Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

1-26-1781 Dmitri Rohult välja riigituludesse menetluskuludena: 

määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 96,72 eurot ning



sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 2215 eurot, s.t kokku 2311,72 eurot.

Narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 24E-AN00540-01 tagastatud esemed (soonkinnisega kilekott, mille sees on läbipaistev kilekott), mis on 10.07.2024 antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn (akt nr 24ATH30637) – KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahenditena ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada väärtusetute esemetena pärast kohtuotsuse jõustumist.

Tulenevalt KrMS § 159 lg-st 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile või kinnipidamisasutusse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (s.t kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Dmitri Rohtu (Rohi) süüdistatakse selles, et ta omandas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohast isikult suures koguses (s.o narkootilise aine kogus, mis tekitab narkootilise joobe vähemalt kümnele inimesele) narkootilist ainet hašišit, mida ta valdas seejärel ebaseaduslikult. Eelnevalt omandatud narkootilist ainet hoidis Dmitri Rohi kell 20.30 Helsingist väljunud ja Tallinna suunas liikuvas xxx laevas enda valduses kuni 30.03.2024, mil laeva turvamees teostas tema suhtes turvakontrolli. Turvakontrolli käigus leiti Dmitri Rohu valdusest soonkinnisega kilekott, mis sisaldas 31,59 grammi hašišit, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 26%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul 2 (4)

1-26-1781 eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid (nt hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad vastavalt sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrusele nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Hašiši puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 1 grammist narkootilisest ainest. Seega käitles Dmitri Rohi narkootilist ainet hašišit koguses, millest saaks narkojoobe vähemalt 315 inimest. Seega oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Dmitri Rohi toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 12.03.2026 sõlmisid abiprokurör Myrell Kalda, süüdistatav Dmitri Rohi ja tema kaitsja vandeadvokaat Indrek Västrik alljärgneva kokkuleppe. Karistus Prokurör taotleb kohtus Dmitri Rohu süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täitmisele kui Dmitri Rohi ei pane 2 aasta ja 11 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Konfiskeerimisele kuuluv vara KarS § 83 lg 1 ja § 84 alusel mõista Dmitri Rohult välja 250 eurot, mis tuleb riigituludesse kanda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud Dmitri Rohult kuuluvad väljamõistmisele järgmised kriminaalmenetluses tekkinud kulud: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on esimese astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2215 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel Dmitri Rohule riigi õigusabi korras määratud kaitsja Indrek Västriku tasu kohtueelses menetluses osalemise eest summas 96,72 eurot. Narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN00540-01 teostamise kulu summas 134 eurot (tl 1213) on tasutud 26.02.2025 (kokkuleppe lisa 10.1). KrMS § 180 lg 3 kohaselt kuuluvad kokkuleppe sõlmimise aja seisuga menetluskulud summas 2311,72 eurot (2215+96,72) süüdistatava poolt hüvitamisele alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et nende kokkuleppe sisuks menetluskulude osas oli, et Dmitri Rohi tasub menetluskulusid ühe aasta jooksul. Prokuröri sõnul räägiti kokkuleppe sõlmimisel ikkagi igakuisest menetluskulude tasumisest. Kohus märkis, et kuivõrd kokkuleppe sõnastuses ei ole igakuist menetluskulude tasumise kohustust ega menetluskulude summat välja toodud, siis tõlgendab kohus praegusel juhul sõlmitud kokkulepet nii, nagu süüdistatav sellest enda sõnul aru sai ehk igakuist menetluskulude tasumise kohustust ei ole, oluline on, et 12 kuu möödumisel oleksid kõik menetluskulud tasutud. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta Ekspertiisi tegemisest järele jäänud narkootiline aine (s.o hašiš) on antud hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda Tallinnas aadressil Tervise 20. Pärast kohtuotsuse 3 (4)

1-26-1781 jõustumist konfiskeerida narkootiline aine KarS § 191 alusel ning jätta see NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele säilitamiseks, teaduslikul eesmärgil/õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Kohtuistungil selgitas prokurör, et 23.09.2024. a Harju Maakohtu kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt konfiskeeriti see aine juba ning anti üle EKEI-le. Seega antud narkoaine osas ei ole kohtul vaja enam seisukohta võtta. Narkootiliste ainete pakendid, s.o soonkinnisega kilekott, mille sees on läbipaistev kilekott, on antud asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH30637 alusel hoiule PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse Tallinnas aadressil Rahumäe tee 6. Pärast kohtuotsuse jõustumist narkootiliste ainete pakendid konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Kersti Heide kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.