakohtul on iseenesest õigus selles, et kriminaalasja lahendav kohus ei ole seotud tsiviilkohtumenetluses tehtud järeldustega, mistõttu ei saa Reynale õigusvastaselt tekitatud kahju tuvastamisel omistada tsiviilasjas nr 2-19-7703 tehtud otsusele määravat tähendust (vt ringkonnakohtu otsuse p 102 ja seal viidatud RKKK 02.06.2022, 1-21-7774/14, p 24). See aga ei tähenda, et Reyna tsiviilhagi lahendamisel ei tulnud kõnealuse tsiviilasjaga üldse arvestada. Seejuures ei ole olulist tähtsust asjaolul, et kriminaalasja apellatsioonimenetluses arutamise ajaks ei olnud tsiviilasjas veel lõpliku lahendini jõutud. Oluline on see, et tsiviil- ja kriminaalasjas tuli lahendada sama õigusküsimust, s.o kas Reyna ettemaksukontole ülekannete tegemine oli hinnatav lepingulise kohustuse kohase täitmisena. Vältimaks põhjendamatult vastuoluliste otsuste tegemist, mis võiks kahjustada õigusemõistmise ja kohtu usaldusväärsust, tulnuks ringkonnakohtul pöörata tähelepanu tsiviilkohtumenetluses ettemaksukontole tehtud kannete õiguslikku tähendust puudutavatele järeldustele. Kohus pidanuks selgitama, miks tuli tema arvates anda asjas tuvastatud faktidele tsiviilasja lahendanud maakohtust erinev õiguslik hinnang (vrd RKKK 18.06.2010, 3-1-1-46-10, p 8.3.3). Jättes otsuse nõuetekohaselt põhjendamata, rikkus ringkonnakohus menetlusõigust (TsMS § 436 lg 1, § 639 lg 1, § 654 lg 5 ja § 669 lg 2).
56.Kriminaalmenetluses maa- ja ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludest lähtudes jagab kolleegium tsiviilasja lahendanud kohtute järeldust, et Reyna ettemaksukontole tehtud ülekannetega täitis SLK kannatanu ees prahitasude maksmise kohustuse 276 472 euro 99 sendi ulatuses.
57.Ettemaksukontol asuvad maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu ja ühtlasi tema vara, mida ta saab käsutada (RKTK 26.10.2022, 2-19-18842/42, p-d 15.1 ja 15.2). Rahalise kohustuse täitmine ettemaksukonto kaudu on seega võimalik. Ettemaksukonto kaudu tasumise saab lugeda kohaseks täitmiseks põhimõtteliselt kolmel juhul: kas pooled leppisid kokku sel viisil täitmise (VÕS § 91 lg 1); ettemaksukontole kande tegemine on piisavalt sarnane tšeki või veksli andmisega ning vastava maksusumma kasutamine tähendab selle lunastamist (VÕS § 91 lg 4, TsÜS § 4) või see on täitmise asendamine, mille võlausaldaja võttis esialgse kohustuse täitmisena vastu (VÕS § 89 lg 1). (TlnRngK 12.12.2025, 2-19-7703, p 11.6)
58.Kõnealust tsiviilasja lahendanud maa- ja ringkonnakohus leidsid, et ettemaksukonto kaudu tasumine vastas Reyna ja SLK kokkuleppele. Selleks tõlgendasid kohtud 1. märtsi 2017. a lisakokkulepet, võttes arvesse kokkuleppe eesmärke ning poolte varasemat ja edasist käitumist (VÕS § 29 lg 5 p-d 3 ja 4). Kohtud tuvastasid, et pooled muutsid oma varasemat käitumist kahel viisil: esiteks peatati SLK-le igakuiste arvete esitamine, teiseks jäeti lepingust välja konkreetne maksejuhis (Reyna pangakonto andmed). Prahitasu pidi SLK edaspidi maksma vastavalt Reyna kirjalikele juhistele.
59.Kriminaalmenetluses tsiviilhagi lahendades ei ole maa- ja ringkonnakohus sarnaseid poolte kokkuleppele viitavaid asjaolusid kindlaks teinud. Sel põhjusel pole võimalik väita, et pooled leppisid kohustuse ettemaksukonto kaudu täitmises kokku (VÕS § 91 lg 1). Küll aga võimaldavad kohtute tuvastatud asjaolud VÕS § 89 lg 1 alusel järeldada, et Reyna on kohustuse sel moel täitmise vastu võtnud ja kohustus on seega täidetud.
60.Võlgnikul on õigus teha kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teistsugune tegu vaid võlausaldaja nõusolekul (VÕS § 89 lg 1). Võlausaldaja nõusolek on tahteavaldus, mis võib olla tehtud ka konkludentselt, s.o väljenduda teos (TsÜS § 68 lg 3). Täitmise asendamise puhul loetakse nõusolek antuks, kui võlausaldaja võtab võlgniku teise teo kohustuse täitmisena vastu. Tõendamiskoormis lasub seejuures võlgnikul. Kui võlgnik tõendab, et võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu 13(16)
1-21-8988 vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt (VÕS § 76 lg 4).
61.Erinevalt ringkonnakohtust ei näe kolleegium alust kahelda selles, et Reyna ettemaksukontole tehti makseid SLK võlgnetavate prahitasude katteks. Seda kinnitab juba asjaolu, et ülekandeid kannatanu ettemaksukontole tehti valdavalt summades, mis langesid kokku prahitasudega, mida SLK kohustus lepingu järgi Reynale iga kuu tasuma. Kannatanu ei ole tema ettemaksukontole laekunud summasid tagastanud ega väljendanud muul moel vastuseisu kohustuse sellisel viisil täitmisele. Samuti ei ole kannatanu väitnud, et ta ei saanud kannete tegemise ajal või selle järel oma ettemaksukontot käsutada või oleks muul põhjusel kaotanud SLK soorituse tulemi majandusliku väärtuse. Järelikult on Reyna saanud ettemaksukontole tehtud ülekannete kaudu 276 472 eurole 99 sendile vastava rahalise soorituse. Koos pankrotimenetluses tunnustatud ja täidetud põhivõlaga summas 365 527 eurot 1 sent on pärast 1. märtsi 2017 sissenõutavaks muutunud prahitasud talle seega täies ehk 642 000 euro ulatuses tasutud.
62.Kuivõrd 2017. aasta märtsist kuni septembrini sissenõutavaks muutunud prahitasud said ettemaksukontole tehtud ülekannetega osaliselt tasutud, ei pea paika ka tsiviilhagis toodud viivise arvutus. Tegelikult jättis SLK 1. märtsist kuni 19. novembrini 2018 (s.o võlgniku pankroti väljakuulutamiseni) viiviseid tasumata 56 387 euro 20 sendi ulatuses. Selles summas on need pankrotimenetluses nõude osalise tunnustamise ja täitmisega Reynale ka hüvitatud.
63.Kokkuvõtteks leiab kolleegium, et prahitasud summas 276 472 eurot 99 senti on Reynale tema ettemaksukonto kaudu tasutud. Järelikult ei ole süüdistatavad SLK maksejõuetuks muutmisega Reynale kahju tekitanud. Kannatanu tsiviilhagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. III
64.Tsiviilhagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb muuta ka selle menetlemisest tingitud kulude hüvitamise otsustusi.
65.Reyna taotles maakohtus enda lepingulistele esindajatele makstud 270 456 euro hüvitamist. Maakohus luges esindajate toimingud vajalikuks, neile kulutatud aja põhjendatuks ning tasu tervikuna mõistlikuks. Tsiviilhagi osalise rahuldamise tõttu jaotas kohus kulud kannatanu ja süüdistatavate vahel proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus mõistis süüdistatavatelt kannatanu kasuks solidaarselt välja 37 863 eurot 84 senti, jättes esindajate tasu ülejäänud osas kannatanu enda kanda. Ringkonnakohus muutis seda otsustust, kuna Reyna esinduskulud ei olnud seotud vaid tsiviilhagiga, vaid ka süüküsimuse arutamisega. Sel põhjusel ei saanud kannatanu kulude hüvitamisel juhinduda üksnes KrMS §-st 182, vaid kohaldada tuli ka KrMS § 180 lg-t 1. Samuti ei lugenud ringkonnakohus taotletud tasu põhjendatuks täies ulatuses.
66.Apellatsioonikohus leidis, et Reyna esindajatele seoses tsiviilhagi lahendamisega makstud põhjendatud tasu on 64 833 eurot. Lähtudes hagi rahuldamise ulatusest, mõistis kohus süüdistatavatelt kannatanu kasuks selle menetluskulu katteks solidaarselt välja 9076 eurot 62 senti (ilma käibemaksuta). Süüdistatavate süüküsimuse lahendamisega seoses esindajatele makstud tasu mõistlikuks suuruseks hindas kohus 129 666 eurot (ilma käibemaksuta), mille mõistis süüdistatavatelt kannatanu kasuks välja (sh V. Leedolt, T. Rihvkilt ja L. Viikmaalt igaühelt 30 000 eurot). Kolleegiumi hinnangul ei eksinud ringkonnakohus menetluskulude mõistlikkuse hindamisel ja põhjendas piisavalt sellekohaseid otsustusi.
67.KrMS § 182 lg 1 näeb ette, et tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamata jätmise korral kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud kannatanu. 14(16)
1-21-8988 Järelikult tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega V. Leedolt, T. Rihvkilt ja L. Viikmaalt mõisteti KrMS § 182 lg-te 3 ja 5 ning TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel solidaarselt Reyna kasuks välja Reyna valitud esindajate mõistliku suurusega tasu 9076 eurot 62 senti. See tasu tuleb jätta kannatanu enda kanda. Lisaks tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega määrati, et Reyna kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitis tuleb kanda Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole. Kuna kannatanu pankrotihaldur ei ole kohtule asjakohast taotlust esitanud, tuleb hüvitis tasuda kannatanule endale (vt RKKK 19.06.2020, 1-14-5339/95, p 16 ja 30.04.2025, 1-19-7473/446, p-d 18– 19 koos edasiste viidetega).
68.L. Viikmaa taotles seoses kannatanute hagi menetlemisega 8251 euro 5 sendi suuruse kaitsjatasu (sh käibemaks) hüvitamist, millest maakohus mõistis kannatanutelt välja kokku 6705 eurot 84 senti ja L. Viikmaa kanda jäi 1545 eurot 21 senti. T. Rihvk taotles seoses kannatanute hagi menetlemisega 13 000 euro suuruse kaitsjatasu hüvitamist, millest maakohus mõistis kannatanutelt välja 11 440 eurot 67 senti ja T. Rihvki kanda jäi 1559 eurot 33 senti. V. Leedo taotles seoses kannatanute hagi menetlemisega 49 450 euro suuruse kaitsjatasu hüvitamist, millest maakohus mõistis kannatanutelt välja 35 214 eurot 67 senti ja V. Leedo kanda jäi 14 235 eurot 33 senti. Tsiviilhagi rahuldamata jätmine tingib maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamise ka osas, millega süüdistatavate kaitsjatele enne apellatsioonimenetlust seoses tsiviilhagiga makstud tasud jäeti osaliselt süüdistatavate kanda. Kolleegium teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab KrMS § 182 lg 1 alusel Reynalt L. Viikmaa, V. Leedo ja T. Rihvki kasuks lisaks maakohtu otsusega väljamõistetule täiendavalt välja vastavalt 1545 eurot 21 senti, 14 235 eurot 33 senti ja 1559 eurot 33 senti kohtueelses menetluses ja maakohtus nende valitud kaitsjatele seoses tsiviilhagi menetlemisega makstud tasu katteks. Kokku peab Reyna seega hüvitama V. Leedole 24 716 eurot 66 senti, T. Rihvkile 4966 eurot 66 senti ja L. Viikmaale 3561 eurot 65 senti. Süüdistatavad seevastu peavad igaüks hüvitama Reynale 30 000 eurot kannatanu esindajatele seoses süüküsimuse lahendamisega makstud tasu katteks.
69.Kolleegium tasaarvestab süüdistatavate ja kannatanu vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded, mõistes KrMS § 180 lg 1 ja § 182 lg 1 alusel V. Leedolt kannatanu apellatsioonimenetluseeelse menetluskulu katteks välja 5283 eurot 34 senti (30 000 – 24 716,66), T. Rihvkilt 25 033 eurot 34 senti (30 000 – 4966,66) ja L. Viikmaalt 26 438 eurot 35 senti (30 000 – 3561,65). (Vt ka RKKK 11.06.2021, 1-18-5732/226, p 115).
70.L. Viikmaale osutas tema vastu esitatud tsiviilhagi menetlemisel õigusabi ka määratud kaitsja. Maakohus mõistis määratud kaitsjale seoses tsiviilhagi menetlemisega makstud 4081 euro 95 sendi suurusest tasust L. Viikmaalt riigi kasuks välja 190 eurot 49 senti (sh käibemaks). Kuna tsiviilhagi jääb käesoleva otsusega rahuldamata, tuleb kohtuotsused tühistada selleski osas ja kõnealune summa KrMS § 182 lg 1 alusel Reynalt riigi kasuks välja mõista.
71.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7, § 362 p-st 2 ja § 310 lg-st 1, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2025. a ja Pärnu Maakohtu 10. detsembri 2024. a otsuse Reyna tsiviilhagi rahuldamise osas ja teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kannatanu tsiviilhagi rahuldamata jätmise tõttu tühistab kolleegium kohtuotsused ka osas, millega kohtud jätsid muutmata hagi tagamiseks kohaldatud abinõud. Kolleegium teeb selleski osas uue otsuse, millega tühistab L. Viikmaa kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi ning vabastab V. Leedole abikaasade ühisvarana kuuluvad HKV aktsiad ja T. Rihvkile abikaasade ühisvarana kuuluvad kinnisasjad aresti alt. L. Viikmaa kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik, kes saab taotleda hüpoteegi kustutamist (RKKK 28.11.2022, 1-21-697/63, p 78). Veel muudab kolleegium apellatsioonimenetluse-eelsete kulude hüvitamise kohta tehtud otsustusi ja tasaarvestab kohtumenetluse poolte vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded. Muus osas jäävad kohtuotsused muutmata. Kassatsioonid tuleb rahuldada osaliselt.
15(16)
1-21-8988
72.Kaitsjad ja kannatanu esitasid Riigikohtule taotlused kassatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu – valitud kaitsja või esindaja tasu – hüvitamiseks.
73.V. Leedo, T. Rihvki ja L. Viikmaa kaitsjad paluvad mõista riigilt süüdistatavate kasuks välja vastavalt 33 486 eurot 25 senti, 10 550 eurot ja 16 535 eurot 40 senti. Kaitsjate taotlustes märgitud tasud hõlmavad peamiselt ringkonnakohtu otsusega tutvumist ning kassatsioonide ja kirjalike seisukohtade koostamist. Taotluste kohaselt on seoses Reyna tsiviilhagiga osutatud õigusabiteenust V. Leedole 7037 euro 50 sendi (ilma käibemaksuta), T. Rihvkile 1995 euro (ilma käibemaksuta) ja L. Viikmaale hinnanguliselt 4100 euro (sh käibemaks) eest.
74.Kassatsioonides tsiviilhagi vaidlustamist puudutavad kaitseväited moodustavad kaebuste kogumahust üksnes vähese osa. Seejuures said kaitsjad arvestataval määral tugineda juba varem välja töötatud kaitsepositsioonidele. Ülejäänud osas jäid kaebused tagajärjetuks. Eeltoodut silmas pidades peab kolleegium V. Leedo kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu mõistlikuks suuruseks 3500 eurot (ilma käibemaksuta), T. Rihvki kaitsjatele makstud tasu mõistlikuks suuruseks 1000 eurot (ilma käibemaksuta) ja L. Viikmaa kaitsjatele makstud tasu mõistlikuks suuruseks 2000 eurot (sh käibemaks). Need summad tuleb KrMS § 186 lg 1 alusel riigilt süüdistatavate kasuks välja mõista.
75.Reyna palub mõista süüdistatavatelt või riigilt enda kasuks välja 4724 eurot (sh käibemaks). See esindajatasu hõlmab ringkonnakohtu otsuse ja kassatsioonidega tutvumist ning kassatsioonidele vastamist. Taotlusest ja sellele lisatud arvetest nähtub, et Reyna eest maksis õigusabitasu Taali Grupp OÜ. Tegemist on käibemaksukohustuslasega, kes saab nõuda tasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ei saa mingil põhjusel sellelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (vt RKKK 20.02.2023, 1-21-8988/133, p 40). Esindajad pole viidanud, et käibemaksukohustuslasest arve saajal pole võimalik õigusteenuse arvetel näidatud käibemaksusummat sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega on taotlus käibemaksu osas alusetu. Ülejäänud osas, s.o 3809 eurot 70 senti, loeb kolleegium tasu põhjendatuks osaliselt ja mõistab KrMS § 186 lg 1 alusel riigilt Reyna kasuks välja 1900 eurot. Kuna kannatanu pankrotihaldur ei ole esitanud Riigikohtule taotlust menetluskulu hüvitamiseks Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole, tuleb hüvitis tasuda kannatanule endale (vt eespool p 67).
76.Kolleegium jätab tähelepanuta kannatanu esindaja täiendava kirjaliku seisukoha ja läbi vaatamata selle koostamise kulu hüvitamise taotluse, kuna need on esitatud KrMS § 352 lg 2 p 2 kohaselt määratud tähtaega rikkudes (vt nt RKKK 23.09.2021, 1-20-2438/33, p 62). Samal põhjusel jääb tähelepanuta V. Leedo kaitsja täiendav seisukoht. (allkirjastatud digitaalselt)
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.