1-26-1913
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. aprill 2026, Tallinn
Kriminaalasja number
1-26-1913 (kohtueelses menetluses 25231701408)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kersti Heide
Kohtuistungi sekretär
Olger Orumets
Kriminaalasi
Asko Kalapüüdja süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Dagne Mihkels
Süüdistatav
ASKO KALAPÜÜDJA, isikukood: 39304120015, xxx kodanik, emakeel: xxx keel, haridus: xxx, töökoht: xxx, xxx, elukoht: xxx, kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi ei ole, kahtlustatavana kinni peetud ei ole, tõkendit kohaldatud ei ole
Kaitsja
vandeadvokaat Natalia Lausmaa (määratud kaitsja; süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtumenetlusest)
Juhindudes KrMS § 45 lg 4 p-st 1, § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 248 lg 1 p-st 5, §-dest 249, 311 ning 313 kohus otsustas:
määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 223 eurot ning
sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest osaliselt, s.o summas 1329 eurot,
1-26-1913 s.t kokku 1552 eurot.
Asko Kalapüüdjat (Kalapüüdja) süüdistatakse selles, et ta 26.10.2025 kella 03.20 ajal, aadressil xxx asuvas xxx kaupluses ehk avalikus kohas, kus viibisid kõrvalised isikud, rikkus avalikus kohas käitumise üldreegleid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-dest 1 ja 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata/ ning korrakaitseseaduse §-ist 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, mis seisnes selles, et Asko Kalapüüdja lõi vähemalt kaks korda rusikaga näkku kannatanu A Š. Sellise tegevusega tekitas Asko Kalapüüdja kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – xxx. Oma tegevusega häiris Asko Kalapüüdja kaupluses viibinud teisi inimesi. Seega pani Asko Kalapüüdja oma tahtliku tegevusega toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 19.03.2026 sõlmisid abiprokurör Dagne Mihkels, süüdistatav Asko Kalapüüdja ja tema kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa alljärgneva kokkuleppe. Karistus 2 (3)
1-26-1913 Kars § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistada Asko Kalapüüdjat vangistusega 1 aasta. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Asko Kalapüüdja ei pane KarS § 73 lg 3 alusel määratud 1 aasta ja kahe kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kannatanu A Š tekitati füüsilist ja mittevaralist kahju. Kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovinud. Menetluskulud Süüdistatavale Asko Kalapüüdjale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. -
KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel kaasneb iga süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o kokkuleppe sõlmimise ajal 1329 eurot. Kui kohtuotsuse tegemise ajaks on sundraha summa muutunud, jätta sundraha 1329 eurot ületavas osas riigi kanda.
-
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks riigi õigusabi korras määratud kaitsja Natalia Lausmaa kaitsjatasu 223 eurot (tegelik summa on 223 eurot sentidega, kuid kuna RIS-is on pikemaajalisem tehniline tõrge, ei ole võimalik täpset summat tuvastada ning kaitsja on nõus sentidest loobuma).
Seega mõista Asko Kalapüüdjalt välja menetluskuludena sundraha 1329 eurot + 223 eurot, s.o kokku 1552 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb Asko Kalapüüdjal tasuda 1 (ühe) aasta jooksul ositi igakuiste võrdsete maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 129,33 eurot kuus. Kohtuistungil taotles prokurör jätta määratud kaitsja tasust 0,20 eurot riigi kanda, kuivõrd kokkuleppe sõlmimise hetkel ei olnud RIS-süsteemi tõrke tõttu võimalik öelda täpset määratud kaitsja tasu summat. Kaitsja tasutaotlus rahuldati aga päev hiljem kogu taotletud summas – 223,20 eurot, kuid kokkuleppe sõlmimisel märgiti sellesse 223 eurot, sest kaitsja ei mäletanud, palju tasutaotluses olid sendid, mäletas vaid täiseurode summat. Kohtuistungil selgitas kohus pooltele, et kokkuleppes märgitud menetluskulude absoluutsumma 1552 eurot ei jagu võrdselt 12-ga, mistõttu tuleks isikul tasuda näiteks esimesel 11 kuul igakuiselt 129,33 eurot ning viimasel 12. kuul aga 129,37 eurot. Süüdistatav ja prokurör nõustusid sellega.
Kersti Heide kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.