Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamine
1-24-3605 7. aprill 2026 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Kriminaalasi Igor Ginzburgi süüdistuses KarS § 184 lg 21 ja § 202 lg 2 p 2 järgi Tartu Ringkonnakohtu 27. novembri 2025. a otsus Igor Ginzburgi kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sergei Listov 1. aprill 2026, kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. novembri 2025. a ja Viru Maakohtu 28. jaanuari 2025. a otsus osas, millega Igor Ginzburg tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 184 lg 21 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristus.
2.Tunnistada Igor Ginzburg süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning karistada teda vangistusega 15 aastaks.
3.Mõista Igor Ginzburgile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks vangistus 15 aastaks ja KarS § 65 lg 2 alusel kogumis Viru Maakohtu 8. septembri 2022. a otsusega 15 aastaks 11 kuuks 10 päevaks algusega 3. jaanuarist 2024.
6.Jätta Riigikohtu 13. jaanuari 2025. a määrusega kindlaks määratud riigi õigusabi tasu menetluskuluna Eesti Vabariigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohus tunnistas Igor Ginzburgi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 21 järgi, karistas teda vangistusega 13 aastaks, mõistis KarS § 65 lg 2 alusel kogumis Viru Maakohtu 8. septembri 2022. a otsusega liitkaristuseks 13 aastat 11 kuud 10 päeva vangistust algusega 3. jaanuarist 2024 ja konfiskeeris süüdistatavalt KarS § 831 lg 1 alusel 5 777 eurot 50 senti. Lisaks mõistis maakohus süüdistatava KarS § 202 lg 2 p 2 järgi õigeks.
1-24-3605
2.Maakohus tunnistas I. Ginzburgi süüdi selles, et olles karistatud narkootilise aine käitlemise eest, tõi ta 2023. aasta detsembris grupis koos kaasosalisega Lätist Eestisse kokku 434,56 g protonitaseeni ja metonitaseeni sisaldavat ainet ja pakendas selle 40 g kaupa 11 pakki. Narkootilise joobe tekitamiseks kümnele tavalisele inimesele piisab 0,00025–0,001 g protonitaseenist või 0,0005–0,002 g metonitaseenist. Süüdistatava käideldud nitaseenist piisanuks narkojoobe tekitamiseks 426 250 – 1 705 000 inimesele. Lisaks omandas ja pakendas süüdistatav 157,97 g amfetamiini, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks 124 inimesele, ja 41 MDMA tabletti, millest saanuks joobe 30–80 inimest. Süüdistatav hoidis narkootikume enda elukohas või garaažiboksis kuni kriminaalasja menetleja need temalt 2024. aasta jaanuaris ära võttis. Kohus tuvastas, et I. Ginzburgi juurest leitud narkootikumid kuulusid talle ja tema otsustas, mida nendega teha. Süüdistatav ei olnud nn tänavadiiler, vaid andis narkootikume edasimüümiseks.
3.I. Ginzburg pani eelkirjeldatud teo toime suure varalise kasu saamise eesmärgil KarS § 184 lg 21 mõttes. Ta soetas narkootikumid selleks, et pakendada aine väiksematesse pakkidesse ja need edasi müüa. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel oli Eesti kuritegelikul turul 2023. a detsembris nitaseenide keskmine jaemüügihind 175 €/g ja hulgimüügihind 35 €/g. Seega oli süüdistatava käideldud 434,56 g nitaseenide jae- ja hulgihinna vahe 60 838 eurot 40 senti. Süüdistatavalt ära võetud 157,97 g amfetamiini jae- ja hulgihinna vahe oli 2132 eurot 60 senti, 41 MDMA tablettide puhul oli see 184 eurot 50 senti. Seega kokku saanuks süüdistatav tema valduses olnud narkootikumide edasimüügist teenida 63 155 eurot 50 senti ehk suure varalise kasu, mis oligi süüdistatava eesmärk.
4.Karistust mõistes hindas kohus I. Ginzburgi süü keskmiseks. Süüdistatav käitles mitut narkootilist ainet, sh äärmiselt ohtlikke nitaseene, ja ainekogused olid väga suured. Samas ei väldanud süüdistatava tegevus pikka aega, narkootikumid jäid realiseerimata ja suurem kahju rahvatervisele tekitamata. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, kuid süüdistatav on narkokuriteo eest karistatud ning pani uue teo toime katseajal.
5.Maakohtu otsuse vaidlustasid prokuratuur ja süüdistatav. Prokuratuur taotles I. Ginzburgi süüditunnistamist KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja narkokuriteo eest raskema karistuse mõistmist. Süüdistatav taotles narkokuriteo kvalifitseerimist KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, karistuse kergendamist ning konfiskeeritud raha tagastamist.
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 27. novembril 2025 maakohtu otsuse osaliselt, mõistis I. Ginzburgile KarS § 184 lg 21 järgi karistuseks 16 aastat vangistust ja tunnistas ta süüdi ka KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, karistades teda selle kuriteo eest vangistusega neljaks kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis ringkonnakohus süüdistatavale liitkaristuse 16 aastat vangistust ning KarS § 65 lg 2 alusel 16 aastat 11 kuud 10 päeva vangistust.
7.Apellatsioonikohus leidis, et maakohus tuvastas narkokuriteo asjaolud veatult. I. Ginzburg oli kuriteo keskne figuur. Tema koos kaasosalisega käis Lätis narkootikumidel järel ja pakendas need. Samuti hoidis I. Ginzburg narkootikume ning andis neid teistele isikutele edasimüümiseks. Süüdistatav ei olnud nn tavaline tänavadiiler. Narkootikumide müüjate käest saadud raha hoidis ta enda elukohas, samuti käsutas ta narkootilisi aineid enda äranägemisel. I. Ginzburgilt läbiotsimistel ära võetud narkootikumid kuulusid talle, mitte kellelegi teisele. Arvestades narkoaine kogust, oli see mõeldud kriminaaltulu teenimiseks. Maakohus tuvastas PPA andmete alusel, millised olid 2023. aasta detsembris Eesti kuritegelikul turul narkootiliste ainete keskmised jae- ja hulgimüügihinnad, ning järeldas õigesti, et I. Ginzburg teeninuks käideldud ainete müügist 63 155 eurot 50 senti.
8.Narkokuriteo eest mõistetud karistust tuleb raskendada, sest I. Ginzburgi süü on suur. Käideldud ainete kogusest oleks piisanud narkootilise joobe tekitamiseks peaaegu tervele Eestile ning lisaks 2(5)
1-24-3605 amfetamiinile ja MDMA-le käitles süüdistatav nitaseene kui kõige tugevatoimelisemaid narkootilisi aineid. Nitaseenide üledoosist tingitud surmajuhtumid on viimastel aastatel kasvanud, ulatudes 2023. aastal juba 57 inimeseni. Süüdistatavat on samaliigiliste tegude eest karistatud ning uue teo pani ta toime katseajal.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
9.Kaitsja taotleb kohtuotsuste tühistamist süüdistatava süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 21 järgi ning kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Alternatiivselt palub kaitsja kvalifitseerida narkokuriteo ümber katseks või kaasaaitamiseks ning kergendada karistust. Kassaator märgib muu hulgas, et kohtud ei tuvastanud nõuetekohaselt süüdistatava eesmärki suure varalise kasu saamiseks. Nitaseenide pakendamine 40 g kaupa viitab kavatsusele müüa narkootilist ainet edasi hulgi. Süüdistatava käideldud nitaseenikoguse hulgihind on PPA andmetel aga vaid ligikaudu 15 000 eurot. Süüdistataval ei olnud vahendeid, et jagada nitaseenid üksikuteks tarbimiskogusteks. Kohtud ei tuvastanud ühtegi juhtumit, mil süüdistatav oleks tegelenud nitaseenide jaemüügiga.
10.Prokuratuur palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium nõustub kohtute veenvalt põhjendatud järeldusega, mille kohaselt käitles I. Ginzburg talle kuulunud narkootilist ainet varalise kasu saamise eesmärgil. Õige pole aga kohtute hinnang, mille järgi taotles süüdistatav kuriteost varalist kasu KarS § 121 p-s 2 sätestatud määras. Tuvastades süüdistatava käitumises suure varalise kasu saamise eesmärgi (KarS § 184 lg 21), rikkusid kohtud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 2 mõttes oluliselt põhjendamiskohustust (KrMS § 3051 lg 1) ja eirasid kriminaalmenetluslikku tõendamisstandardit (KrMS § 7 lg 3). Seetõttu tuleb süüdistatavale KarS § 184 lg 21 järgi süüks arvatud kuritegu kvalifitseerida ümber KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja mõista talle uus karistus. Ülejäänus on kohtuotsused seaduslikud ja põhjendatud.
12.Narkootilise või psühhotroopse aine käitlemine on toime pandud KarS § 184 lg 21 mõttes suure varalise kasu saamise eesmärgil, kui toimepanija taotleb seda ainet käideldes varalist kasu summas, mis ületab KarS § 121 p-s 2 nimetatud 40 000 eurot (RKKK 05.10.2022, 1-20-8308/70, p 18 ja 03.04.2020, 1-18-2232/179, p-d 52–53; varalise kasu kohta vt samas p 63). Teisisõnu eeldab KarS § 184 lg 21 kohaldamine, et toimepanija eesmärk oleks suurendada narkootilise või psühhotroopse aine käitlemise tulemusel oma vara koguväärtust vähemalt 40 000 euro ja 1 sendi võrra (viidatud 1-18-2232/179, p-d 62–63). Kõnesoleva eesmärgi kindlakstegemisel lähtutakse samadest kriteeriumitest kui süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste tuvastamisel üldiselt, mis tähendab, et arvesse võetakse kõiki tuvastatud objektiivseid ja subjektiivseid asjaolusid. Kvalifitseerimaks süüdistatava tegevuse KarS § 184 lg 21 järgi, ei piisa üksnes narkootilise aine koguse ja selle maksumuse tõendamisest, vaid välja tuleb selgitada isiku tegelikud eesmärgid. (Vt lähemalt RKKK 08.11.2011, 3-1-1-38-11, p-d 31.1–31.2.)
13.Menetletavas asjas jaatasid kohtud süüdistatava suure varalise kasu saamise eesmärki, tuginedes seejuures üksnes asjaolule, et käideldud narkootilise aine jae- ja hulgihinna vahe oli 63 155 eurot 50 senti (vt käesoleva otsuse punkt 3). Samas puuduvad kohtute põhjendustes mis tahes tõenduslikud pidepunktid selle kinnituseks, et süüdistataval oli plaanis kuriteo objektiks olnud nitaseenide jaemüük. Vastupidi, kohtud sedastasid otsesõnu, et süüdistatav ei olnud nn tänavadiiler ja ta andis narkootikume teistele isikutele edasimüümiseks. Samuti tegid kohtud kindlaks, et süüdistatav pakendas Lätist toodud 434,56 g nitaseene 40 g kaupa kokku 11 pakki, et need edasi müüa. Pidades silmas, kui suur on nitaseenide puhul üks tarbimiskogus (vt otsuse punkt 2), oli igas süüdistatava valmistatud pakendis 3(5)
1-24-3605 seega keskeltläbi suurusjärgus 100 000 doosi. Niisuguste pakendite edasimüüki, mida kohtud pidasid süüdistatava kavatsuseks, ei saa käsitada jaemüügina, mille puhul võiks lisatõenditeta jaatada süüdistatava lootust teenida tulu ulatuses, mis vastaks PPA tõendis märgitud nitaseenide jaehinnale (175 €/g). Muu hulgas ei tuvastanud kohtud ühtegi juhtumit, mil süüdistatav müünuks nitaseene lõpptarbijatele või muul moel jaehinnaga. Prokuratuuri kassatsioonivastuses esitatud väide, et süüdistatav kavatses jagada enda tehtud 40-grammised pakid edaspidi väiksemateks kogusteks ja need jaehinnaga edasi müüa, ei põhine kohtute tuvastatud faktidel.
14.Isegi kui eeldada, et süüdistatav teeninuks amfetamiini ja MDMA tablettide müügist kohtute märgitud kasu (2132 eurot 60 senti ja 184 eurot 50 senti), pidanuks ta suure varalise kasu saamiseks võõrandama käideldud nitaseenikoguse minimaalselt hinnaga 121,72 €/g ((40 000,01 € – 2132,60 € – 184,50 € + 434,56 g × 35 €/g) : 434,56 g = 121,72 €/g). Nitaseenide hulgihind oli kohtute tuvastatu kohaselt 35 €/g. Kohtud ei viidanud ühelegi tõendile selle kinnituseks, et süüdistataval oli alust uskuda, et nitaseene 40 g kaupa võõrandades õnnestub tal nende eest saada umbes kolme ja poole kordset hulgihinda ning narkootikumide müügist saadav kogukasu ületab seega 40 000 eurot.
15.Kriminaalmenetluslik tõendamisstandard eeldab, et süüdistatava süüditunnistamise aluseks olevad asjaolud leidsid aset suure tõenäosusega ja väljaspool mõistlikku kahtlust (RKKK 19.06.2025, 1-23-1538/95, p 29). Eelmises punktis märgitud asjaoludel ei ole menetletavas asjas võimalik jõuda tõsikindla järelduseni, et varaline kasu, mida süüdistatav narkootikume käideldes silmas pidas, ulatus suure kasu piirmäärani. Tõendamisraskuste korral tuleb kõrvaldamata kahtlused in dubio pro reopõhimõtte kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks. Vaidlusaluses asjas on kohtud seda nõuet eiranud, rikkudes KrMS § 339 lg 2 mõttes oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kriminaalasjas ei ole tõendeid, mida täiendavalt uurides ja hinnates oleks kohtutel võimalik kõrvaldada kahtlused süüdistatava taotletud varalise kasu suuruses. Seetõttu tuleb kohtuotsused tühistada osas, millega süüdistatav tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 184 lg 21 järgi. See tingib ühtlasi ka süüdistatavale KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuste tühistamise.
16.Kohtud tuvastasid nõuetekohaselt, et süüdistatav, kes oli varem toime pannud karistusseadustiku
12.peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, käitles ebaseaduslikult grupis suures koguses narkootilist ainet. Sellest lähtuvalt teeb kolleegium ise uue otsuse, tunnistades I. Ginzburgi KarS § 184 lg 21 asemel süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.
17.Ringkonnakohus leidis õigesti, et I. Ginzburigi süü KarS § 56 lg 1 esimese lause mõttes on suur. Kohtupraktika kohaselt oleneb narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise hukkamõistetavus ja karistamisväärsus eeskätt sellest, mil määral ja kui paljude inimeste tervist sellise käitumisega ohustatakse või kahjustatakse. See omakorda oleneb suuresti käideldud narkootilise aine kogusest ja liigist. (RKKK 21.06.2021, 1-20-1108/94, p 17 ja viidatud 1-18-2232/179, p 76) Lõviosa süüdistatava käideldud ainetest moodustasid nitaseenid, mis on tugevatoimelised, suure üledoosi riskiga ja seetõttu erakordselt ohtlikud narkootikumid. Ringkonnakohus osutas asjakohaselt sellele, et kõnesolevate ainete tarvitamine on põhjustanud Eestis lähiminevikus ligikaudu poolsada surmajuhtumit aastas. Ühtlasi oli süüdistatava käideldud nitaseenikogus erakordselt suur, kuna sellest piisanuks narkojoobe tekitamiseks 426 250 – 1 705 000 inimesele. Peale selle on süüdistatava teos mõlemad KarS § 184 lg-s 2 sätestatud raskendavad asjaolud: nii grupp kui ka korduvus. Seejuures pani süüdistatav menetletava narkokuriteo toime katseajal, olles kõigest mõned kuud varem vabastatud tingimisi enne tähtaega vangistusest, mida ta kandis eelmise narkokuriteo eest. Karistust kergendavaid asjaolusid (KarS § 57) ei ole. Süüdistataval on varasemast kaks kehtivat ja üheksa arhiveeritud kriminaalkaristust, sh narkokuritegude eest. Neil põhjustel on õigustatud süüdistatava karistamine KarS § 184 lg 2 sanktsiooni ülemmääras, hoolimata KarS §-s 58 sätestatud raskendavate asjaolude puudumisest. Seega mõistab kolleegium süüdistatavale KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistuseks vangistuse 15 aastaks. KarS § 64 lg-te 1 ja 3 alusel loeb kolleegium selle karistusega 4(5)
1-24-3605 kaetuks ka I. Ginzburgile KarS § 202 lg 2 p 2 järgi mõistetud neljakuulise vangistuse, mõistes liitkaristuseks 15 aastat vangistust.
18.KarS § 65 lg 2 alusel suurendab kolleegium süüdistatavale menetletavas asjas mõistetavat vangistust asjas nr 1-21-5447 tehtud Viru Maakohtu 8. septembri 2022. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa ehk 11 kuu ja 10 päeva võrra. Seega kujuneb I. Ginzburgi lõplikuks karistuseks 15 aastat 11 kuud ja 10 päeva vangistust, mille kulgu tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuse algusest 3. jaanuaril 2024.
19.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 27. novembri 2025. a ja Viru Maakohtu 28. jaanuari 2025. a otsuse I. Ginzburgi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 21 järgi ning talle liitkaristuse mõistmises ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kaitsja kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.
20.Riigikohus määras 13. jaanuaril 2026 OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Igor Ginzburgile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud sõidukulu eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 504 eurot 43 senti. KrMS § 186 lg 1 alusel jääb see menetluskulu riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.