lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-5815/691

Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KriminaalasiJõustumise ootelTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 09.11.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-5815/691
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
09.11.2026
Staatus
Jõustumise ootel
Sõnade arv
1162
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-18-5815/282Harju Maakohus Tallinna kohtumaja15.07.20191-18-5815/341Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium25.03.20201-18-5815/389Riigikohtu kriminaalkolleegium25.11.20201-18-5815/397Riigikohtu kriminaalkolleegium01.12.20201-18-5815/552Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium22.05.20241-18-5815/688Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium04.11.2026

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (7)

lahend.ee
1-26-669/110Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium11.09.20261-24-7032/56Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium16.03.20261-24-5973/73Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium06.03.20261-25-2417/29Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium16.01.20261-25-5228/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja09.10.20253-25-23/6Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja03.03.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-18-5815

KOHTUMÄÄRUS

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number

9. november 2026, Tallinn 1-18-5815

Kohtukoosseis

Pavel Gontšarov, Janika Kallin, Orvi Koik

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. oktoobri 2026. a määrus, millega jäeti süüdimõistetu Andres Tartu tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Andres Tartu (isikukood 38105110212; viibib Tallinna Vanglas) ja tema kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas (e-post XXX), määruskaebused

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

IS

E

O

O TE

L

Kohus

M

1.Tühistada Harju Maakohtu 9. oktoobri 2026. a määrus ja saata asi samale kohtukoosseisule uueks arutamiseks, nimelt nõupidamistuppa uue kohtumääruse tegemiseks.

ST

Edasikaebamise kord

U

2.Rahuldada määruskaebused osaliselt.

U

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Sarnased lahendid

Rahvatervisevastased süüteod
  • 10.11.20261-26-1493/20Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 10.11.20261-26-7730/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 09.11.20261-26-4823/25Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.11.20261-26-6601/14Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 05.11.20261-23-2689/53Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20261-22-5042/111Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
3-23-1102/4
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
29.05.2023
JÕ

Asjaolud ja menetluse käik

1.25.11.2025 Riigikohtu otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2020 ja Harju Maakohtu 15.07.2019 otsused Andres Tartu osas tema süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 21 järgi, temale KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmises ja tema valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu hüvitamises. A. Tartu tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning karistuseks mõisteti 13 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti A. Tartule kogumis Harju Maakohtu 19.02.2013 otsusega liitkaristus 17 aastat 1 kuu ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 08.02.2018 ja lõpp on 12.03.2035.
2.Tallinna Vangla esitas 19.08.2026 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetav A. Tartu tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.

Maakohtu määrus

3.Harju Maakohus jättis 09.10.2026 kohtumäärusega A. Tartu tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata.

O TE

L

Maakohus leidis, A. Tartu tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kinnipeetav soovis esitatud taotlusest loobuda ning leiab, et on liiga vara ta käesoleval hetkel vabastada, sest tal on pikk karistusaeg veel ees. Ka kaitsja toetas A. Tartu seisukohta. Maakohus leidis, et on põhjendatud jätta A. Tartu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata elektroonilise valve alla. Määruskaebused

4.Harju Maakohtu määrusele esitasid määruskaebused süüdimõistetu A. Tartu ja tema kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas.

M

IS

E

O

5.A. Tartu selgitab, et maakohtu määrus ei väljenda tema tahet taotlusest loobuda. Maakohus on küll väljendanud selgelt, et süüdimõistetu soovis kohtuistungil vabastamistaotlusest loobuda. Seetõttu ei hakatud tema vabastamise küsimust maakohtu istungil üldse arutamagi. Kaebaja selgitab, et tema soov loobumiseks on kantud sellest, et elektroonilise valve alla vabanemise võimalus on süüdimõistetul ühel korral karistusaja jooksul. Ta esitas vastava taotluse, kuid mõistis, et taotlus on liialt ennatlik, mistõttu soovis ta sellest loobuda, et säiliks sama taotluse esitamise võimalus tulevikus. Talle selgitati, et tal on õigus oma taotlusest loobuda kohtuistungil, vaidlustatava määruse resolutsioon ei vasta aga sellele. Seega palub kaebaja ringkonnakohtul parandada maakohtu määruse resolutsiooni vastavalt kohtuistungil arutatule ja jätta tema taotlus läbi vaatamata. Juhul, kui maakohtu määruse muutmine ei ole võimalik, palub kaebaja saata asi tagasi maakohtule sisuliseks arutamiseks.

U

6.Süüdimõistetu kaitsja palub maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega jätta A. Tartu ennetähtaegse vabastamise materjalid läbi vaatamata või alternatiivselt lahendada vabastamise küsimus sisuliselt.

JÕ

U

ST

Kaitsja märgib, et praegusel juhul on maakohus jätnud vabastamise küsimuse sisuliselt läbi vaatamata, kuna pole analüüsinud vabastamise formaalseid ja sisulisi eeldusi. Samas on maakohus määruse resolutsioonis märkinud, et isik tuleb jätta vabastamata, mis viitab kohtu sisulisele otsustusele. Olukorras, kus isik soovis loobuda vabastamise küsimuse arutamisest, oleks selle sisuline lahendamine põhjendamatu ja kohus ei saaks määruse resolutsioonis võtta vastu otsustust, mis oleks asjas sisulise läbivaatamise tulemus. KrMS § 339 lg 1 p-i 8 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Otsides analoogilisi näiteid menetlusõigusest, siis näiteks KrMS § 326 kohaselt koostab kohus apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui kohtuistungi alguseks on apellatsioonist loobutud. Ringkonnakohtu põhjendused

7.Vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebused, leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada.
8.Esmalt selgitab ringkonnakohus, et määruskaebustes esitatud taotlust tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse läbi vaatamata jätmiseks pole alust rahuldada. Seda seetõttu, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse esitab maakohtule vangla, mitte süüdimõistetu. VangS § 76 lg 1 p 4 näeb ette, et vangla esitab materjalid isiku ennetähtaegselt tingimisi

O

O TE

L

vangistusest elektroonilise valve alla vabastamiseks KarS-is ettenähtud tähtaegade saabumisel, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist. Kuivõrd isiku allutamiseks elektroonilisele valvele on vajalik tema nõusolek, ei saa vangla otsustada taotluse esitamist ilma selleta. Kui süüdimõistetu keeldub nõusoleku andmisest, ei esita vangla kohtule vastavat taotlust. See aga ei tähenda, et süüdimõistetul endal oleks võimalik valida, millal ta taotluse arutamist soovib ning seda otsustada läbi loobumise. Juhul, kui isik nõusolekut ei anna, arutatakse tema vangistusest vabastamist seaduses sätestatud korras, kui on saabunud tähtaeg ilma elektroonilise valveta vabanemiseks. Seega näeb tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise regulatsioon väga selgelt ette tähtajad, mille jooksul isiku vabastamise küsimust arutatakse ning ka selle, milliste ajavahemike järelt seda tehakse. Kaebajad ei ole viidanud õiguslikule alusele, mis toetaks nende käsitlust sellest, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise küsimust saaks isiku soovi kohaselt, juhul kui ta sellest menetluse jooksul (nt mõistes, et perspektiiv ennetähtaegseks vabanemiseks on vähene) loobub, tulevikus uuesti arutada. Selline käsitlus looks ebavõrdse olukorra, kuna juhul, kui süüdimõistetu vanglale nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks ei anna ja vangla seetõttu taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks ei esitagi, on sellega ammendunud isiku õigus KarS § 76 lg 1 p 1 või lg 2 p 1 järgi vabaneda. Puudub aga põhjus, miks peaks süüdimõistetuid selliselt erinevalt kohtlema. Kaitsja väljatoodu, et analoogia menetlusõigusest on KrMS § 326, mille kohaselt koostab kohus apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui kohtuistungi alguseks on apellatsioonist loobutud, ei ole eelnevalt märgitu pinnalt asjakohane.

U

ST

U

M

IS

E

9.Küll aga tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi tulenevalt määruskaebustes esitatud taotlusest lahendada A. Tartu ennetähtaegse tingimisi vabastamise küsimus sisuliselt. Seda toetab Riigikohtu on lahendis nr 1-14-10087 väljatoodu, kus on selgitatud, et süüdimõistetu arvamus vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta on menetlusosalise seisukoht, millega kohus on seotud kohtumääruse põhjendamise kohustuse kaudu. Mõnel juhul võib süüdimõistetu arvamus tõepoolest kujutada endast argumenti, mida kohus ei saa ega tohi KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kaalumisel eirata (nt ei nõustu süüdimõistetu ennetähtaegse vabanemisega põhjusel, et tal puudub vabaduses elu- või töökoht ja see suurendab märkimisväärselt uue kuriteo toimepanemise riski). Riigikohus on märkinud, et vastavasisulise nõusoleku puudumine ei takista aga vangla taotluse sisulist lahendamist. Kuivõrd vangistusest ennetähtaegse vabastamise taotluse esitab kohtule vangla, pole kohtul alust jätta see rahuldamata vaid süüdimõistetud isiku seisukoha alusel. Eeltoodust tulenevalt on maakohus käesoleval juhul rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust, kuivõrd põhjendanud ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist vaid süüdimõistetu enda seisukohaga ning jätnud sisuliselt käsitlemata, kas asjas esinevad alused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks või mitte. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata samale kohtukoosseisule uueks arutamiseks. Et oluline rikkumine puudutab üksnes kohtumääruse tegemist, saadab ringkonnakohus maakohtule kriminaalasja uue kohtumääruse tegemiseks.

JÕ

10.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 2 p-st 2, § 338 p 3, § 339 lg 1 p 7, § 341 lg 2, 4 ja § 390 lg 1 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab kriminaalasja maakohtu samale kohtukoosseisule uue kohtumääruse tegemiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.11.20261-26-7922/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.11.20261-18-5815/688Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium